Sisene Üldtingimused

Klienditugi: 667 0099

Ostukorv (0)

0.00 €

Majandus ja Ettevõtlus

Üldinfo

Esinejad

Programm

Registreerimine

Lisainfo

Toetajad

Üldinfo

Esinejad

Programm

Registreerimine

Lisainfo

Toetajad

Gaselli Kongress 2019

13.02.2019

Kultuurikatel

GASELLI KONGRESS on tunnustus- ja inspiratsioonisündmus kiiresti kasvavate firmade omanikele ja juhtidele , kelle võimekusest ja tööst sõltub Eesti majandus.

Kuigi programm on igal aastal väga erinev, toetub sündmuse eesmärk aastast aastasse siiski sarnasele ideele- läbi kogemuste jagamise üksteist inspireerida ja toetada. See on päev, kus jagatakse päris lugusid. Päris inimestelt päris inimestele.

Äripäeva kiiresti arenevate firmade edetabel ehk GASELLI TOP on ilmunud järjest 18 aastat. Paljud kunagi gasellli edetabelisse jõudnud ettevõtted on tänaseks kasvanud suurteks stabiilseteks ettevõteteks. Igal aastal jõuab Gaselli TOPi edetabelitesse umbes 1000 kiiresti arenevat ettevõtet ehk just nii paljud Eesti ettevõtted vastavad TOPi tingimustele. Kõige kiiremad kasvajad paisutavad oma käivet kümneid kordi.

Eesti GASELLILIIKUMINE tähistab 2019. aastal 19. sünnipäeva – täpselt nii kaua on Äripäev koostanud Gaselli TOPi, korraldanud Gaselli Kongressi ja kirjutanud gasellfirmade käekäigust. Gasell on kiiresti kasvanud ettevõte, kes on kasvatanud viimase kolme aasta jooksul käivet ja kasumit vähemalt 50%. Gaselliliikumine väärtustab kiiresti kasvavaid ettevõtteid teadmises, et just nemad loovad igas riigis enim uusi töökohti, on paindlikud, kiired ja julged. Gaselliliikumine on pärit USAst, termini autor on Ameerika majandusteadlane David Birch. Kiiresti kasvavate ettevõtete edetabeleid koostavad näiteks Soome juhtiv majandusleht Kauppalehti ja Rootsi suurim majandusleht Dagens Industri. Aitäh teile - LHV , Markit ja TalTech Majandusteaduskond.

ESINEJAD

Erkki Torn

gasellettevõtte My Fitness AS juhatuse esimees

Erkki Torn

gasellettevõtte My Fitness AS juhatuse esimees

„Kulunud aga kuldne – kett on täpselt nii tugev, kui on selle nõrgim lüli“ MyFitness avas Eestis oma esimese klubi 2008. aastal. Kokku on klubides üle 750 töötaja ja enam kui 55 000 liiget, kes külastavad erinevaid treeninguid, jõusaale ja personaaltreeninguid kokku üle 3 miljoni korra aastas. Jõusaaliketil on Eestis kokku 19 ja Lätis 11 klubi. 2018. aasta oktoobris avati ka Leedu klubi, millesse investeeriti 1,3 miljonit eurot. Erkki on ära tabanud ideed, kuidas olla alati teistest samm ees. Leida midagi, mida on turul ei ole. Näitena saab tuua odavketi GYM! – jõusaal, mis on väikese kuumakse ja ööpäevaringse ligipääsuga. Erkki on näide eeskujulikust ketiäri laiendajast, keda ei heidutanud majanduskriis ega ka konkurendid turul. Siiski, ketiäri on keeruline. Selleks, et asi mõjuks ühtsena, ei saa unustada inimesi, kes selles äris töötavad. Seega kuulub Erkki igapäevaste tööülesannete hulka peale äri juhtimise ja laiendustegevuste ka suure meeskonna toimima saamine. Kuidas leida, hoida ja motiveerida meeskonda ja teha seda nii, et tase igas klubis oleks just MyFitnessi vääriline? Mis on need võtmetegevused, mis panevad treenerid tundma end pigem ühe olulise osana suurema eesmärgiga terviseliikumisest kui pelgalt lihtsalt ühe ettevõte töötajatena? Just neid saladusi teab ja jagab Erkki.

13.02.2019

15:00 - 15:30

„Kulunud aga kuldne – kett on täpselt nii tugev, kui on selle nõrgim lüli“

MyFitness avas Eestis oma esimese klubi 2008. aastal. Kokku on klubides üle 750 töötaja ja enam kui 55 000 liiget, kes külastavad erinevaid treeninguid, jõusaale ja personaaltreeninguid kokku üle 3 miljoni korra aastas. Jõusaaliketil on Eestis kokku 19 ja Lätis 11 klubi. 2018. aasta oktoobris avati ka Leedu klubi, millesse investeeriti 1,3 miljonit eurot.
Erkki on ära tabanud ideed, kuidas olla alati teistest samm ees. Leida midagi, mida on turul ei ole. Näitena saab tuua odavketi GYM! – jõusaal, mis on väikese kuumakse ja ööpäevaringse ligipääsuga. Erkki on näide eeskujulikust ketiäri laiendajast, keda ei heidutanud majanduskriis ega ka konkurendid turul. Siiski, ketiäri on keeruline. Selleks, et asi mõjuks ühtsena, ei saa unustada inimesi, kes selles äris töötavad. Seega kuulub Erkki igapäevaste tööülesannete hulka peale äri juhtimise ja laiendustegevuste ka suure meeskonna toimima saamine.
Kuidas leida, hoida ja motiveerida meeskonda ja teha seda nii, et tase igas klubis oleks just MyFitnessi vääriline? Mis on need võtmetegevused, mis panevad treenerid tundma end pigem ühe olulise osana suurema eesmärgiga terviseliikumisest kui pelgalt lihtsalt ühe ettevõte töötajatena? Just neid saladusi teab ja jagab Erkki.

Rait Ratasepp

20.kordne ultratriatleet, maailmameister

Rait Ratasepp

20.kordne ultratriatleet, maailmameister

„Kolm küsimust: kas, miks ja kuidas olla omal alal maailma esimene?“ Rait Ratasepp on ultrasportlane, kelle tahtejõud ja sihikindlus väärivad imetlust. Mees, kes viib ennast viimasele piirile, et sealt tulla tagasi võitjana. Viimase saavutuse ajal läbis ta 76 kilomeetrit vees, 3600 kilomeetrit rattal ja 844 kilomeetrit joostes – tehes seda kõike kehtivast maailmarekordist 13 tundi, 28 minutit ja 52 sekundit kiiremini. Rait on praegu kuues inimene maailmas, kes on lõpetanud 20-kordse ultratriatloni, ent esimene, kes teinud seda niivõrd keerulistes kliima- ja rajaprofiilitingimustes. Sellega kinnitas ta ka Kanaari saarte rekordi. Lisaks nihutas Rait oma isikliku ja seeläbi ka Eesti rekordipiiri 10 täispika triatloni võrra. Pika puuga ületas Rait ka 2016. aastal laugel ja kiirel võistlusrajal Šveitsis David Clampi püstitatud 20-kordse ultratriatloni nüüdseks vana maailmarekordi 252 tundi, 21 minutit ja 16 sekundit, kui eestlane tänavu finišeeris üle 13 tunni varem. Seda kõike arvesse võttes võib öelda, et Rait on mees, kes teab rääkida, kuidas viia end üle piiri – nii, et füüsiline keha järgi ei annaks ja vaim ei murduks. Ta teab, kuidas olla parim, kuidas olla esimene. Jah. Rait on maailmameister! Miks on Raidi saavutused olulised kogu Eesti rahvale? Sest tegelikult me ei teagi, et kui tahame kelleltki õppida vastupidavust ja eesmärkide seadmist, siis meie endi seas kõnnivad maailmameistrid – neist räägitakse pahatihti vähem kui uutest kohvikutest, poliitikutest, ilmast või 3-eurostest kohvidest.

13.02.2019

14:00 - 14:30

„Kolm küsimust: kas, miks ja kuidas olla omal alal maailma esimene?“

Rait Ratasepp on ultrasportlane, kelle tahtejõud ja sihikindlus väärivad imetlust. Mees, kes viib ennast viimasele piirile, et sealt tulla tagasi võitjana. Viimase saavutuse ajal läbis ta 76 kilomeetrit vees, 3600 kilomeetrit rattal ja 844 kilomeetrit joostes – tehes seda kõike kehtivast maailmarekordist 13 tundi, 28 minutit ja 52 sekundit kiiremini.
Rait on praegu kuues inimene maailmas, kes on lõpetanud 20-kordse ultratriatloni, ent esimene, kes teinud seda niivõrd keerulistes kliima- ja rajaprofiilitingimustes. Sellega kinnitas ta ka Kanaari saarte rekordi. Lisaks nihutas Rait oma isikliku ja seeläbi ka Eesti rekordipiiri 10 täispika triatloni võrra.
Pika puuga ületas Rait ka 2016. aastal laugel ja kiirel võistlusrajal Šveitsis David Clampi püstitatud 20-kordse ultratriatloni nüüdseks vana maailmarekordi 252 tundi, 21 minutit ja 16 sekundit, kui eestlane tänavu finišeeris üle 13 tunni varem. Seda kõike arvesse võttes võib öelda, et Rait on mees, kes teab rääkida, kuidas viia end üle piiri – nii, et füüsiline keha järgi ei annaks ja vaim ei murduks. Ta teab, kuidas olla parim, kuidas olla esimene. Jah. Rait on maailmameister!
Miks on Raidi saavutused olulised kogu Eesti rahvale? Sest tegelikult me ei teagi, et kui tahame kelleltki õppida vastupidavust ja eesmärkide seadmist, siis meie endi seas kõnnivad maailmameistrid – neist räägitakse pahatihti vähem kui uutest kohvikutest, poliitikutest, ilmast või 3-eurostest kohvidest.

Andrus Vaarik

EV presidendi teenetemärgi pälvinud näitleja

Andrus Vaarik

EV presidendi teenetemärgi pälvinud näitleja

„Minu ebakindlus on minu edu“ „Kes ei tea Andrus Vaarikut, ei tea mitte midagi,“ kajas järjekordne kommentaar näosaate kohtunike seast. Mees nagu orkester. Esimesel korral lavaka ehk lavakunstikooli katsetelt tagasi saadetud mees oleks ehk endiselt Draamateatris lavastuste tehniline juht, kui ta teisel katsel sisse ei oleks saanud. Sellest, kui Andrus Vaarik oleks lava taha jäänud, oleks Eesti rahval kindlasti kahju olnud. Andrus on teatrit teinud esimesest klassist saadik – ta alustas Nõmme pioneeride majas Maie Kilgase juhendamisel. Praegu tuuritab Andrus Linnateatri ja muude projektide kõrval ringi monoetendusega „Elu on parim meelelahutus“. Ta ise ütleb selle kohta „Pärast surma jõuab mossitada küll“. Etendus, mis vaatleb lähemalt inimelu väärtuseid. Andrus ise arvab, et tema edu taga peitub tema enda ebakindlus – selle lubab ta ka ausalt ära rääkida. Kuidas saada läbi selle mehega, kes sulle hommikul esimesena peeglisse vaadates vastu vaatab ning kuidas, ja ehk isegi parem küsimus, kas on üldse võimalik avalikult elada ilma maskideta? Andruse elule tagasi vaadates jookseb läbi üsna palju vürtsikat materjali viiside kohta, kuidas olla julgem, kuidas julgeda minna edasi. Mõned valikud on olnud paremad kui teised, aga iga ette tulnud valik on olnud vajalik. Andrus arutleb avameelselt küsimuste üle, mis tegelikult käivad meie kõigi mõtetest läbi igal päeval: kuidas ning kas jääda oma töös ja elus iseendaks.

13.02.2019

10:30 - 11:00

„Minu ebakindlus on minu edu“

„Kes ei tea Andrus Vaarikut, ei tea mitte midagi,“ kajas järjekordne kommentaar näosaate kohtunike seast. Mees nagu orkester. Esimesel korral lavaka ehk lavakunstikooli katsetelt tagasi saadetud mees oleks ehk endiselt Draamateatris lavastuste tehniline juht, kui ta teisel katsel sisse ei oleks saanud. Sellest, kui Andrus Vaarik oleks lava taha jäänud, oleks Eesti rahval kindlasti kahju olnud. Andrus on teatrit teinud esimesest klassist saadik – ta alustas Nõmme pioneeride majas Maie Kilgase juhendamisel.
Praegu tuuritab Andrus Linnateatri ja muude projektide kõrval ringi monoetendusega „Elu on parim meelelahutus“. Ta ise ütleb selle kohta „Pärast surma jõuab mossitada küll“. Etendus, mis vaatleb lähemalt inimelu väärtuseid.
Andrus ise arvab, et tema edu taga peitub tema enda ebakindlus – selle lubab ta ka ausalt ära rääkida. Kuidas saada läbi selle mehega, kes sulle hommikul esimesena peeglisse vaadates vastu vaatab ning kuidas, ja ehk isegi parem küsimus, kas on üldse võimalik avalikult elada ilma maskideta? Andruse elule tagasi vaadates jookseb läbi üsna palju vürtsikat materjali viiside kohta, kuidas olla julgem, kuidas julgeda minna edasi. Mõned valikud on olnud paremad kui teised, aga iga ette tulnud valik on olnud vajalik.
Andrus arutleb avameelselt küsimuste üle, mis tegelikult käivad meie kõigi mõtetest läbi igal päeval: kuidas ning kas jääda oma töös ja elus iseendaks.

Liina Lokko

gasellettevõtte OÜ Otepää Rehabilitatsioonikeskuse omanik

Liina Lokko

gasellettevõtte OÜ Otepää Rehabilitatsioonikeskuse omanik

„Võim on võimalus teha head“ Lugu tütrest, kes tõi endaga kaasa suurema eesmärgi kui ta ise. Lugu elu õppetundidest, heast südamest ja magamata öödest. Maailmaparandajana on Liinal kogu aeg olnud hullud ideed ja rasked teemad. Igapäevaselt juhib ta rehabilitatsiooniasutust, kus aidatakse järjepidevalt kaasa raske ja sügava puudega laste ja nende perede elujärje parandamisele. Kartmatult tegeleb Liina enda jaoks ainult olulistel teemadel, töötades selle nimel, et me mõistaksime ühiskonnana, kui oluline on lapsi ja nende muresid märgata. Üks kriipiv teema on kindlasti niinimetatud nähtamatud lapsed ehk need nõrgimad lülid, kes ise enda eest rääkida ei suuda – vaimupuudega lapsed, kes elavad linnadest kaugel. Osa neist ei käi neile sobivas koolis või lasteaias, teistel pole midagi jalga ega selga panna, kolmandad on lihtsalt unustatud – nii omaenda vanemate kui ka ühiskonna poolt. Liina on näinud suletud uste taha ja tahab, et Eestis saaks vajaliku tähelepanu kõik lapsed, sõltumata oma võimetest, elukohast või perekonna võimalustest. Liina tuletab ühiskonnale ikka ja jälle meelde seda, et kui vanemad ei kuula või ei oska märgata, õpetajad ei näe või ei taha näha, vald väidab, et raha ei ole ja riik Tallinnast kaugemale ei näe, siis on veel üks võimalus – võim. Ettevõtjad, kes saaksid suunata pilgu sotsiaalsetele kitsaskohtadele. Ettevõtjad, kes oma tegemistega annaks ühiskonnale tagasi. Siin kehtib lihtne tõde – kellel on võim, temal on ka võimalus. Võimalus teha head. Liina räägib oma loo kui naine, looja, gasell – aga paljuski ka kui ema. Ilmselt palju rohkematele lastele kui ainult enda omadele.

13.02.2019

11:00 - 11:30

„Võim on võimalus teha head“

Lugu tütrest, kes tõi endaga kaasa suurema eesmärgi kui ta ise. Lugu elu õppetundidest, heast südamest ja magamata öödest.
Maailmaparandajana on Liinal kogu aeg olnud hullud ideed ja rasked teemad. Igapäevaselt juhib ta rehabilitatsiooniasutust, kus aidatakse järjepidevalt kaasa raske ja sügava puudega laste ja nende perede elujärje parandamisele. Kartmatult tegeleb Liina enda jaoks ainult olulistel teemadel, töötades selle nimel, et me mõistaksime ühiskonnana, kui oluline on lapsi ja nende muresid märgata.
Üks kriipiv teema on kindlasti niinimetatud nähtamatud lapsed ehk need nõrgimad lülid, kes ise enda eest rääkida ei suuda – vaimupuudega lapsed, kes elavad linnadest kaugel. Osa neist ei käi neile sobivas koolis või lasteaias, teistel pole midagi jalga ega selga panna, kolmandad on lihtsalt unustatud – nii omaenda vanemate kui ka ühiskonna poolt.
Liina on näinud suletud uste taha ja tahab, et Eestis saaks vajaliku tähelepanu kõik lapsed, sõltumata oma võimetest, elukohast või perekonna võimalustest. Liina tuletab ühiskonnale ikka ja jälle meelde seda, et kui vanemad ei kuula või ei oska märgata, õpetajad ei näe või ei taha näha, vald väidab, et raha ei ole ja riik Tallinnast kaugemale ei näe, siis on veel üks võimalus – võim. Ettevõtjad, kes saaksid suunata pilgu sotsiaalsetele kitsaskohtadele. Ettevõtjad, kes oma tegemistega annaks ühiskonnale tagasi. Siin kehtib lihtne tõde – kellel on võim, temal on ka võimalus. Võimalus teha head. Liina räägib oma loo kui naine, looja, gasell – aga paljuski ka kui ema. Ilmselt palju rohkematele lastele kui ainult enda omadele.

Meeli Leeman

lasterõivaid tootva Lenne OÜ omanik

Meeli Leeman

lasterõivaid tootva Lenne OÜ omanik

„Aga siin me oleme, äkki veab veel 10 aastat välja." Meeli on Eesti rikaste edetabeli kolmas naine, ent esimene nende naiste seas, kes on oma ettevõtet algusest peale koos abikaasaga ise käima lükanud ja juhtinud. Urmas ja Meeli Leeman moodustavad teineteist täiendava tandemi – naine loob ja mees muretseb ettevõtte ärilise külje eest. Maailmaklassi kvaliteeti ja disaini tootev Lenne tegutseb juba aastast 1991 ja põhineb 100% Eesti kapitalil. Praeguseks on 16 miljoni eurose aastakäibega ettevõtte turust 84% välismaal. Meeli räägib Lenne käekäigust nagu sportlaste ühisstardist, kus kõigil olid 1990. aastatel samad võimalused, kuidas katkematu töörügamine viis neid kiirelt Eesti õmblustööstuse tippu ja kuidas Vene-Ukraina sõda kaotas 80% nende Ukraina turust. „Alla kukkumine oli uus tunne, mida polnud varem kogenud,“ ütleb Meeli. Ka internetikaubamajadel on oma roll – kuidas tippkvaliteeti ja õiglast hinda pakkudes konkureerida mõne euro suuruste kaupadega, mis toodetakse Hiinas ja müüakse maha veebipoodides, kus eelis on kõige soodsamal kaubal. Gaselli Kongressil kuuleme, mida tähendab tegutsemine pereettevõttena.

13.02.2019

13:00 - 13:30

„Aga siin me oleme, äkki veab veel 10 aastat välja."

Meeli on Eesti rikaste edetabeli kolmas naine, ent esimene nende naiste seas, kes on oma ettevõtet algusest peale koos abikaasaga ise käima lükanud ja juhtinud. Urmas ja Meeli Leeman moodustavad teineteist täiendava tandemi – naine loob ja mees muretseb ettevõtte ärilise külje eest. Maailmaklassi kvaliteeti ja disaini tootev Lenne tegutseb juba aastast 1991 ja põhineb 100% Eesti kapitalil. Praeguseks on 16 miljoni eurose aastakäibega ettevõtte turust 84% välismaal. Meeli räägib Lenne käekäigust nagu sportlaste ühisstardist, kus kõigil olid 1990. aastatel samad võimalused, kuidas katkematu töörügamine viis neid kiirelt Eesti õmblustööstuse tippu ja kuidas Vene-Ukraina sõda kaotas 80% nende Ukraina turust. „Alla kukkumine oli uus tunne, mida polnud varem kogenud,“ ütleb Meeli. Ka internetikaubamajadel on oma roll – kuidas tippkvaliteeti ja õiglast hinda pakkudes konkureerida mõne euro suuruste kaupadega, mis toodetakse Hiinas ja müüakse maha veebipoodides, kus eelis on kõige soodsamal kaubal. Gaselli Kongressil kuuleme, mida tähendab tegutsemine pereettevõttena.

Risto Mäeots

Eesti edukaim ettevõte 2017 Magnetic MRO tegevjuht ja juhatuse esimees

Risto Mäeots

Eesti edukaim ettevõte 2017 Magnetic MRO tegevjuht ja juhatuse esimees

„Vanus ja vastutus. Mehaanikust 100 miljoni eurose käibega ettevõtte tippjuhiks“ Aasta tagasi üllatusid paljud, kuuldes, et Tallinna lennujaamas hooldab ettevõte tuntud lennufirmade nagu Brussels Airlinesi, Austrian Airlinesi, airBalticu ning isegi Nigeeria kompaniide lennukeid Boeing 737 ja Airbus 320. Raudlinnud lendavad Tallinna, võetakse firma angaarides detailideni lahti ning pärast pikka tööd esitatakse kliendile kuni miljoni euro suurune arve. Risto Mäeots on Tallinna lennuväljal tegutseva lennuhooldusfirma Magnetic MRO tegevjuht ja juhatuse esimees. Risto on õppinud Eesti Lennuakadeemias õhusõiduki hooldust. See oligi tema loo algus. Risto arenes õhusõiduki tehnikust Eesti ühe edukaima ettevõtte tegevjuhiks. Risto on ehe näide sellest, kuidas saab suure pühendumuse ja julgusega ühest mehhaanikust globaalse haardega ettevõtte tippjuht. Eriti põnev on aga see, et ta on alles 34-aastane. Palju räägitakse, et Y-põlvkond ei püsi paigal – ei taha vastutada ega tööd teha. Risto vaidleb oma tegevusega suurepäraselt sellele väitele vastu. Kuidas arendada ettevõtet kaalukate otsuste ja julgusega ka nende eest vastutada? Ilmselt ei ole meie riigis praegu paremat näidet noorest julgest tippjuhist. Risto teab, millest ta räägib.

13.02.2019

13:30 - 14:00

„Vanus ja vastutus. Mehaanikust 100 miljoni eurose käibega ettevõtte tippjuhiks“

Aasta tagasi üllatusid paljud, kuuldes, et Tallinna lennujaamas hooldab ettevõte tuntud lennufirmade nagu Brussels Airlinesi, Austrian Airlinesi, airBalticu ning isegi Nigeeria kompaniide lennukeid Boeing 737 ja Airbus 320. Raudlinnud lendavad Tallinna, võetakse firma angaarides detailideni lahti ning pärast pikka tööd esitatakse kliendile kuni miljoni euro suurune arve. Risto Mäeots on Tallinna lennuväljal tegutseva lennuhooldusfirma Magnetic MRO tegevjuht ja juhatuse esimees.
Risto on õppinud Eesti Lennuakadeemias õhusõiduki hooldust. See oligi tema loo algus. Risto arenes õhusõiduki tehnikust Eesti ühe edukaima ettevõtte tegevjuhiks. Risto on ehe näide sellest, kuidas saab suure pühendumuse ja julgusega ühest mehhaanikust globaalse haardega ettevõtte tippjuht. Eriti põnev on aga see, et ta on alles 34-aastane. Palju räägitakse, et Y-põlvkond ei püsi paigal – ei taha vastutada ega tööd teha. Risto vaidleb oma tegevusega suurepäraselt sellele väitele vastu. Kuidas arendada ettevõtet kaalukate otsuste ja julgusega ka nende eest vastutada? Ilmselt ei ole meie riigis praegu paremat näidet noorest julgest tippjuhist. Risto teab, millest ta räägib.

Eva Palm

superstaaride maaletooja, Live Nation Estonia peapromootor

Eva Palm

superstaaride maaletooja, Live Nation Estonia peapromootor

„Sorry, aga glamuuri pole olemas!“ Mida on ühist Rammsteinil, Foo Fightersil, Red Hot Chili Peppersil, Bon Jovil ja Guns N´ Rosesel. Kõik nad on toonud rahva ette üks inimene: maailma ühe suurima ja mõjukaima kontserdiagentuuri Live Nation Entertainmenti Baltimaade kontori peapromootor Eva Palm. Naine, tänu kellele jõuab mitte ainult Eestisse, vaid teistessegi Balti riikidesse umbes 70–80 protsenti välisartistidest. Tema kodu ongi väliselt glamuurne meelelahutusmaailm, mille kulisside taga ei tähenda ilusad sõnad tegelikult mitte kui midagi, nagu ta ise ütleb. Eva on suure algustähega Naine, kes lükkab ümber pehmed väärtused ja palub olla reaalne, kasutades lauset „glamuuri pole olemas“ vägagi õigustatult. Ta on näinud nii telki kui ka telgitaguseid. Eva teab, mis on riskimine, mis on vastutus. Kõige olulisem, mida ta saab edasi anda, on aga teadmine, mis saab siis, kui kontsert on läbi. See naine julgeb glamuurilt punase vaiba alt ära tõmmata, et rääkida asjadest nii, nagu need on tegelikult.

13.02.2019

10:00 - 10:30

„Sorry, aga glamuuri pole olemas!“

Mida on ühist Rammsteinil, Foo Fightersil, Red Hot Chili Peppersil, Bon Jovil ja Guns N´ Rosesel.
Kõik nad on toonud rahva ette üks inimene: maailma ühe suurima ja mõjukaima kontserdiagentuuri Live Nation Entertainmenti Baltimaade kontori peapromootor Eva Palm. Naine, tänu kellele jõuab mitte ainult Eestisse, vaid teistessegi Balti riikidesse umbes 70–80 protsenti välisartistidest. Tema kodu ongi väliselt glamuurne meelelahutusmaailm, mille kulisside taga ei tähenda ilusad sõnad tegelikult mitte kui midagi, nagu ta ise ütleb.
Eva on suure algustähega Naine, kes lükkab ümber pehmed väärtused ja palub olla reaalne, kasutades lauset „glamuuri pole olemas“ vägagi õigustatult. Ta on näinud nii telki kui ka telgitaguseid. Eva teab, mis on riskimine, mis on vastutus. Kõige olulisem, mida ta saab edasi anda, on aga teadmine, mis saab siis, kui kontsert on läbi. See naine julgeb glamuurilt punase vaiba alt ära tõmmata, et rääkida asjadest nii, nagu need on tegelikult.

Tom Urb

Eesti esiriimar ja helikunstnik

Tom Urb

Eesti esiriimar ja helikunstnik

Tom-Olaf Urb on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Tallinnast pärit Tom-Olaf on muusikaga tegelenud alates aastast 2000. Urb on õppinud Santa Monica kolledžis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala.

13.02.2019

15:30 - 16:00

PROGRAMM

13.02.2019

09:00 - 10:00

Hommikukohv ja avasõnad

Meelis Mandel

Kogunemine, hommikukohv. Avasõnad: Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja

10:00 - 10:30

„Sorry, aga glamuuri pole olemas!“

Eva Palm superstaaride maaletooja, Live Nation Estonia peapromootor

Eva Palmil on kindlasti üks glamuursemaid ameteid maailmas – ta on superstaaride maaletooja. Vaatame teda ja mõtleme, et tahaks ka. See on üks jama, ütleb Eva ise. Eva on naine, kes tõmbab Gaselli laval glamuurilt punase vaiba alt ära ja räägib, kuidas käivad asjad tegelikult.

10:30 - 11:00

„Minu ebakindlus on minu edu“

Andrus Vaarik EV presidendi teenetemärgi pälvinud näitleja

Sel aastal lubas Andrus Vaarik laval kapist välja tulla. Rääkida, sellest mis on tegelikult tema edu saladus. See on ebakindlus. Kuidas ta seda enda kasuks tööle on pannud, kuuleb juba Gaselli laval.

11:00 - 11:30

„Võim on võimalus teha head“

Liina Lokko gasellettevõtte OÜ Otepää Rehabilitatsioonikeskuse omanik

Lavale tuleb Liina Lokko. Suure südamega gasell, kes räägib maailmavaatest – sellest, kuidas on ettevõtjatel võim anda oma tegevusega tagasi. Tema hüüdlause on: „Võim on võimalus teha head.“

11:30 - 12:00

TOP 10 Auhinnad

Selguvad Gaselli TOPi 10 parimat. Üllatused garanteeritud!

12:00 - 13:00

Lõunapaus! Söö ja suhtle!

13:00 - 13:30

„Aga siin me oleme, äkki veab veel 10 aastat välja."

Meeli Leeman lasterõivaid tootva Lenne OÜ omanik

Naine, kelle tegevus ühendab meid rohkem, kui te arvata oskate. Tema on Lenne brändi looja – riided, mida kannavad pea kõik meie lapsed või lapselapsed. Teate küll, need soojad, mõnusad ja pehmed kombekad! Aga see lugu, kuidas Lenne on aastast 1991 tegutsenud – isegi Ukraina-Vene sõja üle elanud –, on nii väärt kuulamist!

13:30 - 14:00

Vanus ja vastutus - mehhaanikust pea 100 miljonise käibega ettevõtte tippjuhiks

Risto Mäeots Eesti edukaim ettevõte 2017 Magnetic MRO tegevjuht ja juhatuse esimees

Risto Mäeots on inspireeriv noor mees, kes on ennast mehhaanikust pea 100 miljoni eurose käibega Eesti ühe edukaima ettevõtte tippjuhiks töötanud, olles ise praegu vaid 34-aastane. Imeline näide, mis lööb segamini arvamuse, et Y-põlvkond ei viitsi sihikindlalt tööd teha.

14:00 - 14:30

Kolm küsimust: kas, miks ja kuidas olla omal alal maailma esimene?

Rait Ratasepp 20.kordne ultratriatleet, maailmameister

Miks me Rait Ratasepa lavale toome? Rait läbis 20 päevaga 76 kilomeetrit ujudes, 3600 kilomeetrit rattal ja 844 kilomeetrit joostes. Jah, ta jooksis ajaga võidu füüsiliselt – aga gasellid läbivad ka maratoni. Rait on mees, kes toob lavale loo eesmärkide seadmisest ja nende saavutamisest!

14:30 - 15:00

Kohvipaus

Kohvi kõrvale pakume võimalust osaleda Äripäeva Akadeemia minikoolitustel.

15:00 - 15:30

Kulunud, aga kuldne – kett on täpselt nii tugev, kui on selle nõrgim lüli

Erkki Torn gasellettevõtte My Fitness AS juhatuse esimees

MyFitness on edukas spordiklubikett, kellel on 19 klubi Eestis ja 11 Lätis. Tänavu laienes kett ka Leetu, kus ettevõte avas oma esimese klubi. Erkki räägib loo sellest, kuidas nad on kasvanud, miks nad masu ajal Eestist välja ei saanud ning kuidas nad on laienemise ajal suutnud hoida oma meeskonda koos ja tipptasemel.

15:30 - 16:00

„Sõnumitooja versus sõnumilooja“

Tom Urb Eesti esiriimar ja helikunstnik

TOETAJAD

LISAINFO

Registreerudes e-poe, e-kirja või telefoni teel, saadame Teile arve e-mailile.

Konverentsil osalemine on nimeline, kuid saate osalejat tasuta muuta kuni konverentsi alguseni. Kui Te ei saa mingil põhjusel osaleda, palun andke sellest kindlasti teada e-posti aadressil registreerimine@aripaev.ee või telefonil 667 0099. Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil registreerimine@aripaev.ee. Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.
Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi toimumist, palume tasuda 50% väljastatud arve maksumusest. Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, palume tasuda väljastatud arve täissummas.

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.