Tantsib Einsteiniga

Meeldejätmise kunst ja teadus

Tantsib Einsteiniga
Joshua Foer
Lehekülgi: 320
Kirjastus: Äripäev

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult hoopis USA mälumeistrivõistluste esikohalt. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele.

Me kaotame keskmiselt nelikümmend päeva aastas, et kompenseerida oma unustamist. Kunagi kuulus ka Joshua Foer selliste inimeste hulka. Kuid aasta pärast mälutreeningutega alustamist võitis ta USA mälumeistrivõistlused. Veelgi enam, Foer avastas selle aja jooksul ühe olulise, põhjapaneva tõe inimeseks olemise kohta: me oleme oma mälestuste summa, me oleme see, mida mäletame.

„Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidesse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Imbudes mnemonistide kirevasse subkultuuri, õpib Foer kasutama mälutehnikaid, mis nõuavad samavõrra fantaasiat kui otsusekindlust – tõestades nii, et mälutrenn võib olla kõike muud kui pelgalt kuiv pähetuupimine. Katsetades tehnikaid alates PAO süsteemist, mis muundab numbrid kentsakateks kujutluspiltideks (sellest on inspireeritud ka raamatu pealkiri), lõpetates mälupalee meetodiga, milles mälestused paigutatakse kujuteldavaisse ruumidesse, kogeb Foer omal nahal, et mälu meistrivõistlustel ei panda proovile mitte tema mälu, vaid eelkõige vastupidavust ning loovust.

Foer viib lugeja oma uurimisretkel kaugele väljapoole mäluatleetide võitlustandrit, sügavale inimmälu keerukatesse labürintidesse. San Diegos kohtub ta sõbraliku vanamehega, kes kannatab teadaolevalt ühe raskeima amneesiavormi all, elades vaid praeguses hetkes. Salt Lake Citys vahetab ta saladusi erivõimetega autistiga, kes enda väitel suudab peast taastada ligi üheksa tuhande raamatu sisu. Bronxist leiab ta aga õpetaja, kes kasutab 2500 aasta vanust mälutehnikat, mis peaks aitama tema õpilastel valmistuda lõpueksamiteks. Üsna pea taipab Foer, et mälu on palju hoomamatum ning olulisem kui seni arvatud.

Ajal, mil kõikvõimalikud tehnikavidinad on surunud mäletamise ebaolulisena tagaplaanile, mõjub Foeri katse mälukunsti taas ausse tõsta justkui värske tuulepuhang. Raamatu käest pannes hakkab peas siiski tirisema ka häirekell: kaotades võime mäletada, on meil reaalne oht kaotada iseennast.

"Tantsib Einsteiniga" jõudis brittide maineka populaarteaduslike raamatute konkursi 12 parima raamatu sekka. Royal Society Winton Prize antakse igal aastal parimale inglisekeelsele populaarteadulikule raamatule. Esialgu valitakse välja 12 nn longlisti ehk eelvalikusse kuuluvat raamatut. Seejärel valitakse sõelale jäänud tosinast välja viis parimat, millest igaühe autorile antakse tuhande Suurbritannia naela suurune rahaline preemia. Tippviisikust valitakse omakorda võitja, mille autorile on ette nähtud 10 000 naela suurune preemia.

Sisukord

Eessõna (Jüri Allik)
1. Kõige targemat meest on raske leida
2. Mees, kes mäletas liiga palju
3. Ülima taseme ekspert
4. Maailma suurim unustaja
5. Mälupalee
6. Kuidas memoreerida luuletust
7. Mäletamise lõpp
8. Enesega rahulolu platoo
9. Andekas kümnendik
10. Meis kõigis on peidus Väike Vihmamees
11. USA mälumeistrivõistlused
Epiloog

Arvustused

Tauri Tallermaamälutreener

Olles ise viimased kümme aastat tegelenud mälutreeningutega ja ka ise erinevate projektide käigus meelde jätnud tavainimesele uskumatuna tunduvaid infokoguseid, lugesin seda raamatut väga suure õhinaga. Kõike seda, mida olen eri allikatest (raamatutest, internetist, koolitustelt ja inimestelt) mälu kohta teada saanud, oli sellesse raamatusse kokku pandud. Alates sellest, kuidas mälu toimib, kui palju peab eksperdiks saamiseks vaeva nägema kuni kõikvõimalike jaburatena tunduvate mälutehnikateni välja. Tunne, mis mind lugedes valdas, oli kergendust pakkuv äratundmisrõõm. Kui kellelgi on tekkinud kahtlus erinevate mälutehnikate toimimises, siis Joshua Foer on sõna otseses mõttes “elus näide” sellest, et kõigil meil on võimalus oma mälu varal korda saata midagi erakordset. Oma kursusi alustan ja lõpetan sõnumiga, et meil kõigil on väga hea mälu. “Tähelepanuväärseid võimeid peitub meis kõigis. Vaevuksime me vaid nad unest äratama”, kirjutab autor.

Kuigi see, kuidas aju toimib, on väga keeruline protsess, on kogu mäluga seonduv antud edasi väga lihtsas ja loetavas keeles. Sellest hoolimata võib mäluteemaga vähem kursis olev lugeja mõned keerulisena tunduvad kohad vahele jätta. Loo ilust ta seetõttu väga palju ei kaota. Kui just ei ole plaanis ise oma mälu treenima hakata ja mõnest rahvusvahelisest võistlusest osa võtta. Sellisel juhul tuleks see raamat mitte ainult põhjalikult läbi lugeda, vaid ka läbi töötada ja enda peal katsetada.

Lugedes avastasin end mitmeid kordi imestamast, kui palju infot suutis autor kogu selle loo jaoks koguda, läbi töötada, kui paljude inimestega kohtuda ja palju ise endaga tööd teha. Sellist pühendumist kohtab harva. Selles suhtes on Joshua Foer kindlasti haruldane inimene. Usun, et raamatu kirjutamise protsess võis olla kokkuvõttes palju huvitavam ja meeldejäävam kui lõpuks mäluvõistlustel osalemine.

Mälutreenerina soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kel vähegi on kunagi tekkinud kahtlusi oma mälu headuses. Aga loomulikult ka nendel, kes tunnevad siirast huvi oma isiksuse arendamise vastu. Kui meeldejätmise protsess on selge, õnnestuvad ka kõik muud arendatavad tegevused palju edukamalt.

Tantsib Einsteiniga on hoolimata kõigist teaduslikest terminitest, keerulistest mälutehnikatest jms lõppkokkuvõttes väga inimlik. Raamatu humanistlik iva tuleb välja viimastel lehekülgedel. Aga et sellest aru saada, tuleb raamat tervenisti läbi lugeda. Ja ma väga loodan, et lõpuks tõdeb iga lugeja, et meie omal mälul pole häda midagi. Alati saab paremini, kuid võib ka palju hullemini minna ...

Jüri Allikeksperimentaalpsühholoogia professor

Joshua Foer on vabakutseline ajakirjanik, kes oli "Tantsib Einsteiniga" kirjutamise ajal vaid 24-aastane. Ta on kaastööd teinud tippajalehtedele nagu The New York Times ja Washington Post. On selge, et nii noorelt inimeselt pole oodata teenetest ülekuhjatud elulugu. Tema kõige suuremaks saavutuseks on ilmselt see, et 2006. aastal võitis ta USA mälu meistrivõistlused püstitades selle käigus rahvusliku rekordi kiirkaardi võistluses: tal kulus juhuslikult segi aetud 52 mängukaardi järjestuse meeldejätmiseks üks minut ja 40 sekundit!

Raamat ongi jutustus sellest, kuidas autor umbes aastaga töötab ennast üles mälu suurmeistriks. Sarnaselt teistele võistlusaladele korraldatakse mäluspordis rahvuslikke ja isegi maailma meistrivõistlusi. On välja kujunenud traditsioonilised võistlusalad („Sõnad, mida mäletada”, „Kolm korda mööda ja teeõhtult minema”, „Kahe paki mäng” jms), mis moodustavad mälu mitmevõistluse. Kindlasti on see raamat põnev lugemine neile, keda huvitab see eksootiline spordiala, mille viljelejad kutsuvad ennast mälu- või vaimuatleetideks.

Raamatu tegelikuks kangelaseks ei ole aga Foer ega tema sportlikud saavutused, vaid inimese mälu. Alati on suur libastumise oht, kui ajakirjanikud kipuvad kirjutama teadusest ja eriti inimese hingest. Joshua Foeri kiituseks tuleb öelda, et tal õnnestus vältida nii vigu kui ka lihtsustamist. Kuigi Tantsib Einsteiniga pole mõeldud õpikuks, annab ta ometi hea ülevaate sellest, mida tänapäeva psühholoogia mälu kohta on teada saanud.

Tantsib Einsteiniga kõige värvikam osa on kahtlemata mäluatleetide ja nende gurude kirjeldus. Oma veidrustega meenutab see kohati jaburat teelaudkonda „Alice Imedemaalt”. Kuid kogu oma kirevusele vaatamata kasutavad kõik mäluatleedid (mälukunstnikud oleks ehk isegi täpsem) üsna ühesuguseid võtteid ja tehnikaid, mille leiutajaks peetakse Kreeka poeeti Simonidest. Kõik mälutehnikad kujutavad endast kohameetodi (ingl method of loci) variante. Sellist tehnikat on veel kutsutud mäluteatriks või mälupaleeks. Mälukunst seisneb endale väga hästi tuntud ruumi (mälupalee) ettekujutamises. Iga kohaga seostatakse mingi emotsionaalne ja värvikas kujund („Uhke kaelasidemega keigar,” „Pamela Andersoni piinapink,” „Turbanites sikhide armee” jne), mis kinnistub meeldejäetava asja külge. Kui asjad on ette teada ja hästi loenduvad, nagu näiteks kahekohalised arvud, on kasulik seosed kujundite ja asjade vahel pähe õppida. Kui aga on tegemist ootamatute asjadega, on tarvis head fantaasiat, et iga asja seoses tekitataks hästi iseloomulik ja ere kujund – Foer rõhutab korduvalt, et fantaasia on mälu juures palju olulisem kui külm loogika. Need kujundid tuleb seejärel paigutada korrapäraselt mälupaleesse. Meenutamine ei ole midagi muud, kui sama teed pidi mööda mälupaleed jalutamine ja sinna talletatud kujundite mõttes taas läbimängimine.

Igaüks, kes kurdab halva mälu üle, leiab Foeri raamatust optimistliku sõnumi: ka kõige kroonilisem unustaja võib suhteliselt lühikese aja ja mitte liiga kurnava harjutamisega parandada oma mälu. Nagu Foer seda veenvalt näitab, muu hulgas ka iseenda näite varal, on mälu eelkõige pakkimise kunst. Mälu mahutavus palju suuremaks, kui maagilised 7±2 ühikut ei lähe. Kasv tuleb iga mäluühiku mahutavuse arvelt. Mida suurem känk infot ühte mäluühikusse mahub, seda suurem on üldine võime asju meelde jätta. See on ilmselt Foeri raamatu kõige meeldivam osa. Autor nendib nimelt, et mälu ei ole võimalik kasvatada ilma asjatundlikkuseta.

Tänapäeva maailm on üsna mäluvaenulik. Suur osa inimesi on muutunud amneesikuteks, kes ei suuda meeles pidada isegi oma kodust telefoninumbrit. Milleks on seda üldse vajagi, kui telefoni mälukaart suudab talletada sadu numbreid? Enamuse igapäevasest vajalikust infost salvestab inimene arvutisse, nutitelefoni ja mõni eriti vanamoodne, nagu ka Foer ise, märkmikku. Usinad pedagoogid on isegi rääkinud sellest, et koolis luuletuse või korrutustabeli pähe õppimine on loovust ahistav tegevus. Kogu raamatut läbiv mõte on siiski selles, et mälu ei ole lahus mõtlemisest ja asjadest arusaamisest. Kasvatades ja arendades mälu arendab inimene eelkõige oma mõistust.

Soovitan seda toredat ja vaimukat raamatut kõigile. Ei ole kindel, kas selle lugemine innustab lugejat oma mälu treenima, kuid kindel on see, et pärast viimase lehe pööramist ollakse varasemast veidi targem (näiteks saab selgeks, kes siis ikkagi Einsteiniga tantsib) ning vaimselt rikkam.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubion Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
Tantsib EinsteinigaOtsas
Tantsib Einsteiniga

Tantsib Einsteiniga

Joshua Foer
Meeldejätmise kunst ja teadus
Tellimine
Tantsib EinsteinigaOtsas

Kirjeldus

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult hoopis USA mälumeistrivõistluste esikohalt. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele.

Me kaotame keskmiselt nelikümmend päeva aastas, et kompenseerida oma unustamist. Kunagi kuulus ka Joshua Foer selliste inimeste hulka. Kuid aasta pärast mälutreeningutega alustamist võitis ta USA mälumeistrivõistlused. Veelgi enam, Foer avastas selle aja jooksul ühe olulise, põhjapaneva tõe inimeseks olemise kohta: me oleme oma mälestuste summa, me oleme see, mida mäletame.

„Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidesse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Imbudes mnemonistide kirevasse subkultuuri, õpib Foer kasutama mälutehnikaid, mis nõuavad samavõrra fantaasiat kui otsusekindlust – tõestades nii, et mälutrenn võib olla kõike muud kui pelgalt kuiv pähetuupimine. Katsetades tehnikaid alates PAO süsteemist, mis muundab numbrid kentsakateks kujutluspiltideks (sellest on inspireeritud ka raamatu pealkiri), lõpetates mälupalee meetodiga, milles mälestused paigutatakse kujuteldavaisse ruumidesse, kogeb Foer omal nahal, et mälu meistrivõistlustel ei panda proovile mitte tema mälu, vaid eelkõige vastupidavust ning loovust.

Foer viib lugeja oma uurimisretkel kaugele väljapoole mäluatleetide võitlustandrit, sügavale inimmälu keerukatesse labürintidesse. San Diegos kohtub ta sõbraliku vanamehega, kes kannatab teadaolevalt ühe raskeima amneesiavormi all, elades vaid praeguses hetkes. Salt Lake Citys vahetab ta saladusi erivõimetega autistiga, kes enda väitel suudab peast taastada ligi üheksa tuhande raamatu sisu. Bronxist leiab ta aga õpetaja, kes kasutab 2500 aasta vanust mälutehnikat, mis peaks aitama tema õpilastel valmistuda lõpueksamiteks. Üsna pea taipab Foer, et mälu on palju hoomamatum ning olulisem kui seni arvatud.

Ajal, mil kõikvõimalikud tehnikavidinad on surunud mäletamise ebaolulisena tagaplaanile, mõjub Foeri katse mälukunsti taas ausse tõsta justkui värske tuulepuhang. Raamatu käest pannes hakkab peas siiski tirisema ka häirekell: kaotades võime mäletada, on meil reaalne oht kaotada iseennast.

"Tantsib Einsteiniga" jõudis brittide maineka populaarteaduslike raamatute konkursi 12 parima raamatu sekka. Royal Society Winton Prize antakse igal aastal parimale inglisekeelsele populaarteadulikule raamatule. Esialgu valitakse välja 12 nn longlisti ehk eelvalikusse kuuluvat raamatut. Seejärel valitakse sõelale jäänud tosinast välja viis parimat, millest igaühe autorile antakse tuhande Suurbritannia naela suurune rahaline preemia. Tippviisikust valitakse omakorda võitja, mille autorile on ette nähtud 10 000 naela suurune preemia.

Lisainfo

Joshua Foer
Lehekülgi: 320
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Eessõna (Jüri Allik)
1. Kõige targemat meest on raske leida
2. Mees, kes mäletas liiga palju
3. Ülima taseme ekspert
4. Maailma suurim unustaja
5. Mälupalee
6. Kuidas memoreerida luuletust
7. Mäletamise lõpp
8. Enesega rahulolu platoo
9. Andekas kümnendik
10. Meis kõigis on peidus Väike Vihmamees
11. USA mälumeistrivõistlused
Epiloog

Arvustused (2)

Tauri Tallermaamälutreener

Olles ise viimased kümme aastat tegelenud mälutreeningutega ja ka ise erinevate projektide käigus meelde jätnud tavainimesele uskumatuna tunduvaid infokoguseid, lugesin seda raamatut väga suure õhinaga. Kõike seda, mida olen eri allikatest (raamatutest, internetist, koolitustelt ja inimestelt) mälu kohta teada saanud, oli sellesse raamatusse kokku pandud. Alates sellest, kuidas mälu toimib, kui palju peab eksperdiks saamiseks vaeva nägema kuni kõikvõimalike jaburatena tunduvate mälutehnikateni välja. Tunne, mis mind lugedes valdas, oli kergendust pakkuv äratundmisrõõm. Kui kellelgi on tekkinud kahtlus erinevate mälutehnikate toimimises, siis Joshua Foer on sõna otseses mõttes “elus näide” sellest, et kõigil meil on võimalus oma mälu varal korda saata midagi erakordset. Oma kursusi alustan ja lõpetan sõnumiga, et meil kõigil on väga hea mälu. “Tähelepanuväärseid võimeid peitub meis kõigis. Vaevuksime me vaid nad unest äratama”, kirjutab autor.

Kuigi see, kuidas aju toimib, on väga keeruline protsess, on kogu mäluga seonduv antud edasi väga lihtsas ja loetavas keeles. Sellest hoolimata võib mäluteemaga vähem kursis olev lugeja mõned keerulisena tunduvad kohad vahele jätta. Loo ilust ta seetõttu väga palju ei kaota. Kui just ei ole plaanis ise oma mälu treenima hakata ja mõnest rahvusvahelisest võistlusest osa võtta. Sellisel juhul tuleks see raamat mitte ainult põhjalikult läbi lugeda, vaid ka läbi töötada ja enda peal katsetada.

Lugedes avastasin end mitmeid kordi imestamast, kui palju infot suutis autor kogu selle loo jaoks koguda, läbi töötada, kui paljude inimestega kohtuda ja palju ise endaga tööd teha. Sellist pühendumist kohtab harva. Selles suhtes on Joshua Foer kindlasti haruldane inimene. Usun, et raamatu kirjutamise protsess võis olla kokkuvõttes palju huvitavam ja meeldejäävam kui lõpuks mäluvõistlustel osalemine.

Mälutreenerina soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kel vähegi on kunagi tekkinud kahtlusi oma mälu headuses. Aga loomulikult ka nendel, kes tunnevad siirast huvi oma isiksuse arendamise vastu. Kui meeldejätmise protsess on selge, õnnestuvad ka kõik muud arendatavad tegevused palju edukamalt.

Tantsib Einsteiniga on hoolimata kõigist teaduslikest terminitest, keerulistest mälutehnikatest jms lõppkokkuvõttes väga inimlik. Raamatu humanistlik iva tuleb välja viimastel lehekülgedel. Aga et sellest aru saada, tuleb raamat tervenisti läbi lugeda. Ja ma väga loodan, et lõpuks tõdeb iga lugeja, et meie omal mälul pole häda midagi. Alati saab paremini, kuid võib ka palju hullemini minna ...

Jüri Allikeksperimentaalpsühholoogia professor

Joshua Foer on vabakutseline ajakirjanik, kes oli "Tantsib Einsteiniga" kirjutamise ajal vaid 24-aastane. Ta on kaastööd teinud tippajalehtedele nagu The New York Times ja Washington Post. On selge, et nii noorelt inimeselt pole oodata teenetest ülekuhjatud elulugu. Tema kõige suuremaks saavutuseks on ilmselt see, et 2006. aastal võitis ta USA mälu meistrivõistlused püstitades selle käigus rahvusliku rekordi kiirkaardi võistluses: tal kulus juhuslikult segi aetud 52 mängukaardi järjestuse meeldejätmiseks üks minut ja 40 sekundit!

Raamat ongi jutustus sellest, kuidas autor umbes aastaga töötab ennast üles mälu suurmeistriks. Sarnaselt teistele võistlusaladele korraldatakse mäluspordis rahvuslikke ja isegi maailma meistrivõistlusi. On välja kujunenud traditsioonilised võistlusalad („Sõnad, mida mäletada”, „Kolm korda mööda ja teeõhtult minema”, „Kahe paki mäng” jms), mis moodustavad mälu mitmevõistluse. Kindlasti on see raamat põnev lugemine neile, keda huvitab see eksootiline spordiala, mille viljelejad kutsuvad ennast mälu- või vaimuatleetideks.

Raamatu tegelikuks kangelaseks ei ole aga Foer ega tema sportlikud saavutused, vaid inimese mälu. Alati on suur libastumise oht, kui ajakirjanikud kipuvad kirjutama teadusest ja eriti inimese hingest. Joshua Foeri kiituseks tuleb öelda, et tal õnnestus vältida nii vigu kui ka lihtsustamist. Kuigi Tantsib Einsteiniga pole mõeldud õpikuks, annab ta ometi hea ülevaate sellest, mida tänapäeva psühholoogia mälu kohta on teada saanud.

Tantsib Einsteiniga kõige värvikam osa on kahtlemata mäluatleetide ja nende gurude kirjeldus. Oma veidrustega meenutab see kohati jaburat teelaudkonda „Alice Imedemaalt”. Kuid kogu oma kirevusele vaatamata kasutavad kõik mäluatleedid (mälukunstnikud oleks ehk isegi täpsem) üsna ühesuguseid võtteid ja tehnikaid, mille leiutajaks peetakse Kreeka poeeti Simonidest. Kõik mälutehnikad kujutavad endast kohameetodi (ingl method of loci) variante. Sellist tehnikat on veel kutsutud mäluteatriks või mälupaleeks. Mälukunst seisneb endale väga hästi tuntud ruumi (mälupalee) ettekujutamises. Iga kohaga seostatakse mingi emotsionaalne ja värvikas kujund („Uhke kaelasidemega keigar,” „Pamela Andersoni piinapink,” „Turbanites sikhide armee” jne), mis kinnistub meeldejäetava asja külge. Kui asjad on ette teada ja hästi loenduvad, nagu näiteks kahekohalised arvud, on kasulik seosed kujundite ja asjade vahel pähe õppida. Kui aga on tegemist ootamatute asjadega, on tarvis head fantaasiat, et iga asja seoses tekitataks hästi iseloomulik ja ere kujund – Foer rõhutab korduvalt, et fantaasia on mälu juures palju olulisem kui külm loogika. Need kujundid tuleb seejärel paigutada korrapäraselt mälupaleesse. Meenutamine ei ole midagi muud, kui sama teed pidi mööda mälupaleed jalutamine ja sinna talletatud kujundite mõttes taas läbimängimine.

Igaüks, kes kurdab halva mälu üle, leiab Foeri raamatust optimistliku sõnumi: ka kõige kroonilisem unustaja võib suhteliselt lühikese aja ja mitte liiga kurnava harjutamisega parandada oma mälu. Nagu Foer seda veenvalt näitab, muu hulgas ka iseenda näite varal, on mälu eelkõige pakkimise kunst. Mälu mahutavus palju suuremaks, kui maagilised 7±2 ühikut ei lähe. Kasv tuleb iga mäluühiku mahutavuse arvelt. Mida suurem känk infot ühte mäluühikusse mahub, seda suurem on üldine võime asju meelde jätta. See on ilmselt Foeri raamatu kõige meeldivam osa. Autor nendib nimelt, et mälu ei ole võimalik kasvatada ilma asjatundlikkuseta.

Tänapäeva maailm on üsna mäluvaenulik. Suur osa inimesi on muutunud amneesikuteks, kes ei suuda meeles pidada isegi oma kodust telefoninumbrit. Milleks on seda üldse vajagi, kui telefoni mälukaart suudab talletada sadu numbreid? Enamuse igapäevasest vajalikust infost salvestab inimene arvutisse, nutitelefoni ja mõni eriti vanamoodne, nagu ka Foer ise, märkmikku. Usinad pedagoogid on isegi rääkinud sellest, et koolis luuletuse või korrutustabeli pähe õppimine on loovust ahistav tegevus. Kogu raamatut läbiv mõte on siiski selles, et mälu ei ole lahus mõtlemisest ja asjadest arusaamisest. Kasvatades ja arendades mälu arendab inimene eelkõige oma mõistust.

Soovitan seda toredat ja vaimukat raamatut kõigile. Ei ole kindel, kas selle lugemine innustab lugejat oma mälu treenima, kuid kindel on see, et pärast viimase lehe pööramist ollakse varasemast veidi targem (näiteks saab selgeks, kes siis ikkagi Einsteiniga tantsib) ning vaimselt rikkam.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubion Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid.

Oleme tegutsenud juba 15 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast juhtimiskirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud 21% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]