11. Ostujuhtimise Aastakonverents 2015

Tõnis Viiroja MCIPS, tarneahela planeerimisjuht, Saku Õlletehas ja Aldaris

Tõnis Viiroja avab Ostujuhtimise Aastakonverentsi kogu strateegilise ostutegevuse vundamendiks oleva kulude analüüsi metoodika tutvustamisega. Ostustrateegiate kavandamisel on esmatähtis omada täielikku ülevaadet trendidest ja hetkeolukorrast. Selle informatsiooni annavad ajaloolised andmed kulude kohta. Mida detailsem on kulude jaotamine toodetele ja teenustele ning mida täpsemini määratletud kululiigid, -kandjad ja -kohad, seda kvaliteetsemaks kujunevad kulude analüüsi tulemused. Kulude analüüsiga otsitakse vastuseid kolmele võtmeküsimusele:
1. Mida ja kui palju me täpselt kulutame?
2. Kellele me oma kuluarveid tasume?
3. Kas me tehtud kulude eest saame vastu neid väärtuseid, mida on lubatud?

Peep Tomingas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG tegevjuht

Ostustrateegiate kohandatamise eesmärgiks on katkematu materjalidevoo tagamine optimaalsete kogukuludega ja ilma riske suurendamata. Nagu iga strateegia, eeldavad ka ostustrateegiad eesmärkide seadmist ja tulemuste mõõtmist. Õigete eesmärkide õige püstitamise oskus on soovitavate tulemuste saavutamise kriitiliseks eelduseks. Kulude analüüsi tulemused on ostustrateegiate kohandamise oluliseks sisendiks. Ostustrateegiate kohandamine sõltub ostetavate toodete ja teenuste tüübist, riskitasemest ja kaasnavetest määramatustest (nõudlus/pakkumine). Levikuimateks ostustrateegiate kohandamisel omavahel kombineerituina kasutatavateks visualiseerimisvahenditeks on Kraljici ja Fisheri maatriksid. Fisheri maatriksis keskendutakse valmistoodangu nõudlusele, Kraljici omas materjali ja komponentide pakkumisele. Peep Tomingas selgitab konverentsil praktilistele näidetele tuginedes, kuidas ostustrateegiate kohandmist praktikas ellu viiakse.

Kerttily Golubeva Ensto Grupi hankejuht

Varude juhtimise ülimaks tasemeks saab pidada olukorda, kus materjalivoog on katkematu, kulud ja riskid optimaalsed, ent füüsilisi varusid pole. See tähendab, et materjal eksisteerib ainult selle tarbimiskohas ja täpselt jooksva nõudluse rahuldamiseks vajaminevas koguses. Kui ettekande pealkirjaks olev ITO 365 tähendab igapäevast varude ringlust, siis Kerttily Golubeva esitleb konverentsil veelgi eesrindlikumat, nö varudeta varude juhtimise lahendust, mille juurutamise eest pälvis ta eelmisel aastal Ensto kontserni innovatsioonipreemia. Kerttily poolt välja töötatud tarnijatega integreeritud mudel arvestab maailmaklassi tootmise ja leani põhimõtetega, olles suunatud raiskamiste vähendamisele nii tarnija kui ostja poolel. Tegemist on innovaatilise konsignatsiooniprotsessiga, mille puhul on vabanetud klassikalise konsignatsioonimudeli ebamugavustest nii ostja kui müüja jaoks. Mudeli juurutamine ei nõudnud investeeringuid ning sünergia leitakse infovoogude tasandil selliselt, et ressursikasutus optimeeritakse kogu tarneahela üleselt.

Allar Kahju Rimi tarneahelajuht

Allar Kahju ettekanne täiendab Kerttily Golubeva esitlust, vaadeldes kiireima võimaliku varude ringluskiiruse aspekti jaekaubanduse seisukohast. Pealkirjas välja toodud eesmärk DOS 1 NOS (Days of Inventory Supply = 1, Never Out of Stock), mis tähendab ühe päeva nõudluse rahuldamiseks piisavat varu ilma tarneaukudesse langemata, on Rimi varude juhtimise võimekuse juures täiesti teostatav ja seda rakendatakse mõnede kampaaniatoodete puhul. Samas ei ole niivõrd suur ringluskiirus müügipsühholoogiast lähtuvalt enamuse riiulitoodete jaoks optimaalne. “Täis riiulite” visuaalse efekti säilitamiseks jaekauplustes on tasuvam hoida varude vaheldumise tsüklit mõnevõrra pikemana. Konverentsil annab Allar põhjalikuma ülevaate sellest, milline on Rimi uus varude juhtimise mootor, tänu millele on üldse osutunud võimalikuks rääkida ühekohalistest DOS näitudest.

Jaana Susanna Liigand-Juhkam Arikano juhataja

Jaana keskendub oma esitluses läbirääkimisteks valmistumise neljale peamisele aspektile:
1. Kuidas hea ettevalmistus tagab läbirääkimiste õnnestumise?
2. Psühholoogilised ja sisulised tegurid läbirääkimiste ettevalmistamisel;
3. Saatuslikud vead, mida on võimalik hea ettevalmistamise korral vältida;
4. Hea ettevalmistuse check-list - kas olen valmis läbirääkimiste laua taha minema?

Sten Andreas Ehrlich Väitluskoolitus koolitaja

Töötuba lähtub eeldusest, et edukate läbirääkimiste pandiks on argumenteerimise alusteadmiste efektiivne kasutamine, sealhulgas teadmine sellest, millest sõltub esineja mõju kuulajale. Arvestades, et läbirääkimiste keskseks eesmärgiks on kuulaja veenmine, on töötuba pühendatud just oma sõnumi veenvuse suurendamisele läbi argumendi. Tutvustame argumendi mudelit ja selle kasutamise olukordi. Koolitaja poolt antud sisend saab rakendust paaristöös, mille käigus saab iga oselaja ise argumenti koostada.

Kaisa Metusala PKC tarneahela arendusjuht ja globaalne SQA juht, PKC

Konverentsiettekande teemaks olev tarnija protsesside hindamine on seega Kaisa Metusala igapäevatööks, milles ta on aastate jooksul omandanud professionaalile omase vilumuse. Tegemist on interaktiivset tarnijaga suhtlemist eeldava metoodikaga, mille eesmärgiks on kinnituse saamine tarnija võimekusele tarnida tooteid või teenuseid ostja vajadusi rahuldaval moel. Tarnija protsesside hindamisel kasutatakse laialdaselt Joseph Moses Murani üheksasammulist lähenemist:
1. Toote või teenuse kvaliteedinõuete määratlemine;
2. Alternatiivsete tarnijate hindamine;
3. Sobivaima tarnija valik;
4. Ühine kvaliteediplaneerimine koos tarnijaga;
5. Koostöö kogu (lepingulise) suhteperioodi vältel;
6. Soorituse kvaliteedinõuetele vastamuse kontrollimine;
7. Kvalifisteeritud tarnijate sertifitseerimine;
8. Kvaliteedi parendusplaanide väljatöötamine;
9. Tarnija soorituse hindamise ja tagasisidestamise süsteemi väljatöötamine ning kasutamine.

Tõnis Viiroja MCIPS, tarneahela planeerimisjuht, Saku Õlletehas ja Aldaris

Peep Tomingas Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG tegevjuht

Kerttily Golubeva Ensto Grupi hankejuht

Allar Kahju Rimi tarneahelajuht

Kaisa Metusala PKC tarneahela arendusjuht ja globaalne SQA juht, PKC

Kaasaegset tarnijauhete juhtimist (SRM) ei vaadelda mitte ainult organisatsiooni strateegilise ostujuhtimise eesmärkide saavutamise vahendina. Innovaatilsed ettevõtted eesotsas Apple ja Teslaga on ilmekalt demostreerinud turul märkimisväärsete konkurentsieeliste saavutamise võimalusi läbi oskuslikult juhitud ning arendatud tarnijasuhete.

Kuidas toimuvad ühised arendused ja parendused koos tarnijatega Eestis? Kas meie turuspetsiifika seab mingeid geograafilisi, mastaabist tulenevaid, või muid piiranguid? Millised on koos tarnijatega saavutatud suurte võitude parimad näited?

Need on küsimused, millele otsime konverentsipäeva lõpus vastuseid koos kõigi osalejatega. Diskussioonipaneeli modereerib Illimar Paul. Panelistideks on viis ettekannetega päeva jooksul üles astunud esinejat.

Illimar Paul Sensei juhataja