Ukraina päevik

Ülestähendusi kriisikoldest

Ukraina päevik
Andrei Kurkov
Lehekülgi: 240
Kirjastus: Äripäev

„Ukraina päevik“ toob lugejani tunnustatud kirjaniku Andrei Kurkovi päevaraamatu, mille ülestähendused kajastavad Ukraina kriisi arengut selle puhkemise hetkest peale. 

Andrei Kurkov elab koos oma perega – abikaasa Elisabethi ja nende kolme lapsega – Kiievi südalinnas, viiesaja meetri kaugusel Maidanist, neljanda korruse korteris, mille rõdult on näha põlevate barrikaadide suitsu ning kuulda granaadiplahvatusi ja tulevahetust. Hoolimata sellest, et nad on sattunud otse sõjatandrile, püüavad nad jätkata oma tavapärast elu. Kuid see on elu revolutsiooni ajal, elu sõja ootuses, olukorras, kus kunagi ei tea, mida uus päev toob.

Kurkov on rahvuselt venelane, kuid Ukraina kodanikuna tunneb ta sügavat muret oma riigi saatuse pärast. Tema ülestähendused saavad alguse 2013. aasta novembris, päeval, mil selgub, et Ukraina ei kirjuta alla assotsieerumislepingule Euroopa Liiduga. Raamatus kirjeldatakse Maidanil puhkenud raevukaid kokkupõrkeid, demonstrantide ja eriüksuslaste lahinguid, president Viktor Janukovõtši tagasiastumist ja Ukraina tipp-poliitikute omavahelisi suhteid, Krimmi annekteerimist ja Venemaa samme Krimmi Ukrainast eraldamisel ning separatistide väljaastumisi Ida-Ukrainas ja lahinguid Donbassis. Kurkov on oma ülestähenduste vahele põiminud põhjalikud ülevaated Ukraina ajaloost, mis on ajendatud soovist mõista niisuguste dramaatiliste arengute põhjusi ja aru saada, mil viisil Ukraina kriis ühel päeval laheneda võiks.

Teised kirjutavad:
Heikki Aasaru, kultuur.err.ee 
Silver Meikar, Sirp

Arvustused

Kuido Meritsendine diplomaat ja rahvusvaheline vaatleja Ukrainas

„Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“ annab lugejale tõese ja kaasakiskuva pildi dramaatilistest sündmustest Ukrainas, mis said alguse eelmise aasta novembri lõpus Kiievis Maidanil ja kestavad tänase päevani. Raamatu autor Andrei Kurkov on rahvuselt venelane, kes Ukraina kodanikuna tunneb sügavat muret oma riigi saatuse pärast. Kirjanikuna saavutas Kurkov Euroopas tuntuse romaaniga „Surm ja pingviin“ (inglise keeles 2001); alates Nõukogude Liidu lagunemisest on ta loomingulise tegevuse ühendanud ajakirjaniku ja kommentaatori omaga, põhjalikult analüüsinud Ukraina poliitikat ja aktiivselt tegutsenud oranži revolutsiooni ajal. Eurorevolutsiooni puhkedes jätkas kirjanik koos inglannast naise ja kolme lapsega Maidani väljaku läheduses tavapärast elu – seda vaatamata plahvatustele ja tulistamistele –, tehes igapäevaseid sissekandeid päevikusse, kus kirjeldas tema ümber toimuvaid sündmusi ilustamata kujul ning esitas ühtlasi oma nägemuse pöördelistest ajaloosündmustest.

„Meie riigil pole kunagi varem olnud presidendiks sellist idiooti, kes on nüüd suutnud radikaliseerida ühe kõige tolerantsema rahvuse,“ kirjutab autor 18. veebruaril 2014. aastal Viktor Janukovõtši kohta, kelle südametunnitusel oli selleks ajaks üle saja tapetu ja rohkem kui 500 vigastatut. Nende hulgas tudengeid, ülikoolide õppejõude, naisi. Võitu tõenäoliselt ei saagi olla, Ukraina on juba kaotanud elusid. Kuigi revolutsioon käib edasi ja vaenupooled ei suuda end vaos hoida, on väljaspool Maidani ja Hreštšatikut olukord normaalne. Inimesed töötavad, joovad kohvi, räägivad poliitikast ja kiruvad Venemaad. Teisalt toob autor lugejani hulgaliselt näiteid „revolutsiooniskandaalidest“, mis on uudistevoogudes ja pealkirjades kajastamata jäänud. Üldine anarhia hakkab inimesi väsitama, protestijaid on raske tavaellu tagasi tuua, barrikaadide juures valvavate sadakondade vahel valitsevad erimeelsused, lisaks lõikavad olukorrast kasu relvastatud bandiidid, kes on maskeerunud Paremsektori võitlejaiks. On alanud kättemaksu ja omandi ümberjagamise aeg.

Raamatu vene rahvusest autor leiab, et Venemaa on asunud fašismi teele ning ei kasuta mitte üksnes Goebbelsi valepropaganda meetodeid, vaid omaenda Venemaa Rahvuslikku Ühtsususse ja teistesse neonatslikesse rühmitustesse kuuluvaid fašiste, kes on saadetud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse ekstsesse esile kutsuma. Läheb veel veidi aega ja vene patriotismi sees destilleeritud šovinismi järgmiseks tulemiks on kõige tavalisem fašism – „1945 aasta suure võidu“ kultuse vaimus üles kasvatatud Vene koolilapsed satuvad lõplikult segadusse, nähes vapraid Vene fašiste, kes on puhastanud Krimmi ja – jumal hoidku selle eest! – ehk teisedki Ukraina alad kõigest ukrainalikust. Ilmneb, et Venemaa alustas Krimmi vallutamist tõepoolest juba veebruaris, kui Janukovõtš polnud veel Kiievist põgenenudki. Krimmi uus elu stiilis „Back to the USSR“ pakub aga rikkalikult materjali tulevastele Bondi filmide stsenaristidele.

Ukraina rahvas ja raamatu autor on väsinud sõja ootamisest, Venemaa ähvardustest ja tuleviku pärast muretsemisest. Kõik sooviksid selle lehekülje ajaloost lõpetada ja õnneliku lõpuni jõuda. Paraku kestab sõda Ida- ja Lõuna- Ukrainas tänase päevani ja Venemaa võib korrata „Ukraina stsenaariumit“ teisteski Ida-Euroopa riikides. Seetõttu on „Ukraina päevik“ julge ja oluline raamat, mis kahtlemata kõigiti kõnetab Eesti lugejat.

Tellimine
Ukraina päevikOtsas
Ukraina päevik

Ukraina päevik

Andrei Kurkov
Ülestähendusi kriisikoldest
Tellimine
Ukraina päevikOtsas

Kirjeldus

„Ukraina päevik“ toob lugejani tunnustatud kirjaniku Andrei Kurkovi päevaraamatu, mille ülestähendused kajastavad Ukraina kriisi arengut selle puhkemise hetkest peale. 

Andrei Kurkov elab koos oma perega – abikaasa Elisabethi ja nende kolme lapsega – Kiievi südalinnas, viiesaja meetri kaugusel Maidanist, neljanda korruse korteris, mille rõdult on näha põlevate barrikaadide suitsu ning kuulda granaadiplahvatusi ja tulevahetust. Hoolimata sellest, et nad on sattunud otse sõjatandrile, püüavad nad jätkata oma tavapärast elu. Kuid see on elu revolutsiooni ajal, elu sõja ootuses, olukorras, kus kunagi ei tea, mida uus päev toob.

Kurkov on rahvuselt venelane, kuid Ukraina kodanikuna tunneb ta sügavat muret oma riigi saatuse pärast. Tema ülestähendused saavad alguse 2013. aasta novembris, päeval, mil selgub, et Ukraina ei kirjuta alla assotsieerumislepingule Euroopa Liiduga. Raamatus kirjeldatakse Maidanil puhkenud raevukaid kokkupõrkeid, demonstrantide ja eriüksuslaste lahinguid, president Viktor Janukovõtši tagasiastumist ja Ukraina tipp-poliitikute omavahelisi suhteid, Krimmi annekteerimist ja Venemaa samme Krimmi Ukrainast eraldamisel ning separatistide väljaastumisi Ida-Ukrainas ja lahinguid Donbassis. Kurkov on oma ülestähenduste vahele põiminud põhjalikud ülevaated Ukraina ajaloost, mis on ajendatud soovist mõista niisuguste dramaatiliste arengute põhjusi ja aru saada, mil viisil Ukraina kriis ühel päeval laheneda võiks.

Teised kirjutavad:
Heikki Aasaru, kultuur.err.ee 
Silver Meikar, Sirp

Lisainfo

Andrei Kurkov
Lehekülgi: 240
Kirjastus: Äripäev

Arvustused (1)

Kuido Meritsendine diplomaat ja rahvusvaheline vaatleja Ukrainas

„Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“ annab lugejale tõese ja kaasakiskuva pildi dramaatilistest sündmustest Ukrainas, mis said alguse eelmise aasta novembri lõpus Kiievis Maidanil ja kestavad tänase päevani. Raamatu autor Andrei Kurkov on rahvuselt venelane, kes Ukraina kodanikuna tunneb sügavat muret oma riigi saatuse pärast. Kirjanikuna saavutas Kurkov Euroopas tuntuse romaaniga „Surm ja pingviin“ (inglise keeles 2001); alates Nõukogude Liidu lagunemisest on ta loomingulise tegevuse ühendanud ajakirjaniku ja kommentaatori omaga, põhjalikult analüüsinud Ukraina poliitikat ja aktiivselt tegutsenud oranži revolutsiooni ajal. Eurorevolutsiooni puhkedes jätkas kirjanik koos inglannast naise ja kolme lapsega Maidani väljaku läheduses tavapärast elu – seda vaatamata plahvatustele ja tulistamistele –, tehes igapäevaseid sissekandeid päevikusse, kus kirjeldas tema ümber toimuvaid sündmusi ilustamata kujul ning esitas ühtlasi oma nägemuse pöördelistest ajaloosündmustest.

„Meie riigil pole kunagi varem olnud presidendiks sellist idiooti, kes on nüüd suutnud radikaliseerida ühe kõige tolerantsema rahvuse,“ kirjutab autor 18. veebruaril 2014. aastal Viktor Janukovõtši kohta, kelle südametunnitusel oli selleks ajaks üle saja tapetu ja rohkem kui 500 vigastatut. Nende hulgas tudengeid, ülikoolide õppejõude, naisi. Võitu tõenäoliselt ei saagi olla, Ukraina on juba kaotanud elusid. Kuigi revolutsioon käib edasi ja vaenupooled ei suuda end vaos hoida, on väljaspool Maidani ja Hreštšatikut olukord normaalne. Inimesed töötavad, joovad kohvi, räägivad poliitikast ja kiruvad Venemaad. Teisalt toob autor lugejani hulgaliselt näiteid „revolutsiooniskandaalidest“, mis on uudistevoogudes ja pealkirjades kajastamata jäänud. Üldine anarhia hakkab inimesi väsitama, protestijaid on raske tavaellu tagasi tuua, barrikaadide juures valvavate sadakondade vahel valitsevad erimeelsused, lisaks lõikavad olukorrast kasu relvastatud bandiidid, kes on maskeerunud Paremsektori võitlejaiks. On alanud kättemaksu ja omandi ümberjagamise aeg.

Raamatu vene rahvusest autor leiab, et Venemaa on asunud fašismi teele ning ei kasuta mitte üksnes Goebbelsi valepropaganda meetodeid, vaid omaenda Venemaa Rahvuslikku Ühtsususse ja teistesse neonatslikesse rühmitustesse kuuluvaid fašiste, kes on saadetud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse ekstsesse esile kutsuma. Läheb veel veidi aega ja vene patriotismi sees destilleeritud šovinismi järgmiseks tulemiks on kõige tavalisem fašism – „1945 aasta suure võidu“ kultuse vaimus üles kasvatatud Vene koolilapsed satuvad lõplikult segadusse, nähes vapraid Vene fašiste, kes on puhastanud Krimmi ja – jumal hoidku selle eest! – ehk teisedki Ukraina alad kõigest ukrainalikust. Ilmneb, et Venemaa alustas Krimmi vallutamist tõepoolest juba veebruaris, kui Janukovõtš polnud veel Kiievist põgenenudki. Krimmi uus elu stiilis „Back to the USSR“ pakub aga rikkalikult materjali tulevastele Bondi filmide stsenaristidele.

Ukraina rahvas ja raamatu autor on väsinud sõja ootamisest, Venemaa ähvardustest ja tuleviku pärast muretsemisest. Kõik sooviksid selle lehekülje ajaloost lõpetada ja õnneliku lõpuni jõuda. Paraku kestab sõda Ida- ja Lõuna- Ukrainas tänase päevani ja Venemaa võib korrata „Ukraina stsenaariumit“ teisteski Ida-Euroopa riikides. Seetõttu on „Ukraina päevik“ julge ja oluline raamat, mis kahtlemata kõigiti kõnetab Eesti lugejat.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]