Materjalitootjate äriplaan 2018

Meelis Einstein Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees, Kunda Nordic Tsemendi tegevjuht

Ehitajatel kui materjalitootjatel on olnud hea aasta ning positiivne ootus on jätkuvalt õhus. Materjalitootjatel on võimekust eksportida rohkem kui nad seda siiani teinud on. Eesti materjalitootjate konkurentsivõime otsides ekspordivõimalusi Euroopasse ja kaugemalegi on tihedalt seotud meie maksusüsteemi ja ka üldise ärikeskkonnaga. Samas peab arvestama ka sellega, et ressursse jätkuks Eestis ehitamiseks kui nõudlus on suur. Valukohaks on kasvamas kodumaiste materjalide eeliskasutamine. Pahatihti kirjutab riik tellijana määrustesse põhjendamatult ranged kvaliteedinõuded ja kuigi ehitada oleks võimalik kodumaisest materjalist, tuleb seda ikkagi sisse tuua.

Indrek Vallaste Nerostein juhatuse liige

Nerostein on kaks aastat tegutsenud noor ettevõte ja lühikese ajaga kasvanud väga jõudsalt. Ettevõte tegeleb graniidist, marmorist, kvartsist ja akrüülist töötasapindade tootmisega. Suurema osa toodangust tarnib Nerostein Skandinaaviariikide äriklientidele. Indrek Vallaste räägib enda ettekandes kuidas ettevõte nii kiirelt on tippu tõusnud ja milline on äriplaan järgnevaks aastaks.

Kalev Kallemets Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri nõunik

Eesti Vabariik on lähiaastail oluliselt tõstmas infrastruktuuri ehituse mahte ja teeb vastavaid prognoose. MKM vastutab ehitusmaterjalide nõuetele vastavuse eest. Hea näide on Rail Balticu rajamiseks koostatud ehitusmaterjali varustuskindluse uuring. MKMile on oluline tagada ehitusmaterjaliga varustuskindlus kogu Eestis. Kaevandusõigustasude osas ei ole põhjendatud iga-aastane tasumäärade tõus, eriti juhul kui tasumäärad on oluliselt kõrgemad kui teistes riikides.

Margit Ihlebakke EASi ekspordinõunik Norras

Eesti peab liikuma ehituslahendusi eksportides ka laiemalt skandinaavia turgudele – haarates laienedes kaasa nii meie ehitusmaterjalid kui ehituse algloome – projekteerimise. Hea on teada struktuure, mille läbi eksporti Norrasse planeerida. Ettekandest saab kuulaja info, milliseid ehitusmaterjale Norra ekspordib, kes ja miks on Norra ehitusmaterjalide tootjatest edukad, mida peab teadma materjalide sertifitseerimisest Norras. Millised on ootused tarnijatele ehitusplatside digitaliseerimise valguses? Saame teada, mida on oodata Norra ehitussektoris järgmise viie aasta perspektiivis ja millised on Norra B2B ehitusüritused, kus meie materjalitootjad ja muud ehitusvaldkonna esindajad võiksid osaleda.

Raul Kirsimäe Swedbanki Avaliku sektori ja töötleva tööstuse osakonna juht

Räägime ehitusmaterjalitootjate käibe trendides, tootmismahtude mahust ja investeerimisplaanidest. Kui suur on ekspordi osakaal käibest ja kuidas seda suurendada? Millised riigid on ehitusmaterjalitootjate potentsiaalsed sihtkohad ekspordiks?

Kaspars Pacēvičs Sakret kuivsegutootmistehase tegevjuht, Läti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindaja Eestis

Milline on ehitusturu hetkeseis meil ja lõunanaabrite juures? Kui suurt rolli mängib ehitusmaterjalide osas piiriülene kaubandus Balti riikide ja Soome vahel? Millised on materjalisüsteemide kasutamise head tavad Balti riikides?“

Kaur Kajak Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

Praak- ja vigastest materjalidest ehitustoodete järelevalvest ja selle olulisusest ehitusplatsil ei ole palju räägitud, kuid teema on muutumas järjest aktuaalsemaks. Ehitusmaterjalide kehtivatest nõuetest ja näidetest elust enesest räägib TJA peadirektor.

Kaarel Väer Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees

Kaarel Väer peab puidusektori olulisteks eesmärkideks kaasa aidata maamärgina mõjuva puidust mahuka korrusmaja valmimisele Eestis ja sektori olulise probleemi, noorte võimekate inseneride puuduse lahendamisele. Tehasemajade osakaal võrreldes eriprojektidega on viimaste aastatega tunduvalt tõusnud, aga nüüd tuleks astuda järgmine samm. Isikliku kogemuse põhjal kõneleb ta ka kogemusest Hiina turul: Hiina ja Aasia turg tervikuna on hea alternatiiv Skandinaavia turule, kus suur osa Eesti (puitmaja)tootjaid praegu iga päev toimetab.

Risto Vahenurm MKM Ehitus- ja elamuosakonna digitaalehituse valdkonnajuht

Materjalitootjate info digitaliseerimine on kogu digiehituse üldises arengus võtmetähtsusega. Risto Vahenurme tehtud teadustöö BIM-objektidest põhineb erinevate ehitussektori osaliste praktlilistel kogemustel ja annab vastuse mitmetele valdkonnas tekkivatele küsimustele ja teemadele. Ettekandes räägitakse materjalitootjate mõjust BIM-projektide kvaliteedile, peamistest takistustest BIM-objektide loomisel ja kasutamisel. Vastused saavad küsimused, millised eelise annab BIM-objektide loomine ja mis kasu on teistel ehitise elukaare osalistel BIM-objektidest?

Märten Peterson EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magister, arhitekt

Eesti võiks hakata turbast maju 3D-printima ja eksportima, leiab arhitektuuri ja linnaplaneermise magistrant Peterson. Turbast ja põlevkivituhast koosnevast komposiitmaterjali tootmine ning 3D majade printimine annab Eesti kinnisvarasektorile väga palju juurde, kuna see võib muutuda millekski märgiliseks, mille abil oleks võimalik Eestil rahvusvaheliselt välja paista. Oma magistritöös tegeles Peterson kohalikel materjalidel põhineva uue ehitusviisi väljatöötamisega. Töö uudsus seisneb värskes materjalipaletis ning kaasaegsete tarkvarade rakendamises.

Sille Pihlak EKA Arhitektuuriteaduskonna õppejõud ja arhitekt

Sille Pihlak loob enda doktoritööprojekti käigus digitaalset platvormi, mis võimaldaks arhitektidel ja inseneridel koos töötada, et lähtuvalt kasutatavate materjalide iseärasustest saada kõige parem ja ka energiasäästlikum lahendus.