Infoturbe konverents

Peeter Marvet Moderaator, Zone.ee infoturbe evangelist

Lauri Luht Riigi infosüsteemi ameti kriisilahendamise valdkonna juht

Internetikeskkonnast lähtuvad ohud ja rünnakud on täna juba sama reaalsed kui füüsilises maailmas. Digitaalsetest teenustest võivad sõltuda ettevõtte edukus, ka inimeste elu ja tervis ja seetõttu peab riik olema valmis nende toimepidevust kaitsma. Eesti küberjulgeolek sünnib ettevõtete ja riigi igapäevases koostöös. Ulatuslikuks küberintsidendiks valmisoleku tagab Riigi Infosüsteemi Amet oma igapäevaste põhiülesannetega: intsidentide ennetamise, intsidentideks valmisoleku planeerimise ja nende lahendamise koordineerimisega. Lisaks sellele on välja töötatud laiem hädaolukorra lahendamise plaan juhuks, kui on vaja ulatuslikumalt kaasata teisi ametkondi ning nende töökorraldust koordineerida. Millised on väljakutseid, mis küberturvalisuse tagamist Eestis mõjutavad?

Klaid Mägi Riigi Infosüsteemi Ameti Intsidenti käsitlemise osakonnajuhataja

Pahatihti arvavad inimesed, et minuga see ju ei juhtu. Isegi kui loetakse või kuuldakse erinevatest juhtumitest ja intsidentidest ollakse seda meelt, et see on kellegi teise kauge probleem, mis minusse ei puutu. Keegi ei taha ju mind rünnata, mul ei ole midagi väärtuslikku, miks minust peaks saama sihtmärk. Aga sina oledki sihtmärk! Räägime mis toimub kübermaastikul, insidentidest ja nende tagajärgedest ning tuleviku suundadest ja trendidest.

Dr. Jan Willemson AS Cybernetica vanemteadur

Riske on mitut sorti - on küberriskid, mis võivad endaga kaasa tuua infolekke, andmete kahjustumise, volitamata ligipääsu või muid sarnaseid tagajärgi. Samas ei tähenda nende riskide realiseerumine automaatselt olulist finantskahju, mis ettevõtte jaoks krahhiga lõppeks. Ettekanne arutleb praktiliste näidete varal, milliste tingimuste toimel küberrisk reaalseks äririskiks eskaleerub.

Jaanus Prost Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ advokaat, intellektuaalomandi, infotehnoloogia ja andmekaitse valdkonna juht

2016. aasta kevadel võeti vastu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis toob kaasa viimase 20 aasta suurima muutuse isikuandmete kaitse valdkonna reguleerimises. Tänased jõupositsioonid muutuvad täielikult: uus määrus annab kliendile tema kohta kogutavate andmete üle täieliku kontrolli ja toob andmetöötlejatele kaasa rohkem kohustusi. See mõjutab kõiki Euroopa Liidu kodanike isikuandmeid koguvaid ja töötlevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Ettekandes tuleb juttu sellest, mida täpsemalt muudab uus andmekaitse määrus?

Elin Iloste SMIT infoturbe projektijuht

Ettekanne annab ülevaate andmete turvaanalüüsi sisust, vajadusest ja kasust asutusele. Tuuakse näiteid praktilisest kogemuses, kuidas teha turvaanalüüsi ning kuidas alustada infoturbe meetmete rakendamisega asutuses.

Tiit Hallas SMIT infoturbe osakonna juhataja

„Inimene, kui infoturbe risk“ – ettekandes arutletakse selle üle, kas asutuse töötaja teadvustab endale oma rolli asutuse infoturbe tagamisel ning kes peaks tagama töötajate teadlikku käitumise. Räägime ennekõike inimlikust vaatest, asutuse ja töötajate väärtustest, toome välja enamlevinud vead, mida asutustes infoturbeteemadel tehakse ning asjaolud, millele kindlasti tasuks tähelepanu pöörata.

Tiit Hallas SMIT infoturbe osakonna juhataja

Klaid Mägi Riigi Infosüsteemi Ameti Intsidenti käsitlemise osakonnajuhataja

Dr. Jan Willemson AS Cybernetica vanemteadur

Peeter Marvet Moderaator, Zone.ee infoturbe evangelist

Ardi Jürgens Zone Media OÜ juhatuse liige

Kalev Pihl Sertifitseerimiskeskuse juhatuse liige

Eesti on elektroonilise identiteedi ja digitaalse allkirjastamise osas jõudnud uude ajajärku, kus EL'i siseselt on piird kaotatud ja avatud suur hulk meile senitundmatuid võimalusi. Erineva kindlustasemega autentimised ja erineva õigusliku tähendusega allkirjad saavad olema uus normaalsus ning sellega peame kiiresti kohanema.

Tarmo Mamers Santa Monica Networks andmeside turvalahenduste spetsialist

Internetirakenduste protokolli HTTP asemel on täna kasutusel selle krüpteeritud variant HTTPS, mis tagab võrgus liikuvate andmete salastatuse ja terviklikkuse ning võimaldab ka veenduda teenuse pakkuja isikus. Krüpteeritud liiklus muudab paraku kasutuks või väheefektiivseks kõik asisemad tulemüürilahendused ning suure osa muudest võrgu jälgimise ja turvalisuse tagamise vahenditest, mis on aegade jooksul muutunud võrgu- ja turvainimeste tõhusateks abilisteks - näiteks viirusetõrje, võrgurünnete ja rakendustaseme ohtude tuvastamise, andmelekete vältimise süsteemid. Millised on võimalused olemasolevate süsteemide säilitamiseks ilma järeleandmisteta turvalisuses?

Tarko Tikan Telia võrgu- ja infrastruktuuri peaarhitekt

Telia võrgu peaarhitektina näen igapäevaselt neid ohte, mis nii meie kui teiste ettevõtete võrke pidevalt ähvardavad. Elame muutuvas maailmas ja uusi IP võimelisi seadmeid lisandub võrkudesse tohutult. Kas sina tead, mis IP-võimelised seadmed on sinu ettevõtte võrkudes?

Elar Lang Clarified Security OÜ turvatestija ja koolitaja

Tavalise kasutajana on meil internetis väga palju kasutajakontosid. Enamasi on kasutusel sama parool mitmes erinevas saidis, sest nii on ju lihtsam seda meeles pidada. Samuti on meil erinevaid tööalaseid kasutajakontosid. Ettevõtetes on tihti kasutusel tsentraalne kontode haldus, ja ligipääs infole tihti vaid ühe kontoga. Ettevõtjana on meie ärikriitilistele andmetele ligipääs paljudel töötajatel. Vaatamata seatud reeglitele, ei ole töötajate paroolide valik ettevõtja kontrolli all. Seetõttu ei ole otseselt kontrolli all ka see, kes sinu ettevõtete ärikriitilistele andmetele tegelikult ligipääsu omavad. Paroolid ja nende haldamine on väga alahinnatud probleem. Turvatestijana julgen nõrku paroole ning paroolide korduvkasutamist nimetada üheks suurimaks probleemiks veebirakenduste osas.

Dr. Jaan Aru Tartu Ülikooli ajuteadlane

Miks teevad ka targad inimesed vahel rumalaid otsuseid? See kõlab ehk esialgu jahmatavalt, kuid aju peamine ülesanne pole sugugi mitte mõtlemine - suur osa otsuseid ja käitumise juhtimist toimub teadvuseväliselt, autopiloodil. Täitsa tihti pakuvad teadlik mõtlemine ja teadvuseväline autopiloot ühes ja samas olukorras erinevaid käitumisalternatiive. Tihti on autopiloodi pakutud variandid impulsiivsed, valed ja vahel isegi ohtlikud, kuid kahjuks inimene ise ei saa neid pidurdada, sest ta teadlik mõtlemine ei funktsioneeri alati veatult. Millest see sõltub, kas antud hetkel juhib otsuseid teadlik mõtlemine või autopiloot?