Ehituse Tehnoloogiakonverents 2019

Virgo Sulakatko Novarc Groupi juhatuse liige, rahvusvaheliste turgude juht

Targo Kalamees TalTech ehituse ja arhitektuuri instituudi professor

Ehitusinfo modelleerimine ja haldamine leiab nüüdisaegses projekteerimis- ja ehitusprotsessis üha enam kasutust. Lisaks inseneri ja arhitekti erialastele teadmistele on olulised ka erialaülesed üldised oskused, nagu oskus ehitise digitaalset infomudelit kasutada, luua ja selle loomist juhtida. Millised on olulisimad kvalifikatsioonid BIM valdkonnas ja kuidas need on seotud olemasolevate kutsestandarditega?

Roman Kostrõkin CES Estonia, Rootsi osakonna juht

Mudelprojekteerimine, infomudeli haldus ehitusplatsil ja tootmises on saanud mitmes Eesti ettevõttes igapäevatöö osaks. Kuid mida võib tuua meile tulevik, millised on suurriikide edulood ja innovatiivsed töövahendid? Tehnoogia areng, info hulk ja nõudmised mudelitele aina kasvavad. Kuidas sellega toime tulla ja mis võib osutuda takistuseks? Näitena Consolis grupi üleminek BIM-ile.

Kadi Metsmaa Esplani tegevjuht

Paljudes ettevõtetes on projekteerimise projektijuhtimise protsess ajale jalgu jäänud, takistades soovitud efektiivsuse saavutamist. Projekteerimisettevõttes Esplan välja töötatud abivahend ADC võimaldab projekteerida senisest 40 % efektiivsemalt, hoides kokku nii projektijuhtimisele kuluvat aega kui kulusid. Ettevõtte juht Kadi Metsmaa räägib, kuidas paindliku planeerimise põhimõtted ja tänapäevased programmid projekteerimise projektijuhile appi tulevad.

Tuleviku ehitussektori väljakutse on leida eelkõige keskkonnasäästlikud ehitusmaterjalid ning -tehnoloogiad. Ühtlasi tuleb silmas pidada seda, et hoone saavutatud energiatõhusus ning ehitusmaterjalide enda tootmiseks kulunud ressurss oleksid tasakaalus.

Esineja kinnitamisel

buffet lõunasöök (lõunasöök ja kohvipausid on piletihinna sees)

Mati Raus Timmermann inseneribüroo juhatuse liige

Kuuno Lotamõis Techo Life juhatuse liige

Nutilahendused, mis seovad kokku nii kodu kui äri.

Alan Väli Merko Ehitus mudelprojekteerimise projektijuht

Mullu sügisel avatud Viimsi riigigümnaasium on üks hoonetest Eestis, mille kohta ehitaja koostas ehitusaegseid muudatusi ja ehitustegevuse kestel tekkinud lisainformatsiooni kajastava teostusmudeli (as-built model). Teostusmudel on praktiline töövahend hoone haldusperioodil ning aitab oluliselt kaasa hoone haldus- ja hooldustegevuste digitaliseerimisel.

Urmas Aaskivi Infragate Eesti juhatuse liige

Ligi 40 000 m2 parkimispinnaga hoone projekteerimine toimus 3D-mudelis, kuhu peatöövõtja ja tellija lisasid hiljem tehnosüsteemide ja eriosade lahendused ning arhitektuurse osa mudeli. Pärast ehitusperioodi jääb valmiv mudel kasutusse tellija Tallinna lennujaama soovil ka hoone ekspluatatsiooniperioodil. Kogu hoone projekti oli kohe alguses kaasatud ka ehitusekspertiis. Ehitustöödega alustati enne tööprojekti lõplikku valmimist: mitmekuuline ajaline kokkuhoid saavutati tänu sellele, et ettevõtte sees valmistati nii konstruktsioonide tööprojekt kui viidi see ellu.

Johan Urbel Lõputöö autor

Lõputööga „Ehitusinfo mudelite kasutamine ehituse ettevalmistusel“ käsitleti eelarvestamisel kasutatavate mudelprojektidega seonduvaid võimalusi ja puudusi. Analüüsiti mudelprojektide andmesisu ning modelleerimise täpsust, mis mõjutavad ehituse eelarve koostamise protsessis ehitise visualiseerimist ning ehitismahtude arvutamist. Teemakäsitlus sisaldas pakkumisfaasis olevate mudelprojektide probleemide analüüsi vastavate andmesisu nõuete vastu. Analüüsides lähtuti vastavalt Riigi Kinnisvara AS ning Merko Ehitus Eesti AS lähteülesannete dokumentidest. Uuringus kajastati nõutud tööriista järgi modelleerimist, infosisaldust ning üldehituslikku ehitatavust. Lisaks analüüsile pakuti välja lahendusi ning modelleeriti näidismudel, mis on hea pakkumisfaasi mudel.

Egert-Ronald Parts Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor

Ehitusinfo mudelite kasutamise levikuga lisandub täiendavaid viise selle informatsiooni visualiseerimiseks. Olemasolevad virtuaalreaalsuse süsteemid on tõestanud, kuidas läbi tajutavama visualiseerimise paraneb otsustajate ja hoone kavandajate vaheline suhtlus ning seeläbi soovitud lõpptulemuse saavutamine.

Tarvo Mill Doktoritöö autor

Laserskaneerimise tehnoloogia võimaldab kiiret (ca miljon punkti sekundis) ja detailset ruumiliste seoste jäädvustamist. Mõõdistusandmed moodustavad ruumiandmete kogumi ehk punktipilve. Iga punkt punktipilves omab 3D asukohakoordinaati ja võimalusel ka pinna värvitooni. Tänu andmekogumise kiirusele, andmete detailsusele ning andmete mitmekülgsele kasutusvõimalusele on laserskaneerimise tehnoloogia väga atraktiivne kogu ehituse valdkonnas, seal hulgas ka ehitiste haldamises (monitooringud jms). Ettekanne annab ülevaate laserskaneerimise kasutamise võimalustest, piirangutest aga ka eelistest erinevate ehituskonstruktsioonide mõõdistamisel.