• Otsi Äripäevast

Tark parv

Kuidas parvede ja kolooniate mõistmine parandab meie suhtlemist, otsustamist ja saavutusi

Tark parv
Autor: Peter Miller
Lehekülgi: 240
Kirjastus: Äripäev

Mis on ühist kõrbetirtsu tagajala kõdistamisel ja suurte rahvamasside ohjamisel? Aga äsja esimese kommertslennu teinud Boeing 787 Dreamlineril ja sipelgate feromoonidel? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse National Geographicu autori Peter Milleri raamat „Tark parv“, mis võrdleb putukate, kalade ja lindude kolooniaid, sülemeid ja parvi ärimaailma organisatsioonidega ja näitab, kui palju on meil otsuste langetamisel ja koostöö tegemisel loomariigist õppida.

Putukate, kalade ja lindude kollektiivse otsustamise ja kaasamise uurimine on viinud innovaatiliste lahendusteni lennukiehituses, luureteenistuses, riigijuhtimises, robootikas, ehituses, kui nimetada üksnes mõnd valdkonda. Termiitide käitumist jälgides on võimalik õppida paremini reageerima hädaolukordadele: sipelgad aitasid Southwest Airlines’i juhtkonnal korraldada ümber lennuki istekohtade broneerimissüsteemi, rändtirtsud aitavad projekteerida ohutumaid ehitisi ning tagada turvalisust massiüritustel. Milleri raamat on erakordselt infotihe ning samas haarav, pakkudes üha uusi üllatusi, mil moel võivad sotsiaalsed vihjed ja signaalid tipneda nii koostöö kui ka hävinguga. Üksikisend ei ole tark, grupp seevastu enamasti on.

Tark parv tegutseb nelja põhimõtte alusel: iseorganiseerumine, teadmiste mitmekesisus, kaudne koostöö ja adaptiivne matkimine. Iseorganiseerumise kaudu suudavad grupi liikmed vastavat käsku saamata muuta lihtsad reeglid kollektiivse käitumise mõtestatud käitumismustriteks. Targal parvel puudub üks ja ainus juht ja käsuliin ning kõik otsused sünnivad kollektiivselt.

Teadmiste mitmekesisuse aluseks on suur valik erinevaid võimalusi, ideede sõbralik konkurents ja viimaks valikute tõhus kitsendamine – nagu toimib mesilassülem uue pesapaiga otsingul. Kaudne koostöö muudab iga grupiliikme väikese panuse oluliseks osaks ühises loomingulises protsessis, mis annab teistele inspiratsiooni ning toob kaasa uusi võimalusi informatsiooni jagamiseks ja probleemide lahendamiseks. Just sel moel ehitavad termiidid oma hiiglasuuri ja uskumatult keerulisi pesakuhjatisi ning just nii toimib ka vikipeedia.

Adaptiivse matkimise näiteks looduses on linnuparved. Miller näitab, kuidas selle mehhanismid – koordinatsioon, kommunikatsioon ja intelligentne kopeerimine – võivad vallandada võimsad energia- või informatsioonilained, mis tulvavad üle linnuparve, tekitades tunde, nagu suhtleksid linnud omavahel telepaatia teel.

Autor selgitab, kuidas kõik nimetatud põhimõtted annavad ärivaldkonna kasutusse võimsad vahendid, mille abil harutada lahti keerulisi probleeme ning illustreerib oma väiteid praktiliste ja eluliste näidetega erinevatest majandusharudest energeetikast kuni filmitööstuseni.

Sisukord

Eessõna (akad Jüri Engelbrecht)
Sissejuhatus
Esimene peatükk
Sipelgad: kes siin ninamees on?
Teine peatükk
Mesilased: kuidas jõuda targale otsusele
Kolmas peatükk
Termiidid: üks asi viib teiseni
Neljas peatükk
Linnud: parvede ja karjade saladused
Viies peatükk
Tirtsud: parvede süngem pool

Arvustused

Triin TammertEstonian Air projektijuht

Kohati üsna individualistlikele eestlastele peaks “Tark parv” olema kasulik ja mõtlemapanev lugemine, sisaldades inspireerivaid näiteid ja õppetunde looduses eksisteerivast tarkusest.

Raamatust jääb muu hulgas kõlama mõte, et kogukond, sotsiaalne kapital ja võimalus üksteisele toetuda on eriti olulised kriiside ajal, kuid neile tasub rohkem tähelepanu pöörata ka headel aegadel – nii oleme efektiivsemad, edukamad ja rohkem tasakaalus. 

Edu pant on rakendada oma oskusi sobivas valdkonnas ja teha aktiivselt koostööd. Isegi kui koostöö nõuab pingutust – erinevalt mesilastest ja sipelgatest puudub inimestel kaasasündinud instinkt kollektiivi teenida –, mõistame me sotsiaalsete olenditena kuulumise jõudu ning peame kuulumist kollektiivi oluliseks. Kõigil on võimalik leida tasakaal kogukonna ja isikliku heaolu vahel. Tarkade parvede kogemus on julgustav, kinnitades, et sedalaadi gruppide liikmetel pole tarvis oma individuaalsust alla suruda. Looduses lähtub tõhus otsustusprotsess samal ajal nii konkurentsist kui kompromissist, erimeelsustest kui ka konsensusest – enese vastu ausaks jäämine ning oma tugevate külgede kasutamine ongi tegelikult parim viis teenida grupi huve.

Tasub oma kodu ümber ringi vaadata ning koos lähikondsetega elu paremaks muutmise nimel midagi ette võtta, tööl keeruka probleemiga silmitsi seistes paar-kolm kolleegi kaasa mõtlema kutsuda ning teistega koostööd teha. Teame seda kõike tegelikult ju hästi, aga kasulik on seda vahel endale meelde tuletada, õppides nii looduselt kui ka teaduselt. See raamat pakub mõlemat võimalust külluslikult.

Jüri Engelbrechtakadeemik

Kuidas käitub loodus, kuidas käituvad inimesed, miks ei lähe asjad nii, nagu tahaksime – nii need kui ka paljud teised küsimused on inimkonda köitnud juba iidsetest aegadest peale. Mõnele küsimusele on vastus leitud, mõnele otsitakse vastust või vastuseid ja mõnda küsimust pole veel esitatudki. Ikka ja jälle tunnistame mõne asja lihtsaks ja mõne asja keeruliseks. Ometi on inimmõistus sõnapaari „lihtsus-keerukus“ selgitamiseks viimasel ajal palju teinud, seda tänu arusaamisele komplekssüsteemide põhimõistetest ja mittelineaarsuse mõjust meie elus.

Arusaamine komplekssüsteemidest oleks vajalik meile kõigile, paraku koolihariduses sellest veel juttu pole. „Tark parv“ avab nüüd ühe uue põneva tahu komplekssüsteemide omapärast. Juttu on kooslustest (komplekssüsteemidest), kus indiviidi tegevus polegi ehk nii väga mõtestatud, kuid koosluse, st terviku käitumine tänu vastasmõjudele on üllatavalt sihipärane. Kuigi jutt on põhiliselt putukatest ja lindudest, on näited nendest suunatud paralleelide otsimisele inimkoosluste käitumises.

Raamatus on juttu paljudest huvitavatest protsessidest, kus tegelasi palju ning nende ühine tegevus muutub uueks kvaliteediks. Olgu näiteks nn väikese maailma (small world) kaasus, mis määrab võrgustike omapära lühima tee otsimisel või infolevi ulatuse. Kindlasti tasub lugemisel mõtiskleda meediaanalüüsi võimalikkuse ja selle kasutamise üle nii virtuaalkeskkonna muutmisel kui ka selle iseorganiseerumisel. Ja kuidas on lugu sellises keskkonnas tulevikusündmuste ennustamisega andmehulkades tekkinud seoste analüüsi abil, nagu lubab Kalev Leetaru Illinoisi ülikoolist?

Huvitav ja ekspressiivne on ka näide linnuparvedest. Allakirjutanu on ka ise olnud lummatud Roomas Termini raudteejaama kandis õhtupäikese kumas tiirlevatest linnuparvedest. Ja tõepoolest, lindude käitumise reeglid parves on lihtsad, nagu ütleb Andreas Weber: “Püsi oma naabri läheduses. Tee sedasama, mida teeb su naaber. Väldi kokkupõrkeid.“ Matemaatikud oskavad need reeglid ka valemite kujul esitada ning arvutisimulatsioonid reprodutseerivad tõepoolest parvede käitumist. Weber lisab: „Parv ei mõtle – ta on mõte.“ On see nii või mitte, selle väite mõtestamise jätaks lugejale pärast raamatu läbilugemist.

Nüüd aga paar sõna komplekssüsteemide üldisest iseloomust. On iseloomulik, et raamatus toodud näide uuringust rahvamassi tunglemisest Meka palverännaku ajal viitab selgelt, et teadmised molekulaardünaamikast ja gaaside kineetilisest teooriast, st füüsikast, osutusid ülimalt kasulikuks rahvamassi tunglemise kirjeldamiseks. Vastupidise näite on toonud aga Raimund-Johannes Ubar, kes seletab, kuidas elusloodus andis idee mikroprotsessorite testimiseks. Siit ka otsene järeldus – nii mõnedki komplekssüsteemide omadused on üldise iseloomuga ja kehtivad paljudes valdkondades – füüsikas ja bioloogias, keemias ja sotsiaalsfääris jne.

Kuid ei maksa mõelda, et parv (st tee nagu teised) on ainus viis kollektiivselt tegutseda. Nii rõhutab ka autor, et individuaalsus ja konkurents on samuti olulised ning mõnes situatsioonis otsustava tähtsusega. Kindlasti on ka organisatsiooni juhtimine keeruline protsess, mida saab samuti seostada komplekssüsteemidega. Veelgi üldisem on aga kindlasti suurte inimgruppide ja erineva kultuuritaustaga koosluste käitumine. Teatavasti on Euroopa praegu silmitsi nii migratsiooni kui ka kultuurierinevuste kokkupõrgetega, mis on sotsiaalsete pingete allikaks. Ka siin proovivad teadlased leida võimalusi olukorra analüüsiks ja lahendite leidmiseks.

Võiks siinkohal küsida, kas Eestis ka selliste probleemidega tegeletakse? Jah, TTÜ Küberneetika Instituut ja TTÜ proaktiivsete tehnoloogiate laboratoorium on üsna aktiivsed tegijad nii füüsikaliste, bioloogiliste, infotehnoloogiliste kui ka rahanduse (ökonofüüsika) protsesside modelleerimisel. TÜ-s edenevad hästi biosemiootika ja bioinformaatika uuringud.

Kui kahtled, küsi ekspertidelt – nii soovitab autor raamatu sissejuhatuses, viidates neile, „kes elavad muru sees, puu otsas, järvedes ja metsades“. Tõsi, looduselt on palju õppida, kuid eksperdid on ka teaduses. Selle kohta on tegelikult raamatus palju näiteid, kus teadlased selgitavad protsesside olemust ja soovitavad lahendusi, paraku ei kuula aga ühiskond alati eksperte. Tänase päeva hea näide on globaalne majanduskriis. Mitmed eksperdid ennustasid seesuguse kriisi tekkimist, kuid juhtivad rahandustegelased ja poliitikud ei võtnud nõuandeid kuulda. Samal ajal ei saa nõus olla autori väitega, et targa parve põhimõtete abil saavad äriettevõtted „lahti harutada ka ette tulevad kõige suuremad umbsõlmed“. Kindlasti ei saa seda väidet absolutiseerida, kuigi autor toob mõned ilmekad näited. Ilmselt on üldjuhul vaja ka tehnoloogilisi teadmisi, tunda majandust ja mida veel.

Loodetavasti ärgitab see raamat kaasa mõtlema nii indiviidi mõjust suuremale kooslusele kui ka vastupidi – koosluse mõjust indiviidile.

Marko SaviaukWebmedia Stafflogicu arendusmeeskonna juht
Peter Miller on kirjutanud kergesti loetava, kuid samas põneva raamatu elust putukate maailmas. Autor toob suurepäraseid näiteid, kuidas inimesed matemaatilisi algoritme kasutades putukate tegevust jäljendavad, lahendades nii keerulisi ülesandeid inimeste maailmas. Sipelgakoloonia algoritmile ehitasime üles tööjõu planeerimise tarkvara ning täpselt nii nagu raamatus kirjeldatud, see ka töötab.
Tellimine
Tark parvOtsas
Tark parv

Tark parv

Autor: Peter Miller
Kuidas parvede ja kolooniate mõistmine parandab meie suhtlemist, otsustamist ja saavutusi
Tellimine
Tark parvOtsas

Kirjeldus

Mis on ühist kõrbetirtsu tagajala kõdistamisel ja suurte rahvamasside ohjamisel? Aga äsja esimese kommertslennu teinud Boeing 787 Dreamlineril ja sipelgate feromoonidel? Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse National Geographicu autori Peter Milleri raamat „Tark parv“, mis võrdleb putukate, kalade ja lindude kolooniaid, sülemeid ja parvi ärimaailma organisatsioonidega ja näitab, kui palju on meil otsuste langetamisel ja koostöö tegemisel loomariigist õppida.

Putukate, kalade ja lindude kollektiivse otsustamise ja kaasamise uurimine on viinud innovaatiliste lahendusteni lennukiehituses, luureteenistuses, riigijuhtimises, robootikas, ehituses, kui nimetada üksnes mõnd valdkonda. Termiitide käitumist jälgides on võimalik õppida paremini reageerima hädaolukordadele: sipelgad aitasid Southwest Airlines’i juhtkonnal korraldada ümber lennuki istekohtade broneerimissüsteemi, rändtirtsud aitavad projekteerida ohutumaid ehitisi ning tagada turvalisust massiüritustel. Milleri raamat on erakordselt infotihe ning samas haarav, pakkudes üha uusi üllatusi, mil moel võivad sotsiaalsed vihjed ja signaalid tipneda nii koostöö kui ka hävinguga. Üksikisend ei ole tark, grupp seevastu enamasti on.

Tark parv tegutseb nelja põhimõtte alusel: iseorganiseerumine, teadmiste mitmekesisus, kaudne koostöö ja adaptiivne matkimine. Iseorganiseerumise kaudu suudavad grupi liikmed vastavat käsku saamata muuta lihtsad reeglid kollektiivse käitumise mõtestatud käitumismustriteks. Targal parvel puudub üks ja ainus juht ja käsuliin ning kõik otsused sünnivad kollektiivselt.

Teadmiste mitmekesisuse aluseks on suur valik erinevaid võimalusi, ideede sõbralik konkurents ja viimaks valikute tõhus kitsendamine – nagu toimib mesilassülem uue pesapaiga otsingul. Kaudne koostöö muudab iga grupiliikme väikese panuse oluliseks osaks ühises loomingulises protsessis, mis annab teistele inspiratsiooni ning toob kaasa uusi võimalusi informatsiooni jagamiseks ja probleemide lahendamiseks. Just sel moel ehitavad termiidid oma hiiglasuuri ja uskumatult keerulisi pesakuhjatisi ning just nii toimib ka vikipeedia.

Adaptiivse matkimise näiteks looduses on linnuparved. Miller näitab, kuidas selle mehhanismid – koordinatsioon, kommunikatsioon ja intelligentne kopeerimine – võivad vallandada võimsad energia- või informatsioonilained, mis tulvavad üle linnuparve, tekitades tunde, nagu suhtleksid linnud omavahel telepaatia teel.

Autor selgitab, kuidas kõik nimetatud põhimõtted annavad ärivaldkonna kasutusse võimsad vahendid, mille abil harutada lahti keerulisi probleeme ning illustreerib oma väiteid praktiliste ja eluliste näidetega erinevatest majandusharudest energeetikast kuni filmitööstuseni.

Lisainfo

Autor: Peter Miller
Lehekülgi: 240
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Eessõna (akad Jüri Engelbrecht)
Sissejuhatus
Esimene peatükk
Sipelgad: kes siin ninamees on?
Teine peatükk
Mesilased: kuidas jõuda targale otsusele
Kolmas peatükk
Termiidid: üks asi viib teiseni
Neljas peatükk
Linnud: parvede ja karjade saladused
Viies peatükk
Tirtsud: parvede süngem pool

Arvustused (3)

Triin TammertEstonian Air projektijuht

Kohati üsna individualistlikele eestlastele peaks “Tark parv” olema kasulik ja mõtlemapanev lugemine, sisaldades inspireerivaid näiteid ja õppetunde looduses eksisteerivast tarkusest.

Raamatust jääb muu hulgas kõlama mõte, et kogukond, sotsiaalne kapital ja võimalus üksteisele toetuda on eriti olulised kriiside ajal, kuid neile tasub rohkem tähelepanu pöörata ka headel aegadel – nii oleme efektiivsemad, edukamad ja rohkem tasakaalus. 

Edu pant on rakendada oma oskusi sobivas valdkonnas ja teha aktiivselt koostööd. Isegi kui koostöö nõuab pingutust – erinevalt mesilastest ja sipelgatest puudub inimestel kaasasündinud instinkt kollektiivi teenida –, mõistame me sotsiaalsete olenditena kuulumise jõudu ning peame kuulumist kollektiivi oluliseks. Kõigil on võimalik leida tasakaal kogukonna ja isikliku heaolu vahel. Tarkade parvede kogemus on julgustav, kinnitades, et sedalaadi gruppide liikmetel pole tarvis oma individuaalsust alla suruda. Looduses lähtub tõhus otsustusprotsess samal ajal nii konkurentsist kui kompromissist, erimeelsustest kui ka konsensusest – enese vastu ausaks jäämine ning oma tugevate külgede kasutamine ongi tegelikult parim viis teenida grupi huve.

Tasub oma kodu ümber ringi vaadata ning koos lähikondsetega elu paremaks muutmise nimel midagi ette võtta, tööl keeruka probleemiga silmitsi seistes paar-kolm kolleegi kaasa mõtlema kutsuda ning teistega koostööd teha. Teame seda kõike tegelikult ju hästi, aga kasulik on seda vahel endale meelde tuletada, õppides nii looduselt kui ka teaduselt. See raamat pakub mõlemat võimalust külluslikult.

Jüri Engelbrechtakadeemik

Kuidas käitub loodus, kuidas käituvad inimesed, miks ei lähe asjad nii, nagu tahaksime – nii need kui ka paljud teised küsimused on inimkonda köitnud juba iidsetest aegadest peale. Mõnele küsimusele on vastus leitud, mõnele otsitakse vastust või vastuseid ja mõnda küsimust pole veel esitatudki. Ikka ja jälle tunnistame mõne asja lihtsaks ja mõne asja keeruliseks. Ometi on inimmõistus sõnapaari „lihtsus-keerukus“ selgitamiseks viimasel ajal palju teinud, seda tänu arusaamisele komplekssüsteemide põhimõistetest ja mittelineaarsuse mõjust meie elus.

Arusaamine komplekssüsteemidest oleks vajalik meile kõigile, paraku koolihariduses sellest veel juttu pole. „Tark parv“ avab nüüd ühe uue põneva tahu komplekssüsteemide omapärast. Juttu on kooslustest (komplekssüsteemidest), kus indiviidi tegevus polegi ehk nii väga mõtestatud, kuid koosluse, st terviku käitumine tänu vastasmõjudele on üllatavalt sihipärane. Kuigi jutt on põhiliselt putukatest ja lindudest, on näited nendest suunatud paralleelide otsimisele inimkoosluste käitumises.

Raamatus on juttu paljudest huvitavatest protsessidest, kus tegelasi palju ning nende ühine tegevus muutub uueks kvaliteediks. Olgu näiteks nn väikese maailma (small world) kaasus, mis määrab võrgustike omapära lühima tee otsimisel või infolevi ulatuse. Kindlasti tasub lugemisel mõtiskleda meediaanalüüsi võimalikkuse ja selle kasutamise üle nii virtuaalkeskkonna muutmisel kui ka selle iseorganiseerumisel. Ja kuidas on lugu sellises keskkonnas tulevikusündmuste ennustamisega andmehulkades tekkinud seoste analüüsi abil, nagu lubab Kalev Leetaru Illinoisi ülikoolist?

Huvitav ja ekspressiivne on ka näide linnuparvedest. Allakirjutanu on ka ise olnud lummatud Roomas Termini raudteejaama kandis õhtupäikese kumas tiirlevatest linnuparvedest. Ja tõepoolest, lindude käitumise reeglid parves on lihtsad, nagu ütleb Andreas Weber: “Püsi oma naabri läheduses. Tee sedasama, mida teeb su naaber. Väldi kokkupõrkeid.“ Matemaatikud oskavad need reeglid ka valemite kujul esitada ning arvutisimulatsioonid reprodutseerivad tõepoolest parvede käitumist. Weber lisab: „Parv ei mõtle – ta on mõte.“ On see nii või mitte, selle väite mõtestamise jätaks lugejale pärast raamatu läbilugemist.

Nüüd aga paar sõna komplekssüsteemide üldisest iseloomust. On iseloomulik, et raamatus toodud näide uuringust rahvamassi tunglemisest Meka palverännaku ajal viitab selgelt, et teadmised molekulaardünaamikast ja gaaside kineetilisest teooriast, st füüsikast, osutusid ülimalt kasulikuks rahvamassi tunglemise kirjeldamiseks. Vastupidise näite on toonud aga Raimund-Johannes Ubar, kes seletab, kuidas elusloodus andis idee mikroprotsessorite testimiseks. Siit ka otsene järeldus – nii mõnedki komplekssüsteemide omadused on üldise iseloomuga ja kehtivad paljudes valdkondades – füüsikas ja bioloogias, keemias ja sotsiaalsfääris jne.

Kuid ei maksa mõelda, et parv (st tee nagu teised) on ainus viis kollektiivselt tegutseda. Nii rõhutab ka autor, et individuaalsus ja konkurents on samuti olulised ning mõnes situatsioonis otsustava tähtsusega. Kindlasti on ka organisatsiooni juhtimine keeruline protsess, mida saab samuti seostada komplekssüsteemidega. Veelgi üldisem on aga kindlasti suurte inimgruppide ja erineva kultuuritaustaga koosluste käitumine. Teatavasti on Euroopa praegu silmitsi nii migratsiooni kui ka kultuurierinevuste kokkupõrgetega, mis on sotsiaalsete pingete allikaks. Ka siin proovivad teadlased leida võimalusi olukorra analüüsiks ja lahendite leidmiseks.

Võiks siinkohal küsida, kas Eestis ka selliste probleemidega tegeletakse? Jah, TTÜ Küberneetika Instituut ja TTÜ proaktiivsete tehnoloogiate laboratoorium on üsna aktiivsed tegijad nii füüsikaliste, bioloogiliste, infotehnoloogiliste kui ka rahanduse (ökonofüüsika) protsesside modelleerimisel. TÜ-s edenevad hästi biosemiootika ja bioinformaatika uuringud.

Kui kahtled, küsi ekspertidelt – nii soovitab autor raamatu sissejuhatuses, viidates neile, „kes elavad muru sees, puu otsas, järvedes ja metsades“. Tõsi, looduselt on palju õppida, kuid eksperdid on ka teaduses. Selle kohta on tegelikult raamatus palju näiteid, kus teadlased selgitavad protsesside olemust ja soovitavad lahendusi, paraku ei kuula aga ühiskond alati eksperte. Tänase päeva hea näide on globaalne majanduskriis. Mitmed eksperdid ennustasid seesuguse kriisi tekkimist, kuid juhtivad rahandustegelased ja poliitikud ei võtnud nõuandeid kuulda. Samal ajal ei saa nõus olla autori väitega, et targa parve põhimõtete abil saavad äriettevõtted „lahti harutada ka ette tulevad kõige suuremad umbsõlmed“. Kindlasti ei saa seda väidet absolutiseerida, kuigi autor toob mõned ilmekad näited. Ilmselt on üldjuhul vaja ka tehnoloogilisi teadmisi, tunda majandust ja mida veel.

Loodetavasti ärgitab see raamat kaasa mõtlema nii indiviidi mõjust suuremale kooslusele kui ka vastupidi – koosluse mõjust indiviidile.

Marko SaviaukWebmedia Stafflogicu arendusmeeskonna juht
Peter Miller on kirjutanud kergesti loetava, kuid samas põneva raamatu elust putukate maailmas. Autor toob suurepäraseid näiteid, kuidas inimesed matemaatilisi algoritme kasutades putukate tegevust jäljendavad, lahendades nii keerulisi ülesandeid inimeste maailmas. Sipelgakoloonia algoritmile ehitasime üles tööjõu planeerimise tarkvara ning täpselt nii nagu raamatus kirjeldatud, see ka töötab.
© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]