Maailm elab praegu VUCA-ajastul ehk volatiilsel, ebakindlal, keerulisel ja ebaselgel ajal, millele on sõja tõttu lisandunud ka naftakriis. Lääs on otsustanud Vene naftast ja gaasist loobuda, kuid mis saab pärast Vene naftast loobumist? Millised on võimalikud stsenaariumid? Kui palju tõuseb hind ja kuidas hinnatõusuga tegeleda? Millised valikud on Venemaal, kui Lääs enam ei osta? Kas kõrged hinnad on tulnud, et jääda?

Hoiatatakse, et lähiajal võib Euroopas tekkida puudus kütustest.  Puudus tähendab, et kõigile ei jagu ja hind tõuseb. Eestis on kütuste hinnad Euroopa kallimate seas, kuid seejuures on kütus sisendiks meie majanduse jaoks tähtsatele sektoritele – toiduainetööstus, ehitus, metsandus. Et olukorda veidigi kontrollida on võimalik aktsiise määrata ka sektoripõhiselt. Selline lahendus on laialt levinud ka Euroopas, aga mitte Eestis. Kuidas Euroopas eri sektoreid käsitletakse ja kas Eestil oleks sarnasest lähenemisest abi?

Mida arvata kütuseaktsiisi sektoripõhisest erisusest? On sel mõttel jumet ja kui on, siis kuidas see maksulaekumisi mõjutab? Kuidas teha nii, et kütuste jaehind ei oleks Eestis enam Euroopa kallimate hulgas?

Kui hakkame rakendama sektoripõhiseid erisusi, siis kuidas neid erisusi suunata? Kes neid saama peaks ja kui lihtne nende rakendamine tegelikult on? Millised on teiste riikide, näiteks Soome, Läti ja Leedu kogemused? Mida teised riigid teistmoodi teevad? Miks teised saavad, aga meie mitte?

Euroopa Komisjon tuli möödunud aastal välja energia maksustamise direktiivi muudatusettepanekutega, et viia energiatoodete ja elektrienergia maksustamine kooskõlla Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaga. Muudatustega tuldi välja eeskätt seetõttu, et komisjoni sõnul ei olnud direktiiv kooskõlas kliima- ja energiaeesmärkidega ning lisaks sellele soodustab direktiiv fossiilkütuste kasutamist. Muudatustega tehti ettepanek tõsta madalaimat maksustamistaset ning vähendada ja piirata liikmesriikide võimalusi teha maksuvabastusi. Millises staadiumis on energia maksustamise direktiiv praegu ja milliseid erisusi see võimaldab?

Mootorikütuste hinnad avaldavad kõige suuremat survet transpordi- ja logistikasektori kuludele. Sõja ja kõrge inflatsiooni tõttu võtsid paljud Euroopa Liidu riigid kasutusele erinevaid meetmeid - vähendasid diislikütuse käibemaksumäärasid või võtsid valitsuse tasandil vastu muid kütusehindu alandavaid otsuseid. Igaüks soovib teha parima võimaliku otsuse. Aga kas see on võimalik? Milliseid tegureid tuleb arvesse võtta? Kas on võimalik naasta vanade tegutsemismudelite juurde?
                                   

Milliseid probleeme põhjustab kõrge kütusehind eri sektoritele? Milliseid riske ja ohte, aga ka võimalusi nähakse? Kas vajame sektoripõhist aktsiisipoliitikat? Kas elektriautodele nähakse suuremat tulevikku? Kui kõrgele ähvardab kütusehind veel tõusta ja kuidas see turgu mõjutab?

• ehitussektori ülevaade – ettekanne sõnastamisel
  Jüri Läll, Tallinna Teede AS-i juhatuse esimees
• tööstussektori ülevaade – ettekanne sõnastamiselesineja kinnitamisel 
• transpordisektori ülevaade – ettekanne sõnastamisel
  esineja kinnitamisel