08:30 – 09:20
Registreerumine ja hommikukohv
9. Kütuseturu Aastakonverents 2021
Toimumiskoht:
Viru konverentsikeskus
Iga-aastane Kütuseturu Aastakonverents toob septembris taas kokku kütusemaailma otsustajad ja eksperdid, et rääkida valdkonna kõige olulisematel teemadel. 2021. aasta konverentsi iseloomustavad märksõnad "aktsiis" ja "roheline", sest seekord räägime palju aktsiisitõusust ja rohelisema transpordi poole liikumisest.
Millest konverentsil räägime?
- Räägime Euroopa roheleppe viimastest arengutest ja analüüsime leppe mõju Eestile, sh mootorikütuste maksustamisele.
- Analüüsime Euroopa kütuseturu trende ja Baltikumi vedelkütuste turgu.
- Vaatleme diislikütuse aktsiisi hinnatõusu ja küsime, kuidas hinnatõus vedajaid ja konkurentsiolukorda muudab.
- Luminori peaökonomist Tõnu Palm teeb ülevaate aktsiisi hinnatõusu mõjudest Eesti majandusele tervikuna.
- Aruteluringis lahkame aktsiisitõusu teemasid koos poliitikutega.
- Räägime juba praegu transpordis kasutatavatest rohetehnoloogiatest ja prognoosime, milliseid tehnoloogiaid kasutame tulevikus.
- Teeme ülevaate tarbesõidukite tulevikutrendidest.
Miks tasub konverentsile tulla?
- Konverents annab kiire ja kompaktse ülevaate kütuseturul toimuvast.
- See on hea võimalus esitada esinejatele küsimusi ja olulistes teemades kaasa rääkida.
- Võimalus kohtuda nii riigi esindajate kui ka kütuse- ja transpordisektori otsustajatega kohvipauside ajal, et esitada täiendavaid küsimusi ja networkida.
Sihtgrupp:
Kütusesektori juhid ja otsustajad; kütuse jae- ja hulgimüüjad; suuremad hankijad - transpordi- ja logistikafirmad, tööstus- ja põllumajandussektor, jpt; erialaliidud jt teemaga kokku puutuvad ametid ja organisatsioonid.
NB! Saab osaleda nii saalis kui üle veebi - osalejatele on konverents järelvaadatav.
Teil on võimalik KONVERENTSIL KOHAPEAL osaleda, kui teete ühte alljärgnevast:
💉 Tulete konverentsile tervisetõendiga, mis tõestab COVID-19 vastu vaktsineerimist. Tõendi saab luua patsiendiportaalis digilugu.ee. Et olla täielikult vaktsineeritud, peab teisest annusest mööduma vähemalt 7-15 päeva. Periood sõltub saadud vaktsiinist. Pfizer / BioNTechi maksimaalne efektiivsus saavutatakse 7 päeva pärast, AstraZeneca periood on 15 päeva ning Moderna ja Johnson & Johnsoni puhul 14 päeva.
💉 Tulete konverentsile negatiivse PCR-testiga. Test tuleb teha hiljemalt kolm päeva enne konverentsi. Siit leiab erinevad PCR-testide pakkujad.
💉 Kui olete viimase kuue kuu jooksul COVID-19-st taastunud, saate siseneda olenemata sellest, kas olete saanud toetava vaktsiinidoosi või mitte. Tõendi saab luua patsiendiportaalis digilugu.ee.
Kui Te veel ei ole vaktsineeritud, soovitame seda teha, selleks, et lisaks endale kaitsta ka teisi häid Eesti juhte ja spetsialiste. Vaktsineerimiseks saab aja broneerida digiregistratuuri kaudu või vaktsineerige apteegis. Siit leiab lisateavet COVID-19 vaktsineerimiste kohta.
Korraldaja Äripäeva teemaveeb Logistikauudised.ee, sisupartner Eesti Õliühing.
Lisainfo programmijuhilt: Anu Soomets, [email protected], mob +372 516 4397
Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada e-meilile [email protected]
Esinejad
Programm
09:20 – 09:30
Avasõnad
Urmas Vaino Moderaator
09:30 – 09:40
SUUR PILT: Kuidas Euroopa roheleppe värskeimad seisukohad kütusturu tulevikku mõjutavad?
Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Euroopa Komisjon avalikustas juulis oma uue paketi „Fit for 55“, mis kohandab ümber Euroopa Liidu energia- ja kliimaseadusi vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra. Kliimamuutustega võitlemine tähendab, et me peame üle vaatama meie liikumistavad. Euroopa roheline lepe, mida esitleti 11. detsembril 2019. aastal, püstitas detailse visiooni, kuidas Euroopast saab esimene kliimaneutraalne kontinent 2050. aastaks.
09:40 – 10:00
Millised keskkonnaalased algatused mõjutavad kütuseturgu kõige rohkem?
Meelis Münt Keskkonnaministeeriumi kantsler
Eesti on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust aastaks 2030 40% võrreldes 1990. aastaga. Selle tähtajani on jäänud vähem kui kümme aastat ning vaja on tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Millised kliimaalgatused mõjutava kütuse- ja transpordisektorit kõige enam?
10:00 – 10:20
Rohepööre ja maksud - mida ja kuidas peaksime tulevikus maksustama?
Marek Uusküla Rahandusministeeriumi tolli-ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja
Kas fossiilsete kütuste maksustamise kaudu on võimalik kaasa aidata rohepöörde läbiviimisele? Kui nende kasutamine väheneb, kahanevad ka maksulaekumised. Mida ja kuidas maksustada nii, et kliimaeesmärgid saaksid täidetud ning riigi rahakott tulevikus ei kannataks?
10:20 – 10:40
Mida muudab rohelepe transpordisektoris?
Indrek Gailan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja
Transport tekitab peaaegu 30% ELi CO2 koguheitest, millest 72% pärineb maanteetranspordist. Sestap peab aastaks 2050 sektori CO2 sääst vähenema võrreldes 1990. aastaga 60%. Kuidas seda saavutada?
10:40 – 11:10
Kas ikka vajame roheleppe täitmiseks uut tehnoloogiat või piisab looduslikumast kütusest? Milline on taastuvate kütuste roll tuleviku transpordis?
Teemu Sarjovaara Neste korporatsiooni kütuste teadus- ja arendustegevuse valdkonnajuht
Üks kiiremaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks on tõsta süsinikneutraalsete kütuste osakaalu, ilma et peaks välja vahetama tehnoloogiat. Neste on üks juhtivaid ettevõtteid maailmas, kes selle eesmärgiga aktiivselt tegeleb. Millised on senised saavutused ja milline arengupotentsiaal on selliste kütuste tootmiseks? Kas alternatiivkütustest piisab roheleppe eesmärkide täitmiseks või vajame ikkagi ka uut tehnoloogiat?
11:10 – 11:40
IRU uuring: milline on erinevate kütuste tootmise CO2 tegelik jalajälg?
Raluca Marian Director EU Advocacy and General Delegate of the Permanent Delegation to the EU at IRU (EL suhete direktor ning IRU eriesindaja EL institutsioonide juures)
Rahvusvahelise Transpordiettevõtete Liit (IRU) tuli kevadel välja avaldusega, et praegune CO2 säästu arvestamine ei päde. N-ö rattalt maanteele-süsteem on ekslik ning ei väljenda kogu tootmistsükli käigus tekkivat saastet. Kui ka see arvesse võtta, ehk hinnata süsinikdioksiidi säästu n-ö kaevandusest maanteele-põhimõttel, on pilt erinevate kütuste lõikes sootuks teine. Kas ja kui roheline on paljuräägitud „roheline“ tegelikult?
11:40 – 12:10
Kohvipaus
12:10 – 12:35
Aktsiisi uue tõstmise mõju: kuidas muutub majanduskeskkond ja millised sektorid uuest tõusust pihta saavad?
Tõnu Palm Luminori peaökonomist
Kiire majanduskasv ning sellega kaasnevad hinnasurved, mida kannustavad tagant jõuliselt kosunud energiahinnad, on uus reaalsus. Diislikütuse aktsiis ei mõjuta üksnes autovedajaid, vaid tõstab sisendhindasid ka teistele sektoritele. Kui hinnad kasvavad kiiremini kui naaberriikides, ilma et teeksime edusamme tootlikkuses, siis kannatab konkurentsivõime. Milline on eesootava aktsiisitõusu mõju sõltumatu ökonomisti hinnangul?
12:35 – 12:45
Sissejuhatus arutellu: Aktsiisi ajutise langetuse mõju - kui palju kasvasid meie tanklate käibed pärast aktsiisilangust?
Mart Raamat Eesti Õliühingu juht
Räägime kodumaisest tankimisest ja ka transiit-tankimisest ning küsime, milline oli ajutise aktiisilangetuse mõju meie tanklate käivetele numbritest? Tulemustest ja numbritest teeb koondülevaate Eesti kütusefirmasid ühendava Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
12:45 – 13:35
ARUTELU: kas diislikütuse aktsiisimäära tõstmine on piisavalt läbi mõeldud ja kuidas koos rohepööret teha?
Rainer Rohtla ELEA nõukogu liige, Via 3L juhatuse esimees
Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioon
Aivar Kokk Isamaa fraktsioon
Martin Helme EKRE fraktsioon
Erki Savisaar Eesti Keskerakonna fraktsioon
Mart Raamat Eesti Õliühingu juht
Rohepööre pole võimalik teha ilma poliitiliste otsusteta. Kuidas saab riik soodustada keskkonnasõbralike kütuste kasutuselevõttu nii, et see ettevõtjaid jalust ei lööks? Kas diislikütuse endise määra taastamine on läbimõeldud ja mõistlik? Kas aktsiisimäära tõus oleks mõistlik ära jätta?
13:35 – 13:50
Kuidas tankimises on võimalik rohepöördega arvestada?
Priit Pint Astro Balticsi avalike suhete juht
Räägime, milliste kaasaegsete lahendustega on võimalik muuta tankimise protsess veelgi rohelisemaks ning kuidas rohepööre võib aidata ettevõtetel vähendada tegevuskulusid ja muuta tarbija käitumist tankla sektoris.
13:50 – 14:45
Lõuna
14:45 – 15:05
Kuidas aktsiisitõus võtab Eesti veoettevõtetelt töö ära?
Rainer Rohtla ELEA nõukogu liige, Via 3L juhatuse esimees
15:05 – 15:30
Kuidas vähendada veokite jalajälge – millised on diislikütuse alternatiivid?
Kaur Sarv Scania Baltikumi säästvate transpordilahenduste ja juhiteenuste juht
Kui linnades ja linnalähedases transpordis on varsti lahenduseks elekter, siis mis on pikamaavedude alternatiiv diislikütusele? Milline tehnoloogiline areng ootab ees raskeveokeid ja kuidas transpordisektori CO2 jalajälge vähendada?
15:30 – 15:50
Lähitulevik: kas alternatiivkütused on konkurentsis vaid viimase miili vedudes ja mujal jääb domineerima diislikütus?
Arno Sillat AMTELi tegevjuht
Praegu on valdav enamus uutest Eestis müüdavatest tarbesõidukitest diiselmootoriga. Mida on vaja ja kas on vaja, et see trend muutuks? Räägime, kuhu alternatiivkütustel sõidukid kõige enam sobiksid ja milline võiks olla tarbesõidukite tulevik. Lähitulevik toobki suurema muutuse ilmselt viimase miili vedudesse, kus on lihtsam ja praktilisem alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid kasutada, mujal jääb esialgu domineerima diislikütus.
15:50 – 16:20
DPD viimase miili näide: millised on elektrikaubikute esimesed kasutamiskogemused ja mis aitaks kiirendada elektritranspordi laialdasemat kasutust
Remo Kirss DPD Eesti tegevjuht
Kuller- ja logistikaettevõte DPD teatas 2021. aasta alguses, et investeerib 200 miljonit eurot projekti, mille eesmärk on aastaks 2025 vahetada Euroopas 7000 sõidukit keskkonnasõbralikumate sõidukite vastu. Jaanuaris saigi ettevõte Eestis kätte esimesed 7 täiselektrilist kaubikut ja nüüd on hea aeg jagada esimesi kogemusi. Ettevõtte juht Remo Kirss on öelnud, et selge probleem on ka taristu, sest vaja on kiirlaadijaid, kuid tihti asuvad need kohtades, kuhu kaubikuga ligi ei pääse või tänu väiksele taristule, on pidevalt hõivtud. Ettekandes kuuleme, milliste raskustega on DPD elektrikaubikute kasutuselevõtuga kokku põrganud ja milline on ettevõtte nägemus elektritranspordi tulevikust.
16:20 – 16:40
Tootja vaade: millised on laadimisvõrgustik ja -tehnoloogiad tulevikus?
Danel Türk ABB Eesti keskpingeseadmete moodulsüsteemide globaalne tootejuht
Ettekandes tehakse ülevaade laadimistehnoloogiatest ja nende arenguperspektiividest. Elektrisõidukite arengu üks suuremaid takistusi on piisava võimsusega laadimistaristu puudumine. Ehkki laadimisvõrgustik laieneb pea igapäevaselt, on tehniliste takistuste ületamine siiski paras väljakutse, rääkimata sellest, kuidas kombineerida energiasalvestusseadmeid probleemide lahendamiseks. Mille taga on Eesti tingimustes kiirete laadimisseadmete laialdane levik seadmete tootja hinnangul? Millised on laadijad tulevikus ja milline peaks üldse olema taristu, et see toetaks elektritranspordi kasutamist ja seega ka rohepööret?
16:40 – 16:55
Milline on vesiniku kui energiakandja roll Eesti transpordisektori tulevikus?
Sven Parkel Eesti Vesinikuklastri tegevjuht
Vesinik on uus õli, usub Sven. Arutleme milleks Eestis vesinikku toota, kus vesinikku kasutada ja mis võiksid olla selle mahud.
16:55
Päeva kokkuvõte ja lõpetamine
Toimumiskoht:
Viru konverentsikeskus
Iga-aastane Kütuseturu Aastakonverents toob septembris taas kokku kütusemaailma otsustajad ja eksperdid, et rääkida valdkonna kõige olulisematel teemadel. 2021. aasta konverentsi iseloomustavad märksõnad "aktsiis" ja "roheline", sest seekord räägime palju aktsiisitõusust ja rohelisema transpordi poole liikumisest.
Millest konverentsil räägime?
- Räägime Euroopa roheleppe viimastest arengutest ja analüüsime leppe mõju Eestile, sh mootorikütuste maksustamisele.
- Analüüsime Euroopa kütuseturu trende ja Baltikumi vedelkütuste turgu.
- Vaatleme diislikütuse aktsiisi hinnatõusu ja küsime, kuidas hinnatõus vedajaid ja konkurentsiolukorda muudab.
- Luminori peaökonomist Tõnu Palm teeb ülevaate aktsiisi hinnatõusu mõjudest Eesti majandusele tervikuna.
- Aruteluringis lahkame aktsiisitõusu teemasid koos poliitikutega.
- Räägime juba praegu transpordis kasutatavatest rohetehnoloogiatest ja prognoosime, milliseid tehnoloogiaid kasutame tulevikus.
- Teeme ülevaate tarbesõidukite tulevikutrendidest.
Miks tasub konverentsile tulla?
- Konverents annab kiire ja kompaktse ülevaate kütuseturul toimuvast.
- See on hea võimalus esitada esinejatele küsimusi ja olulistes teemades kaasa rääkida.
- Võimalus kohtuda nii riigi esindajate kui ka kütuse- ja transpordisektori otsustajatega kohvipauside ajal, et esitada täiendavaid küsimusi ja networkida.
Sihtgrupp:
Kütusesektori juhid ja otsustajad; kütuse jae- ja hulgimüüjad; suuremad hankijad - transpordi- ja logistikafirmad, tööstus- ja põllumajandussektor, jpt; erialaliidud jt teemaga kokku puutuvad ametid ja organisatsioonid.
NB! Saab osaleda nii saalis kui üle veebi - osalejatele on konverents järelvaadatav.
Teil on võimalik KONVERENTSIL KOHAPEAL osaleda, kui teete ühte alljärgnevast:
💉 Tulete konverentsile tervisetõendiga, mis tõestab COVID-19 vastu vaktsineerimist. Tõendi saab luua patsiendiportaalis digilugu.ee. Et olla täielikult vaktsineeritud, peab teisest annusest mööduma vähemalt 7-15 päeva. Periood sõltub saadud vaktsiinist. Pfizer / BioNTechi maksimaalne efektiivsus saavutatakse 7 päeva pärast, AstraZeneca periood on 15 päeva ning Moderna ja Johnson & Johnsoni puhul 14 päeva.
💉 Tulete konverentsile negatiivse PCR-testiga. Test tuleb teha hiljemalt kolm päeva enne konverentsi. Siit leiab erinevad PCR-testide pakkujad.
💉 Kui olete viimase kuue kuu jooksul COVID-19-st taastunud, saate siseneda olenemata sellest, kas olete saanud toetava vaktsiinidoosi või mitte. Tõendi saab luua patsiendiportaalis digilugu.ee.
Kui Te veel ei ole vaktsineeritud, soovitame seda teha, selleks, et lisaks endale kaitsta ka teisi häid Eesti juhte ja spetsialiste. Vaktsineerimiseks saab aja broneerida digiregistratuuri kaudu või vaktsineerige apteegis. Siit leiab lisateavet COVID-19 vaktsineerimiste kohta.
Korraldaja Äripäeva teemaveeb Logistikauudised.ee, sisupartner Eesti Õliühing.
Lisainfo programmijuhilt: Anu Soomets, [email protected], mob +372 516 4397
Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada e-meilile [email protected]
Programm
08:30 – 09:20
Registreerumine ja hommikukohv
09:20 – 09:30
Avasõnad
Urmas Vaino Moderaator
09:30 – 09:40
SUUR PILT: Kuidas Euroopa roheleppe värskeimad seisukohad kütusturu tulevikku mõjutavad?
Keit Kasemets Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Euroopa Komisjon avalikustas juulis oma uue paketi „Fit for 55“, mis kohandab ümber Euroopa Liidu energia- ja kliimaseadusi vähendamaks kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra. Kliimamuutustega võitlemine tähendab, et me peame üle vaatama meie liikumistavad. Euroopa roheline lepe, mida esitleti 11. detsembril 2019. aastal, püstitas detailse visiooni, kuidas Euroopast saab esimene kliimaneutraalne kontinent 2050. aastaks.
09:40 – 10:00
Millised keskkonnaalased algatused mõjutavad kütuseturgu kõige rohkem?
Meelis Münt Keskkonnaministeeriumi kantsler
Eesti on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust aastaks 2030 40% võrreldes 1990. aastaga. Selle tähtajani on jäänud vähem kui kümme aastat ning vaja on tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Millised kliimaalgatused mõjutava kütuse- ja transpordisektorit kõige enam?
10:00 – 10:20
Rohepööre ja maksud - mida ja kuidas peaksime tulevikus maksustama?
Marek Uusküla Rahandusministeeriumi tolli-ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja
Kas fossiilsete kütuste maksustamise kaudu on võimalik kaasa aidata rohepöörde läbiviimisele? Kui nende kasutamine väheneb, kahanevad ka maksulaekumised. Mida ja kuidas maksustada nii, et kliimaeesmärgid saaksid täidetud ning riigi rahakott tulevikus ei kannataks?
10:20 – 10:40
Mida muudab rohelepe transpordisektoris?
Indrek Gailan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja
Transport tekitab peaaegu 30% ELi CO2 koguheitest, millest 72% pärineb maanteetranspordist. Sestap peab aastaks 2050 sektori CO2 sääst vähenema võrreldes 1990. aastaga 60%. Kuidas seda saavutada?
10:40 – 11:10
Kas ikka vajame roheleppe täitmiseks uut tehnoloogiat või piisab looduslikumast kütusest? Milline on taastuvate kütuste roll tuleviku transpordis?
Teemu Sarjovaara Neste korporatsiooni kütuste teadus- ja arendustegevuse valdkonnajuht
Üks kiiremaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks on tõsta süsinikneutraalsete kütuste osakaalu, ilma et peaks välja vahetama tehnoloogiat. Neste on üks juhtivaid ettevõtteid maailmas, kes selle eesmärgiga aktiivselt tegeleb. Millised on senised saavutused ja milline arengupotentsiaal on selliste kütuste tootmiseks? Kas alternatiivkütustest piisab roheleppe eesmärkide täitmiseks või vajame ikkagi ka uut tehnoloogiat?
11:10 – 11:40
IRU uuring: milline on erinevate kütuste tootmise CO2 tegelik jalajälg?
Raluca Marian Director EU Advocacy and General Delegate of the Permanent Delegation to the EU at IRU (EL suhete direktor ning IRU eriesindaja EL institutsioonide juures)
Rahvusvahelise Transpordiettevõtete Liit (IRU) tuli kevadel välja avaldusega, et praegune CO2 säästu arvestamine ei päde. N-ö rattalt maanteele-süsteem on ekslik ning ei väljenda kogu tootmistsükli käigus tekkivat saastet. Kui ka see arvesse võtta, ehk hinnata süsinikdioksiidi säästu n-ö kaevandusest maanteele-põhimõttel, on pilt erinevate kütuste lõikes sootuks teine. Kas ja kui roheline on paljuräägitud „roheline“ tegelikult?
11:40 – 12:10
Kohvipaus
12:10 – 12:35
Aktsiisi uue tõstmise mõju: kuidas muutub majanduskeskkond ja millised sektorid uuest tõusust pihta saavad?
Tõnu Palm Luminori peaökonomist
Kiire majanduskasv ning sellega kaasnevad hinnasurved, mida kannustavad tagant jõuliselt kosunud energiahinnad, on uus reaalsus. Diislikütuse aktsiis ei mõjuta üksnes autovedajaid, vaid tõstab sisendhindasid ka teistele sektoritele. Kui hinnad kasvavad kiiremini kui naaberriikides, ilma et teeksime edusamme tootlikkuses, siis kannatab konkurentsivõime. Milline on eesootava aktsiisitõusu mõju sõltumatu ökonomisti hinnangul?
12:35 – 12:45
Sissejuhatus arutellu: Aktsiisi ajutise langetuse mõju - kui palju kasvasid meie tanklate käibed pärast aktsiisilangust?
Mart Raamat Eesti Õliühingu juht
Räägime kodumaisest tankimisest ja ka transiit-tankimisest ning küsime, milline oli ajutise aktiisilangetuse mõju meie tanklate käivetele numbritest? Tulemustest ja numbritest teeb koondülevaate Eesti kütusefirmasid ühendava Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
12:45 – 13:35
ARUTELU: kas diislikütuse aktsiisimäära tõstmine on piisavalt läbi mõeldud ja kuidas koos rohepööret teha?
Rainer Rohtla ELEA nõukogu liige, Via 3L juhatuse esimees
Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioon
Aivar Kokk Isamaa fraktsioon
Martin Helme EKRE fraktsioon
Erki Savisaar Eesti Keskerakonna fraktsioon
Mart Raamat Eesti Õliühingu juht
Rohepööre pole võimalik teha ilma poliitiliste otsusteta. Kuidas saab riik soodustada keskkonnasõbralike kütuste kasutuselevõttu nii, et see ettevõtjaid jalust ei lööks? Kas diislikütuse endise määra taastamine on läbimõeldud ja mõistlik? Kas aktsiisimäära tõus oleks mõistlik ära jätta?
13:35 – 13:50
Kuidas tankimises on võimalik rohepöördega arvestada?
Priit Pint Astro Balticsi avalike suhete juht
Räägime, milliste kaasaegsete lahendustega on võimalik muuta tankimise protsess veelgi rohelisemaks ning kuidas rohepööre võib aidata ettevõtetel vähendada tegevuskulusid ja muuta tarbija käitumist tankla sektoris.
13:50 – 14:45
Lõuna
14:45 – 15:05
Kuidas aktsiisitõus võtab Eesti veoettevõtetelt töö ära?
Rainer Rohtla ELEA nõukogu liige, Via 3L juhatuse esimees
15:05 – 15:30
Kuidas vähendada veokite jalajälge – millised on diislikütuse alternatiivid?
Kaur Sarv Scania Baltikumi säästvate transpordilahenduste ja juhiteenuste juht
Kui linnades ja linnalähedases transpordis on varsti lahenduseks elekter, siis mis on pikamaavedude alternatiiv diislikütusele? Milline tehnoloogiline areng ootab ees raskeveokeid ja kuidas transpordisektori CO2 jalajälge vähendada?
15:30 – 15:50
Lähitulevik: kas alternatiivkütused on konkurentsis vaid viimase miili vedudes ja mujal jääb domineerima diislikütus?
Arno Sillat AMTELi tegevjuht
Praegu on valdav enamus uutest Eestis müüdavatest tarbesõidukitest diiselmootoriga. Mida on vaja ja kas on vaja, et see trend muutuks? Räägime, kuhu alternatiivkütustel sõidukid kõige enam sobiksid ja milline võiks olla tarbesõidukite tulevik. Lähitulevik toobki suurema muutuse ilmselt viimase miili vedudesse, kus on lihtsam ja praktilisem alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid kasutada, mujal jääb esialgu domineerima diislikütus.
15:50 – 16:20
DPD viimase miili näide: millised on elektrikaubikute esimesed kasutamiskogemused ja mis aitaks kiirendada elektritranspordi laialdasemat kasutust
Remo Kirss DPD Eesti tegevjuht
Kuller- ja logistikaettevõte DPD teatas 2021. aasta alguses, et investeerib 200 miljonit eurot projekti, mille eesmärk on aastaks 2025 vahetada Euroopas 7000 sõidukit keskkonnasõbralikumate sõidukite vastu. Jaanuaris saigi ettevõte Eestis kätte esimesed 7 täiselektrilist kaubikut ja nüüd on hea aeg jagada esimesi kogemusi. Ettevõtte juht Remo Kirss on öelnud, et selge probleem on ka taristu, sest vaja on kiirlaadijaid, kuid tihti asuvad need kohtades, kuhu kaubikuga ligi ei pääse või tänu väiksele taristule, on pidevalt hõivtud. Ettekandes kuuleme, milliste raskustega on DPD elektrikaubikute kasutuselevõtuga kokku põrganud ja milline on ettevõtte nägemus elektritranspordi tulevikust.
16:20 – 16:40
Tootja vaade: millised on laadimisvõrgustik ja -tehnoloogiad tulevikus?
Danel Türk ABB Eesti keskpingeseadmete moodulsüsteemide globaalne tootejuht
Ettekandes tehakse ülevaade laadimistehnoloogiatest ja nende arenguperspektiividest. Elektrisõidukite arengu üks suuremaid takistusi on piisava võimsusega laadimistaristu puudumine. Ehkki laadimisvõrgustik laieneb pea igapäevaselt, on tehniliste takistuste ületamine siiski paras väljakutse, rääkimata sellest, kuidas kombineerida energiasalvestusseadmeid probleemide lahendamiseks. Mille taga on Eesti tingimustes kiirete laadimisseadmete laialdane levik seadmete tootja hinnangul? Millised on laadijad tulevikus ja milline peaks üldse olema taristu, et see toetaks elektritranspordi kasutamist ja seega ka rohepööret?
16:40 – 16:55
Milline on vesiniku kui energiakandja roll Eesti transpordisektori tulevikus?
Sven Parkel Eesti Vesinikuklastri tegevjuht
Vesinik on uus õli, usub Sven. Arutleme milleks Eestis vesinikku toota, kus vesinikku kasutada ja mis võiksid olla selle mahud.
16:55
Päeva kokkuvõte ja lõpetamine
Lisainfo
Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.
Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected] või 667 0105.
Tühistamisinfo
Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.
Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.
Asukoht ja kontaktid
Aadress
Tallinn