Tehnikaimed, Imelise Teaduse erinumber
Imelise Teaduse erinumber
1775. aastal lisas õppejõud James Watt juba leiutatud aurumasinale kondensaatori. Nii lõi šotlasest insener masina, milletaolist maailm polnud varem näinud, ja juhatas enese teadmata sisse suurte leiutiste ajastu.
Järgmise saja aasta jooksul püstitati kõikjal maailmas tossavaid tehaseid ja rajati raudteid. Sellega revolutsioon ei piirdunud. Peagi hakkasid eurooplased ja ameeriklased üksteisega suhtlema telegraafi ja telefoni abil. Nutikad insenerid esitasid loodusjõududele väljakutse uue ehitusmaterjali, terasega. Nad ehitasid vägevaid sildu ja püstitasid kõrgeid pilvelõhkujaid. Vaevalt kaks sajandit pärast James Watti aurumasina kasutuselevõttu jõudsime kosmosesse. Loodusjõud olid taltsutatud.
Selles Imelise Teaduse eriväljaandes käsitleme inimajaloo kulgu muutnud tehnilisi leiutisi. Eriväljaanne „Tehnikaimed“ ilmub 2024. aasta aprilli lõpus.
Mõnusat lugemist!
Tehnikaimed, Imelise Teaduse erinumber
Kirjeldus
1775. aastal lisas õppejõud James Watt juba leiutatud aurumasinale kondensaatori. Nii lõi šotlasest insener masina, milletaolist maailm polnud varem näinud, ja juhatas enese teadmata sisse suurte leiutiste ajastu.
Järgmise saja aasta jooksul püstitati kõikjal maailmas tossavaid tehaseid ja rajati raudteid. Sellega revolutsioon ei piirdunud. Peagi hakkasid eurooplased ja ameeriklased üksteisega suhtlema telegraafi ja telefoni abil. Nutikad insenerid esitasid loodusjõududele väljakutse uue ehitusmaterjali, terasega. Nad ehitasid vägevaid sildu ja püstitasid kõrgeid pilvelõhkujaid. Vaevalt kaks sajandit pärast James Watti aurumasina kasutuselevõttu jõudsime kosmosesse. Loodusjõud olid taltsutatud.
Selles Imelise Teaduse eriväljaandes käsitleme inimajaloo kulgu muutnud tehnilisi leiutisi. Eriväljaanne „Tehnikaimed“ ilmub 2024. aasta aprilli lõpus.
Mõnusat lugemist!