Ajaränduri teejuht keskaegsele Inglismaale

Käsiraamat neljateistkümnendasse sajandisse rändajatele

Ajaränduri teejuht keskaegsele Inglismaale
Ian Mortimer
Lehekülgi: 384
Kirjastus: Äripäev

Kujutage ette, et te saate ajas rännata ja otsustate suunduda 14. sajandi Inglismaale. Seisate ühel ilusal suvehommikul mõnel tolmusel Londoni tänaval. Mida te ette võtate? Kõigepealt tahaksite arvatavasti süüa – sobiks teile lõunaooteks ehk küpsetatud lõoke? Mida te selle kõrvale rüüpate? Kui te aias seisvasse tünni kogutud vihmavett kõige turvalisemaks lahenduseks ei pea, võiksite ehk eelistada õlut. Ja kuidas te eine eest maksate? Oskate te arveldada kõigi nende erikujuliste müntidega, mis te vööl rippuvas kukrus kõlisevad?

Siis tuleks teil leida öömaja. Kus tahate ööbida? Mõnes teeäärses võõrastemajas? Võib-olla ei ahvatle teid räbaldunud õlgmadrats, vesine õlu ja haisev pidalitõbine kõrvalvoodis. Sel juhul tuleks mõelda mõnele muule peatuspaigale. Ehk pakub teile ulualust mõni rüütel, kelle õhtusöögilauas te saaksite rändmuusikute esinemise saatel luksuslikku einet võtta? 

Keskaegsel Inglismaal ümbritseb teid nii 14. sajandi haute couturevoogavate rüüde ja lõpmata pikkade ninadega kingadega kui lihtinimeste takused rõivad. Kui tahate moekas välja näha, kannate rüüd, mille käised õmmeldakse otsa alles siis, kui rõivas teil juba seljas on. Niisuguse lihtsa leiutiseni nagu nööbid ei ole veel jõutud.

Mida teeksite, kui teid peaks juhuslikult mõni tõbi tabama? Olete te nõus ühe kõige levinuma ravivõtte, aadrilaskmisega? Kas teate, et diagnoosi panemisel lähtutakse peamiselt planeetide seisust ja paranemislootuste hindamisel tuginetakse numeroloogilistele praktikatele? Missuguseid tundeid äratab teis niisugune ravivõte nagu tohterdamine seitsme rasvase nahkhiire pea leotisega? Haiguse tekkepõhjuseks peetakse mõistagi jumalikku kohtumõistmist. Igatahes tuleb loota, et teid ei ole tabanud katk. Aga kui see peaks nii olema, olete kadunud hing.

Siiski on 14. sajand ka rõõmu ja mängude aeg. Inimesed on täis ülevoolavat elu, väljendugu see siis laulus või tantsus, piigivõitluses või pistrikujahis. Peetakse turniire, etendatakse miraakleid ja müsteeriume, naer ja nali kuulub kõigi igapäevaellu. Sel katku, kannatuste ja sõdade sajandil teisiti ei saa.

Teised kirjutavad:
Jaan Martinson Postimehe raamatublogis
Jüri Pino ERR kultuuriportaalis 
Inna Põltsam Sirbis
Bukahooliku raamatublogi

Sisukord

Sisukord
Tänusõnad
Sissejuhatus 
1. Maastik 
2. Rahvas 
3. Keskaegne karakter 
4. Kõige põhilisem 
5. Mida selga panna 
6. Reisimine 
7. Kus peatuda 
8. Mida süüa ja juua 
9. Tervis ja hügieen 
10. Seadus 
11. Mida teha
Väljajuhatus 
Illustratsioonid 
Märkustes nimetatud väljaanded 
Märkused

Arvustused

Priit Raudkiviajaloolane

Kui teile pakutaks võimalust rännata minevikku, siis soovitan enne tõsiselt kaaluda, kas olete selleks ikka valmis. Mina julgen näiteks tunnistada, et ütleksin pakkumisest viibida mõned päevad 14. sajandi Inglismaal ilmselt ära. Olen veendunud, et ma ei suudaks seal süüa ega juua, magada ega sealsete inimestega normaalselt suhelda. Minu vaba käitumist pärsiks asjaolu, et ma tean sellest tormilisest sajandist nii Inglismaa kui kogu Euroopa ajaloos natuke liiga palju. 21. sajandi inimese jaoks kujuneks viibimine 14. sajandis mitte loomuliku elu elamiseks, vaid pigem pidevaks valvelolekuks, et mitte sattuda silmitsi eksistentsiaalsete ohtudega.

Ja ohte oleks palju. Esmalt ei suudaks ka hästi ettevalmistatud ajarändur pidada kinni kõikidest kirjutatud ja kirjutamata käitumisreeglitest. Mingil hetkel ärataks ta toonastes elanikes nii või teisiti kahtlust. Iga ajastu ja kultuuriga käib kaasas oma mõtte- ja käitumisrežiim ning ka emotsionaalsus, mille nüansse pole võimalik lõpuni omandada. Kas suudaksite jagada keskaja inimese otse lapselikku uudishimu detailideni välja arendatud hukkamisprotseduurist, ilma et teil silme eest mustaks ei läheks ja te karjuma ei pistaks, nõudes Amnesty Internationali sekkumist?

Teiseks suurt võõristust tekitavaks asjaoluks on loomulikult olme. Tänapäeva inimene, kelle igapäevaelu on teinekord lausa totruseni reguleeritud, teab hästi, et ta ei tohi juua puhastamata vett ning talle ei tule pähegi kustutada janu, ammutades pangega vett otse Thamesist. Kes garanteerib aga ajasrändajale, et vesi, mida ta joob, pärineb selgest allikast ja tal pole karta, et järgmise kahe tunni möödudes ei vaevle ta hirmsa soolenakkuse käes?

Muide: kui satute mingi ime läbi külaliseks kuninglikku õukonda, siis ärge lootkegi, et õhtusöök kujuneb kulinaarseks naudinguks. Röhitsemine, matsutamine ja luristamine, kõhutuule vali väljutamine ilma igasuguse häbita, nuuskamine laudlinasse ning naabri poolt toidu krahmamine liualt mitte just kõige puhtamate kätega röövivad teilt kindla peale söögiisu.

Ian Mortimeri raamatust leiate põnevat mõtlemisainet kõrvutamaks meie igapäevaelu 14. sajandi Inglismaa omaga. Autor on andekas mees, kes on innukas ajaloo propageerija ning teda on õnnistatud ka ilukirjandusliku talendiga. Kauniskirjandust avaldab ta James Forresteri nime all. Tema ajarännakud on ingliskeelses maailmas väga populaarsed. Julgen soovitada: unustage soov ajas rännata ja lugege parem Ian Mortimeri raamatut. Nii on palju turvalisem.

Tellimine
Ajaränduri teejuht keskaegsele InglismaaleOtsas
Ajaränduri teejuht keskaegsele Inglismaale

Ajaränduri teejuht keskaegsele Inglismaale

Ian Mortimer
Käsiraamat neljateistkümnendasse sajandisse rändajatele
Tellimine
Ajaränduri teejuht keskaegsele InglismaaleOtsas

Kirjeldus

Kujutage ette, et te saate ajas rännata ja otsustate suunduda 14. sajandi Inglismaale. Seisate ühel ilusal suvehommikul mõnel tolmusel Londoni tänaval. Mida te ette võtate? Kõigepealt tahaksite arvatavasti süüa – sobiks teile lõunaooteks ehk küpsetatud lõoke? Mida te selle kõrvale rüüpate? Kui te aias seisvasse tünni kogutud vihmavett kõige turvalisemaks lahenduseks ei pea, võiksite ehk eelistada õlut. Ja kuidas te eine eest maksate? Oskate te arveldada kõigi nende erikujuliste müntidega, mis te vööl rippuvas kukrus kõlisevad?

Siis tuleks teil leida öömaja. Kus tahate ööbida? Mõnes teeäärses võõrastemajas? Võib-olla ei ahvatle teid räbaldunud õlgmadrats, vesine õlu ja haisev pidalitõbine kõrvalvoodis. Sel juhul tuleks mõelda mõnele muule peatuspaigale. Ehk pakub teile ulualust mõni rüütel, kelle õhtusöögilauas te saaksite rändmuusikute esinemise saatel luksuslikku einet võtta? 

Keskaegsel Inglismaal ümbritseb teid nii 14. sajandi haute couturevoogavate rüüde ja lõpmata pikkade ninadega kingadega kui lihtinimeste takused rõivad. Kui tahate moekas välja näha, kannate rüüd, mille käised õmmeldakse otsa alles siis, kui rõivas teil juba seljas on. Niisuguse lihtsa leiutiseni nagu nööbid ei ole veel jõutud.

Mida teeksite, kui teid peaks juhuslikult mõni tõbi tabama? Olete te nõus ühe kõige levinuma ravivõtte, aadrilaskmisega? Kas teate, et diagnoosi panemisel lähtutakse peamiselt planeetide seisust ja paranemislootuste hindamisel tuginetakse numeroloogilistele praktikatele? Missuguseid tundeid äratab teis niisugune ravivõte nagu tohterdamine seitsme rasvase nahkhiire pea leotisega? Haiguse tekkepõhjuseks peetakse mõistagi jumalikku kohtumõistmist. Igatahes tuleb loota, et teid ei ole tabanud katk. Aga kui see peaks nii olema, olete kadunud hing.

Siiski on 14. sajand ka rõõmu ja mängude aeg. Inimesed on täis ülevoolavat elu, väljendugu see siis laulus või tantsus, piigivõitluses või pistrikujahis. Peetakse turniire, etendatakse miraakleid ja müsteeriume, naer ja nali kuulub kõigi igapäevaellu. Sel katku, kannatuste ja sõdade sajandil teisiti ei saa.

Teised kirjutavad:
Jaan Martinson Postimehe raamatublogis
Jüri Pino ERR kultuuriportaalis 
Inna Põltsam Sirbis
Bukahooliku raamatublogi

Lisainfo

Ian Mortimer
Lehekülgi: 384
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Sisukord
Tänusõnad
Sissejuhatus 
1. Maastik 
2. Rahvas 
3. Keskaegne karakter 
4. Kõige põhilisem 
5. Mida selga panna 
6. Reisimine 
7. Kus peatuda 
8. Mida süüa ja juua 
9. Tervis ja hügieen 
10. Seadus 
11. Mida teha
Väljajuhatus 
Illustratsioonid 
Märkustes nimetatud väljaanded 
Märkused

Arvustused (1)

Priit Raudkiviajaloolane

Kui teile pakutaks võimalust rännata minevikku, siis soovitan enne tõsiselt kaaluda, kas olete selleks ikka valmis. Mina julgen näiteks tunnistada, et ütleksin pakkumisest viibida mõned päevad 14. sajandi Inglismaal ilmselt ära. Olen veendunud, et ma ei suudaks seal süüa ega juua, magada ega sealsete inimestega normaalselt suhelda. Minu vaba käitumist pärsiks asjaolu, et ma tean sellest tormilisest sajandist nii Inglismaa kui kogu Euroopa ajaloos natuke liiga palju. 21. sajandi inimese jaoks kujuneks viibimine 14. sajandis mitte loomuliku elu elamiseks, vaid pigem pidevaks valvelolekuks, et mitte sattuda silmitsi eksistentsiaalsete ohtudega.

Ja ohte oleks palju. Esmalt ei suudaks ka hästi ettevalmistatud ajarändur pidada kinni kõikidest kirjutatud ja kirjutamata käitumisreeglitest. Mingil hetkel ärataks ta toonastes elanikes nii või teisiti kahtlust. Iga ajastu ja kultuuriga käib kaasas oma mõtte- ja käitumisrežiim ning ka emotsionaalsus, mille nüansse pole võimalik lõpuni omandada. Kas suudaksite jagada keskaja inimese otse lapselikku uudishimu detailideni välja arendatud hukkamisprotseduurist, ilma et teil silme eest mustaks ei läheks ja te karjuma ei pistaks, nõudes Amnesty Internationali sekkumist?

Teiseks suurt võõristust tekitavaks asjaoluks on loomulikult olme. Tänapäeva inimene, kelle igapäevaelu on teinekord lausa totruseni reguleeritud, teab hästi, et ta ei tohi juua puhastamata vett ning talle ei tule pähegi kustutada janu, ammutades pangega vett otse Thamesist. Kes garanteerib aga ajasrändajale, et vesi, mida ta joob, pärineb selgest allikast ja tal pole karta, et järgmise kahe tunni möödudes ei vaevle ta hirmsa soolenakkuse käes?

Muide: kui satute mingi ime läbi külaliseks kuninglikku õukonda, siis ärge lootkegi, et õhtusöök kujuneb kulinaarseks naudinguks. Röhitsemine, matsutamine ja luristamine, kõhutuule vali väljutamine ilma igasuguse häbita, nuuskamine laudlinasse ning naabri poolt toidu krahmamine liualt mitte just kõige puhtamate kätega röövivad teilt kindla peale söögiisu.

Ian Mortimeri raamatust leiate põnevat mõtlemisainet kõrvutamaks meie igapäevaelu 14. sajandi Inglismaa omaga. Autor on andekas mees, kes on innukas ajaloo propageerija ning teda on õnnistatud ka ilukirjandusliku talendiga. Kauniskirjandust avaldab ta James Forresteri nime all. Tema ajarännakud on ingliskeelses maailmas väga populaarsed. Julgen soovitada: unustage soov ajas rännata ja lugege parem Ian Mortimeri raamatut. Nii on palju turvalisem.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]