loodus

Maavärin

Laastavaim loodusnähtus maailmas
Maavärin pilt
Autor: Roger Musson Ilmumisaasta: 2013 Lehekülgi: Kirjastus: Äripäev Klubi: Imelise Teaduse raamatuklubi

Maailmas on piirkondi, kus ei möödu päevagi ilma tuntavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Miks see nii on? Miks kõigub ja rapub mõnes paigas maa me jalge all nii sageli, et inimesed sellega isegi harjuma hakkavad, teisal aga püsib pind kindlalt paigal ning kirjeldusi inimeste elu ohustavatest maavärinatest kuuldakse vaid õhtustest uudistest?

Ammustel aegadel, kui maavärinate põhjusi ei osatud aimata, tõlgendati maavärinaid kui jumalate pahameeleavaldusi, mille inimkond on oma patuse eluga esile kutsunud. Et surmatoovaid maavärinaid vältida, toodi jumalatele ohvreid ja püüti neid sel viisil lepitada. Aja möödudes hakati maavärinate toimumisele otsima muidki põhjendusi peale jumalate viha. Leiti, et maa me jalge all võivad värisema panna maapõues toimuvad tektoonilised liikumised. Süveneti laamade liikumise ja subduktsioonivööndite iseloomu saladustesse, mõõdeti maa-aluste tõugete tugevust ja ulatust, võrreldi eri paigus toimuvate maavärinate parameetreid ning püüti selles kõiges seaduspärasusi leida.

Mõned maavärinad on olnud eriti ohvriterohked: 2004. aasta India ookeani maavärina tagajärjel tekkinud tsunami laastas mitmete India ookeani äärsete maade randu, hukkus üle 200 000 inimese. Haitil Port-au-Prince’i maavärinas sai 2010. aastal surma rohkem kui 300 000 inimest – see on teadaolevatest üks kõige suurema ohvrite arvuga maavärinaid maailmas. Miks siis on mõningad maavärinad eriti laastavad? Selles ei mängi rolli mitte ainult maa-aluste tõugete tugevus, vaid ka koht, kus maavärin toimub – kui tihedalt on see piirkond asustatud ja missugune on sealne ehituskvaliteet –, ning aeg – maavärin võib tabada inimesi öösel une pealt ja nii on nende võimalused sellest katsumusest tervena pääseda napimatest napimad.

Mis saab edasi? Nii seismoloogid kui insenerid püüdlevad selle poole, et maavärinate tekitatud kahjud võimalikult väiksed oleksid. Seismoloogid püüavad maavärinate võimalikke toimumiskohti ja -aegu ette aimata, insenerid aga rajada hooneid, teid ja sildu, mis tugevamatelegi raputustele vastu peaksid. Tavainimeste ülesandeks jääb aga end maailmas toimuvaga kursis hoida, et osata vajaduse korral end ohtude eest kaitsta.

Teised kirjutavad:
Rein Põder Kasulik raamat: Kui palju me teame maavärinast? Eesti Ekspress, 12.08.2013
Jaan Martinson Maavärinaist, mis Eestis oleks mõrvarlikudPostimees, 05.07.2013

Tellimine


Failid
Sisukord

Tulipunktid ja juhuslikud maavärinad 
I OSA: PROBLEEMID
1 Kriiskavad linnad
2 Mis see maavärin üldse on?
3 Reis maakera südamesse
4 Jälitades nähtamatut
5 Kui suur? Kui tugev?
6 Laine, mis raputas maailma
II OSA: LAHENDUSED
7 Ennetamine ja tohterdamine
8 Järgmise aasta maavärinad
9 25 sekundit Bukarestile
10 Maavärinad ei tapa inimesi, hooned tapavad
11 Katastroofi tõenäosus
12 Kaitske end

Arvustused
Heidi Soosalu
seismoloog

Sageli jõuavad meieni uudised sellest, et kusagil on toimunud maavärin. Teatud mõttes on maavärinad meile kõigile tuttavad. Paraku on seismoloogia tihtipeale tänamatu teema avalikkusele lahti seletamiseks, sest lihtsustamine võib kergesti eksiteele viia. Selle väljakutse on vastu võtnud kogenud briti seismoloog Roger Musson oma raamatus „Maavärin: laastavaim loodusnähtus maailmas”.

Kangekaelselt on rahvasuus ja ajakirjanduses kasutusel väljendid, mis päriselt tegelikkusele ei vasta, aga mida on keeruline selgitada, eriti kui seda tuleb teha otsesaate kaheminutilises lõigus. Üheks niisuguseks näiteks võtab Musson mõiste „Richteri skaala”. Mulle kui seismoloogile on see tuttav probleem. Eestis on pealegi veel tavaks küsida: „Mitu palli oli too värin Richteri skaalal?” Seismoloog ohkab selle peale sügavalt. Hämmastust tekitavad asjatundjas ka korduvad pärimised laadis „Kui võimas oli see Jaapani maavärin siin Eestis? Kui mitu magnituudi?”.

Kuid nüüd on seismoloogil hea võimalus ulatada küsijale Mussoni raamat ning soovitada endale selle abil asi selgeks teha.

Siin rahulikus maanurgas võime me ju endale maavärinate suhtes teatud ignorantsust ja ebatäpsust lubada, aga globaliseerunud maailmas võib eestlaselegi ära kuluda teadmine, kuidas tegutseda suure maavärina korral ja millised tegurid tegelikult ohtu tekitavad. Küllap oli enne 2004. aasta jõulupühi meie kandis raske leida tavakodanikku, kes oleks osanud öelda, mis on tsunami. Paraku pidi see mõiste meile väga kurval moel tuttavaks saama ja praegu on raske leida kedagi, kes tsunamitest midagi ei tea.

Musson käsitleb oma raamatus kõiki maavärinaid puudutavaid olulisi aspekte, nagu näiteks mis vahe on magnituudil ja intensiivsusel või mis on maavärinatega kaasnevad ohud ning millised ennetamise-ennustamise võimalused. Minul kui seismoloogil tekib ikka ja jälle tuttav tunne: „Jah! Seda terminit/asjaolu jne olen minagi pidanud püüdma selgitada!” Tuleb tunnistada, et Musson selgitab neid viisil, mis ka tavainimesele hõlpsasti arusaadav tundub.

Mussoni raamat on eeskujulik näide kvaliteetsest populaarteaduslikust kirjandusest, sest see on nii H-U-V-I-T-A-V! Lugesin seda suure naudinguga, vahest nagu värvikat ajaloolist romaani, kuhu on vürtsiks pikitud muigamapanevalt anekdootlikke lugusid. Mussoni jutul on toredalt loogiline struktuur: algosas esitatakse probleemipüstitus ja lõpposas asutakse võimalike lahendusmeetmete kallale. Samas liigub lugu piki ajatelge. Eks nii on arusaam maavärinate kohta arenenud: müütilisest jumalate karistusest selgete tagapõhjadega loodusnähtuseni, millele viimaks püütakse ka vastu hakata.

Mulle meeldis Mussoni kuivalt humoristlik, kohati sarkastiline stiil. Kujutan ette, et temal kui pika kogemusega seismoloogil on tulnud küllalt ette olukordi, mil täiesti nördinud olla – ikka ja jälle ei saadud temast õigesti aru või aeti mõisted segamini. Sellistes situatsioonides on huumor väga hea relv.

Samas ei pea ma Mussoni stiili õelaks ega üleolevaks, pigem soovib ta selgitada nähtusi põhjalikult ja kujukalt, mis tal ka hästi õnnestub. Olgugi et seismoloogia hõlmab palju keerukaid arvutusi, kus on palju lahtiseid otsi ja komplitseerivaid tegureid, suudab Musson olulised põhitõed lihtsalt lahti seletada, nii et isegi täppisteadustesse ebamugavusega suhtuvatel inimestel on seda mõnus lugeda.

Eesti keelde on raamat ladusalt tõlgitud, kuigi valdkond on eesti keele jaoks paljuski võõras. Siin-seal on mõningaid detaile eesti lugeja jaoks abivalmilt lahti mõtestatud. Pean seda kultuuriteoks, et nii kvaliteetne maavärinateemaline raamat kui Mussoni oma on eesti publikule kättesaadavaks tehtud.

Kui mul oleks võimalik, kingiksin Mussoni raamatu igale ajakirjanikule, kes uudistes maavärinaid kajastab. Ja soovitaksin soojalt see läbi lugeda, enne kui ta järjekordset uudist toimetama hakkab. Kõigil ülejäänutel soovitan seda lugeda kui harivat ja paeluvat raamatut.

Loe edasi >