Andmekonverents Big Data 2026

LHVs on andmekultuur juhtimise ja otsustamise lahutamatu osa. Andmeid kasutatakse eri tasanditel, et suunata tegevusi, hinnata riske ning leida uusi võimalusi. Üle 20 tiimi ja enam kui 100 andmeinimest panustavad ühiselt, et andmed oleks kättesaadavad, mõtestatud ja otsusteks kasutatavad. LHV andmejuht Janika Aan avab, kuidas loodi koostöökeskkond, kus analüütikud, tooteomanikud ja juhid tegutsevad ühise andmestrateegia alusel. Lisaks selgub, millised tegevused ja harjumused aitavad andmekultuuri hoida ja miks edu toob just kultuur, mitte ainult tööriistad või protsessid. 

TalTechi ärikorralduse instituudi vanemteaduri Marek Tiitsi meeskonna hiljutine projekt näitas, kuidas andmeteadus ja tehisintellekt võivad aidata Eestil leida üles uued ekspordi sihid, arukad tootearenduse fookused ning tulevikukindlad kasvuteed. Meie tänane ekspordistruktuur on tugevalt keskendunud lähinaabritele nagu Soome, Rootsi ja Läti. Samas andmepõhiselt vaadates selgub, et ligi 80% võimalikust ekspordipotentsiaalist jääb väljapoole Läänemere regiooni. Kuidas jõuda potentsiaali realiseerimiseni? Marek Tiits nõustab oma uurimistöö põhjal ettevõtteid ja valitsusi ekspordipõhise majandusarengu strateegiates.

Eestis on terviseinfot elektrooniliselt kogutud üle 15 aasta, st meil on oma tervise kohta arvestatav hulk vaatlusandmeid. Küll aga on murekoht see, kas ja kuidas neid andmeid kasutatakse ja kasutada lubatakse. Andmekaitse osas on õigusruum lünklik, ametnike seas levinud hoiak vaigistab eos jutud terviseandmete laiemast kasutamisest. Kuidas päriselt teada saada, kuidas Eestis patsiente ravitakse? Mis võitu annaks andmete laialdasem kasutuselevõtt ja tänapäevane õigusruum? Kuidas saada tervisealal suurandmetest kasulikku infot? Mis lisaväärtust pakuks AI?

Andmed, andmekvaliteet, andmete liiasus ja puudumine, aga eriti andmemudelid, andmesõnastikud ja metoodikad andmete kogumiseks muutuvad üha kriitilisemaks sedamööda, kuidas analüütilised tööriistad lähevad võimsamaks ja laialdasemalt kasutatavaks. Kui see on korras, siis analüütika toimib. Keeruline on aga tõlgendamine, kus kaardid võidakse sassi lüüa. Hiljutised keskmise palga (statistikaamet) ja tarbijabaromeetri metoodikamuutuse (konjunktuuriinstituut) skandaalid jäänuks olemata, kui mõnel analüütikul tulnuks pähe küsida, kas anomaalsed muutused tulemustes on tegelikud või vead. Kuidas vältida (või leida) vigu andmetöötluses? Kes ja mis rollis peab analüütikas osalema? Mida teha, et andmetega seonduv poleks igapäevane probleem ja suure ajakulu allikas?

Andmehalduse platvormi arendaval Eesti iduettevõttel SelectZero on suur rõhk just andmete kvaliteedil. Eesmärk on andmevigade puhul võimalikult ruttu nendest vastutavaid isikuid teavitada, et vigade mõju edasisele protsessile oleks minimaalne. Mida võiks meie sellest õppida ja kasutusele võtta? SelectZero klientide sekka kuuluvad Eestis SEB, Rimi, Telia, Tartu Ülikool, transpordiamet, haridus- ja teadusministeerium jt.

Statistikaamet avaldas augusti lõpus ekslikud keskmise palga numbrid, üheks põhjuseks automatiseeritud andmevahetuse ebatäpsused maksu- ja tolliametiga. Suurt vastukaja saanud juhtumi järel on amet oma protsessid üle vaadanud ning teinud hulga muudatusi. Mida riik sellisest juhtumist õppis? Mida meil on sellest kogemusest kaasa võtta?

Riigi infosüsteemi ameti hallatav „Andmete teabevärav“ annab ülevaate riigi valduses olevatest andmetest, nende kirjeldustest ja taaskasutamise võimalustest. See on ühtne teabepunkt, mis võimaldab kõigil soovijatel leida avaliku ja kolmanda sektori valduses olevaid andmeid, mis on rühmitatud andmestikeks. Neid andmestikke on seal veebis kokku üle 5600 ning kasutuslugusid teada enam kui sada. RIA tutvustab seniseid kasutajaid ning annab inspiratsiooni riigi avaandmete kasutamiseks erasektori poolt.