Averus

Avaliku ja erasektori koostöö

Averus
Tark Grunte Sutkiene
Lehekülgi: 128
Kirjastus: Äripäev

Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused püüavad majandusliku kitsikuse ajal kulutuste tegemist edasi lükata või vähendada vajalikke investeeringuid. Ühe lahendusena võib avalike ülesannete täitmisse kaasata erasektori – rahvusvahelised uuringud on näidanud, et traditsioonilise hankega võrreldes suudab avaliku sektori üksus partnerluse puhul projektikulude arvelt säästa ligi 15–20 protsenti.

„Averus*“ annab tervikliku pildi erasektori hangetesse kaasamise võimalustest, väärtustest ning õiguslikest nüanssidest. Raamat on mõeldud nii erasektori ettevõtetele kui ka avalikule sektorile. Lugemist hõlbustavad juriidilised eelteadmised, kuid ka nendeta peaks lugeja leidma vastuseid enamikule averust puudutavatele küsimustele.

„Averus“ on jaotatud nelja peatükki. Esimeses osas selgitatakse, millal üldse on võimalik erasektorit avalike ülesannete täitmisesse kaasata. Järgmistes osades kirjeldatakse avaliku ja erasektori koostöö sisu ehk kuidas toimub lepingute sõlmimine, millised on koostööga seonduvad maksu- ja konkurentsialased küsimused, samuti analüüsitakse finantseerimise võimalusi. Praktikas on tavapärane, et suuremate avaliku ja erasektori koostööprojektide puhul käsitlevad investorid Eestit, Lätit ja Leedut ühtse tervikuna, mistõttu on autorid raamatu viimases osas andnud lühiülevaate ka Läti ja Leedu vastavast õiguslikust regulatsioonist.

Raamatu autoriteks on advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene (endine Tark & Co) advokaadid. Tark Grunte Sutkiene on üks suuremaid ja kogenumaid advokaadibüroosid Balti riikides, kes on osalenud mitmetes olulistes avalike ja erasektori koostöö projektides nii Eestis, Lätis kui Leedus.

* 2010. aasta augustis vabariigi presidendi väljakuulutatud sõnavõistlusel tunnustati ühena võitjatest sõna “averus”, mis tähendabki avaliku ja erasektori koostööd.

Sisukord

Eessõna  7
1. Erasektori lepinguline kaasamine avalike ülesannete täitmisse  11
1.1 Tsiviilõiguslike lepingute ja halduslepingute piiritlemine 12
1.2 Avalike ülesannete erasektorile üleandmise lubatavus ja kohtupraktika  14
1.2.1 Formaalse seaduse reservatsiooni põhimõte  14
1.2.2 Riigi tuumikfunktsioonide üleandmise keeld karistusvõimu volituste näitel  16
1.3 Halduslepingute sõlmimisele kohalduvad reeglid  19
1.3.1 Haldusmenetluse seadus  19
1.3.2 Halduskoostöö seadus  20
1.4 Riigihankemenetlus  33
1.4.1 Riigihankemenetluse põhimõtted  34
1.4.2 Hankedokumendid ja hankemenetluse liigid 37
1.4.3 Hankemenetlus 40
1.4.4 Õiguste kaitse hankemenetluses  42
1.4.5 Rahvusvahelised lepinguvormid ehitustööde
tellimisega seotud partnerlusprojektides – FIDIC raamatud 44
1.5 Eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamise kord  45
1.5.1 Kohaldamine ja probleemid  45
1.5.2 Konkursi korraldamise korra nõuded  47
1.6 Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 17  52
1.6.1 Teenuste kontsessioonikokkulepped  53
1.6.2 Erasektori üksuse aruandlus  54
1.6.3 Avaliku sektori üksuse aruandlus  56
2. Konkurentsireeglite kohaldatavus avalike ülesannete üleandmisel ja tagasivõtmisel ning nende täitmisel erasektori poolt  59
2.1 Avalik teenus vs majandustegevus  61
2.2 Avalik vs üldist majandushuvi pakkuv teenus  65
2.3 Konkurentsireeglitega vastuolus olevate riiklike meetmete vastuvõtmise või jõushoidmise keeld  68
2.4 Riigiabi reeglid  76
3. Avaliku ja erasektori projekti finantseerimine  87
3.1 Pangalaen 89
3.2 Finantseeringu kaasamine kapitaliturgudelt  90
3.3 Mezzanine’i finantseering ja omakapitali investeering  92
3.4 Finantseeringu dokumentatsioon 93

Arvustused

Urmas Sõõrumaaettevõtja

Oma äritegevusest tingituna olen avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP (public-private partnership) temaatika ning paraku ka seda valdkonda puudutava demagoogiaga hästi kursis.

Levinuim PPP finantseerimismeetodite kasutamise vastane väide on, et tegemist on riigi ja omavalitsuse laenukoormuse tegeliku suurenemise varjamisega. Enamasti see nii ei ole ning on igati tervitatav, et raamatus kajastatakse põhjalikult PPP võimalusi edendada avalikku sektorit, kasutades selleks erasektori raha, kogemusi ja efektiivsust. Siin tuuakse õigesti välja, et PPP meetodite kasutamine võimaldab investeerida vähem ja tõhusamalt ning majandada odavamalt kui avalik sektor keskmiselt võimeline on.

“Averus” annab sisuka ülevaate era- ja avaliku sektori koostöö kõigi etappide õiguslikest nüanssidest, st nii ehitise-rajatise püstitamisel, haldamisel kui ka opereerimisel – see on just see, mida PPP projektid võimaldavad.

Jüri MölderTartu linnasekretär

Kohalik omavalitsus ja riik on viimastel aastatel järjest rohkem osalenud avaliku ja erasektori koostööprojektides ning ennustan sellise koostöövormi osatähtsuse hüppelist kasvu.

Viimaste aastate keeruline majanduslik olukord on õpetanud avalikku ja erasektorit üksteist usaldama ning vastastikku kogemusi vahetama.

Avaliku sektori peamisi riske on erasektori partneri suutlikkus täita lepingut pikaajaliselt ehk mitte vähem kui 20 aastat, millest on juttu ka raamatus. Õnneks on võimalik vajadusel ka partnerit vahetada, et sel moel kavandatud eesmärk saavutada.

On igati tervitatav, et Äripäev on koostöös oma ala professionaalidega teinud põhjaliku ülevaate avaliku ja erasektori koostöö aluspõhimõtetest, projektide ettevalmistamisest ja õiguslikust regulatsioonist. Loodan, et avaliku sektori töötajate vähene sellistes projektides osalemise kogemus on ajutine ega takista uusi projekte alustamast. Kindlasti aitab “Averus” kaasa vastavate teadmiste kasvule.

Tellimine
AverusOtsas
Averus

Averus

Tark Grunte Sutkiene
Avaliku ja erasektori koostöö
Tellimine
AverusOtsas

Kirjeldus

Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused püüavad majandusliku kitsikuse ajal kulutuste tegemist edasi lükata või vähendada vajalikke investeeringuid. Ühe lahendusena võib avalike ülesannete täitmisse kaasata erasektori – rahvusvahelised uuringud on näidanud, et traditsioonilise hankega võrreldes suudab avaliku sektori üksus partnerluse puhul projektikulude arvelt säästa ligi 15–20 protsenti.

„Averus*“ annab tervikliku pildi erasektori hangetesse kaasamise võimalustest, väärtustest ning õiguslikest nüanssidest. Raamat on mõeldud nii erasektori ettevõtetele kui ka avalikule sektorile. Lugemist hõlbustavad juriidilised eelteadmised, kuid ka nendeta peaks lugeja leidma vastuseid enamikule averust puudutavatele küsimustele.

„Averus“ on jaotatud nelja peatükki. Esimeses osas selgitatakse, millal üldse on võimalik erasektorit avalike ülesannete täitmisesse kaasata. Järgmistes osades kirjeldatakse avaliku ja erasektori koostöö sisu ehk kuidas toimub lepingute sõlmimine, millised on koostööga seonduvad maksu- ja konkurentsialased küsimused, samuti analüüsitakse finantseerimise võimalusi. Praktikas on tavapärane, et suuremate avaliku ja erasektori koostööprojektide puhul käsitlevad investorid Eestit, Lätit ja Leedut ühtse tervikuna, mistõttu on autorid raamatu viimases osas andnud lühiülevaate ka Läti ja Leedu vastavast õiguslikust regulatsioonist.

Raamatu autoriteks on advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene (endine Tark & Co) advokaadid. Tark Grunte Sutkiene on üks suuremaid ja kogenumaid advokaadibüroosid Balti riikides, kes on osalenud mitmetes olulistes avalike ja erasektori koostöö projektides nii Eestis, Lätis kui Leedus.

* 2010. aasta augustis vabariigi presidendi väljakuulutatud sõnavõistlusel tunnustati ühena võitjatest sõna “averus”, mis tähendabki avaliku ja erasektori koostööd.

Lisainfo

Tark Grunte Sutkiene
Lehekülgi: 128
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Eessõna  7
1. Erasektori lepinguline kaasamine avalike ülesannete täitmisse  11
1.1 Tsiviilõiguslike lepingute ja halduslepingute piiritlemine 12
1.2 Avalike ülesannete erasektorile üleandmise lubatavus ja kohtupraktika  14
1.2.1 Formaalse seaduse reservatsiooni põhimõte  14
1.2.2 Riigi tuumikfunktsioonide üleandmise keeld karistusvõimu volituste näitel  16
1.3 Halduslepingute sõlmimisele kohalduvad reeglid  19
1.3.1 Haldusmenetluse seadus  19
1.3.2 Halduskoostöö seadus  20
1.4 Riigihankemenetlus  33
1.4.1 Riigihankemenetluse põhimõtted  34
1.4.2 Hankedokumendid ja hankemenetluse liigid 37
1.4.3 Hankemenetlus 40
1.4.4 Õiguste kaitse hankemenetluses  42
1.4.5 Rahvusvahelised lepinguvormid ehitustööde
tellimisega seotud partnerlusprojektides – FIDIC raamatud 44
1.5 Eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamise kord  45
1.5.1 Kohaldamine ja probleemid  45
1.5.2 Konkursi korraldamise korra nõuded  47
1.6 Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 17  52
1.6.1 Teenuste kontsessioonikokkulepped  53
1.6.2 Erasektori üksuse aruandlus  54
1.6.3 Avaliku sektori üksuse aruandlus  56
2. Konkurentsireeglite kohaldatavus avalike ülesannete üleandmisel ja tagasivõtmisel ning nende täitmisel erasektori poolt  59
2.1 Avalik teenus vs majandustegevus  61
2.2 Avalik vs üldist majandushuvi pakkuv teenus  65
2.3 Konkurentsireeglitega vastuolus olevate riiklike meetmete vastuvõtmise või jõushoidmise keeld  68
2.4 Riigiabi reeglid  76
3. Avaliku ja erasektori projekti finantseerimine  87
3.1 Pangalaen 89
3.2 Finantseeringu kaasamine kapitaliturgudelt  90
3.3 Mezzanine’i finantseering ja omakapitali investeering  92
3.4 Finantseeringu dokumentatsioon 93

Arvustused (2)

Urmas Sõõrumaaettevõtja

Oma äritegevusest tingituna olen avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP (public-private partnership) temaatika ning paraku ka seda valdkonda puudutava demagoogiaga hästi kursis.

Levinuim PPP finantseerimismeetodite kasutamise vastane väide on, et tegemist on riigi ja omavalitsuse laenukoormuse tegeliku suurenemise varjamisega. Enamasti see nii ei ole ning on igati tervitatav, et raamatus kajastatakse põhjalikult PPP võimalusi edendada avalikku sektorit, kasutades selleks erasektori raha, kogemusi ja efektiivsust. Siin tuuakse õigesti välja, et PPP meetodite kasutamine võimaldab investeerida vähem ja tõhusamalt ning majandada odavamalt kui avalik sektor keskmiselt võimeline on.

“Averus” annab sisuka ülevaate era- ja avaliku sektori koostöö kõigi etappide õiguslikest nüanssidest, st nii ehitise-rajatise püstitamisel, haldamisel kui ka opereerimisel – see on just see, mida PPP projektid võimaldavad.

Jüri MölderTartu linnasekretär

Kohalik omavalitsus ja riik on viimastel aastatel järjest rohkem osalenud avaliku ja erasektori koostööprojektides ning ennustan sellise koostöövormi osatähtsuse hüppelist kasvu.

Viimaste aastate keeruline majanduslik olukord on õpetanud avalikku ja erasektorit üksteist usaldama ning vastastikku kogemusi vahetama.

Avaliku sektori peamisi riske on erasektori partneri suutlikkus täita lepingut pikaajaliselt ehk mitte vähem kui 20 aastat, millest on juttu ka raamatus. Õnneks on võimalik vajadusel ka partnerit vahetada, et sel moel kavandatud eesmärk saavutada.

On igati tervitatav, et Äripäev on koostöös oma ala professionaalidega teinud põhjaliku ülevaate avaliku ja erasektori koostöö aluspõhimõtetest, projektide ettevalmistamisest ja õiguslikust regulatsioonist. Loodan, et avaliku sektori töötajate vähene sellistes projektides osalemise kogemus on ajutine ega takista uusi projekte alustamast. Kindlasti aitab “Averus” kaasa vastavate teadmiste kasvule.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]