Energiaturukorraldus
Energiaõiguslikud ja -poliitilised teemad on Euroopas tähelepanu keskmes olnud juba üle kahekümne aasta. Nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil arutletakse pidevalt elektri- ja maagaasiturgude avamise, varustuskindluse, elektri- ja gaasihinna konkurentsivõimelisuse, keskkonnasäästlikkuse ja tarbijate õiguste kaitse üle. Need teemad on muutunud ka Eesti energiaõiguses ja -poliitikas üha aktuaalsemaks. See raamat ongi teejuhiks lugejale, kes soovib paremini jälgida ja mõista nii Eesti kui ka Euroopa elektri- ja maagaasiturul toimuvaid energiaõiguslikke ja -poliitilisi arenguid ning otsuseid.
See ladusalt kirjutatud põhjalik raamat loob lugejale enne Eesti elektrituru avamist 1. jaanuaril 2013 eesseisvate muutuste mõistmiseks vajaliku teadmistebaasi. On ju alates sellest kuupäevast võimalus igaühel meist valida, kellelt elektrit ostame. Kas ja kuivõrd oleme selleks valmistunud? Kas meil ikka on piisavalt infot, mille alusel otsustada? Samuti aitab raamat huvitatud lugejal leida täiendavat infot selles käsitletud teemade kohta – siin on hulgaliselt viiteid erialakirjandusele, õigusaktidele, kohtulahenditele, strateegilistele dokumentidele ning elektrituruga seotud asjaosaliste veebilehtedele. Raamatuga on kaasas ka CD, millele on kogutud kokku raamatus viidatud lingid ning olulisemad direktiivid.
Kindlasti peaks raamat panema lugeja edasi mõtlema ning miks mitte ka kaasa rääkima sedavõrd olulises küsimuses nagu kindel, energiasäästlik ja konkurentsivõimeline energiavarustus.
„Energiaturukorralduse“ kümnes peatükis käsitletakse Euroopa ja Eesti energiapoliitika ajalugu ja suundumusi, antakse ülevaade elektri- ja maagaasiturust, selle struktuurist, põhi- ja tugiprotsessidest, tutvustatakse elektri- ja maagaasituru osalisi, energiasektori avalikke teenuseid, tuuakse välja elektri- ja maagaasiturul toimetavate isikute vahelised olulisemad lepingud, iseloomustatakse energiaturusuhetest tuleneda võivaid vaidlusi ning puudutatakse põgusalt elektri- ja maagaasituru järelevalve küsimusi.
Raamatu autor on Moonika Kukke, advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat, selle valdkonna paremaid spetsialiste Eestis.
Sisukord
Eessõna
1. Euroopa energia siseturu loomine
1.1 Euroopa energia siseturu loomise idee
1.2 Euroopa energia siseturu loomise eeldus –
energiaturgude lõimimine
1.3 Energiaturu reformid
1.3.1 Briti elektrituru reform
1.3.2 Põhjamaade elektrituru reform
1.3.3 Energiaturu reformi põhisammud
1.4 Elektri- ja gaasi siseturu loomise kolm etappi
1.4.1 Energia siseturu loomise esimene etapp
1.4.2 Energia siseturu loomise teine etapp
1.4.3 Energia siseturu loomise kolmas etapp
1.4.4 Kokkuvõtvalt energia siseturu loomise
kolmest etapist
2. Euroopa energiapoliitika aastani 2020
2.1 Euroopa energiastrateegiad aastaks 2020
2.1.1 Energia 2020: säästva, konkurentsivõimelise
ja kindla energia strateegia
2.1.2 Energiainfrastruktuuri arengustrateegia
2.1.3 Taastuvenergia strateegia
2.1.4 Vähese CO2 heitega majanduse strateegia
2.1.5 Energiatõhususe strateegia
2.1.6 Arukate võrkude strateegia
2.2 Euroopa Liidu energiapoliitika edasine areng
3. Eesti elektri- ja gaasituru avamine
3.1 Eesti elektri- ja gaasituru avamise kolm etappi
3.1.1 Esimene etapp
3.1.2 Teine etapp
3.1.3 Kolmas etapp
3.2 Eesti energiapoliitika edasine areng
4. Elektri- ja gaasiturg – mis need on
5. Elektri- ja gaasituru struktuur ja liigitus
6. Elektri- ja gaasituru protsessid
6.1 Energiaturu põhiprotsessid
6.1.1 Süsteemijuhtimine
6.1.2 Energia tootmine
6.1.3 Võrguteenuste osutamine
6.1.4 Energiamüük
6.1.5 Energiateenuste osutamine
6.2 Energiaturu tugiprotsessid
6.2.1 Turusuhete juhtimine
6.2.2 Börsikorraldus
6.2.3. Info- ja andmevahetus
6.2.4 Klienditeenindus
6.2.5 Turundus
6.3 Energiaturu protsesside kokkuvõtte
7. Elektri- ja gaasituru osalised
7.1 Reguleerivad asutused
7.1.1 Euroopa Komisjon
7.1.2 Energeetikasektorit Reguleerivate
Asutuste Koostööamet
7.1.3 Euroopa elektri
ja gaasi põhivõrguettevõtjate koostöövõrgustikud
7.1.4 Liikmesriik
7.1.5 Liikmesriigi energiaregulaator
7.1.6 Muud liikmesriigi reguleerivad asutused
7.2 Süsteemihaldurid
7.2.1 Süsteemihalduri omandiline eraldamine
7.3 Bilansihaldurid
7.4 Elektri- ja gaasiettevõtjad
7.4.1 Tootjad
7.4.2 Võrguettevõtjad
7.4.3 Energiamüüjad
7.4.4 Liinivaldaja
7.4.5 Börsi korraldaja
7.6 Kokkuvõtvalt elektri- ja gaasituru osalistest
8. Avalikud teenused elektri- ja gaasiturul
8.1 Avalike teenuste mõiste ja eesmärgid
8.2 Avalike teenuste liigid
8.2.1 Elektri- ja gaasivarustuse varustuskindlus,
regulaarsus ja kvaliteetsus
8.2.2 Energiavarustuse kättesaadavus
mõistliku hinnaga – universaalteenus
8.2.3 Keskkonnanõuete täitmine
8.2.4 Kõrgetasemeline tarbijakaitse
8.3 Avalike teenuste osutamise kord
8.3.1 Avalike teenuste osutamiseks kohustatud isikud
8.3.2 Hüvitis avalike teenuste osutamise eest
8.3.3 Vastutus avalike teenuste kohustuse täitmise eest 161
9. Lepingud elektri- ja gaasiturul
9.1 Elektri- ja gaasisüsteemi toimimise tagamiseks
sõlmitavad lepingud
9.2 Elektrienergia ja gaasi müügilepingud
9.2.1 Bilansileping
9.2.2 Avatud tarne leping
9.2.3 Määratud tarne leping
9.2.4 Elektrileping
9.2.5 Gaasi müügileping
9.2.6 Kokkuvõtvalt elektrienergia ja gaasi
müügilepingutest
9.3 Võrguteenuste osutamiseks sõlmitavad lepingud
9.3.1 Liitumisleping
9.3.2 Võrguleping
9.3.3 Võrgu lisateenuste leping
9.3.4 Kokkuvõte võrguteenuste osutamise lepingutest
9.4 Muud lepingud
9.4.1 Riigiga sõlmitud lepingud
9.4.2 Teenuse osutamise lepingud
9.4.3 Võrgu võrguettevõtja kasutusse andmise lepingud 189
9.4.4 Muud omandamis- ja kasutuslepingud
9.4.5 Muude lepingute kokkuvõte
9.5 Kokkuvõte elektri- ja gaasiturul sõlmitavatest
lepingutest
10. Vaidlused ja järelevalve
10.1 Tsiviilõiguslikud vaidlused
10.1.1 Tarbijate nõuded energiaturu suhtes
10.2 Haldusõiguslikud vaidlused ja järelevalve
10.3 Karistusõiguslikud vaidlused ja järelevalve
Märksõnastik
Autorist
Arvustused
Elektrienergia ning maagaasi turgudel on viimastel aastatel toimunud märkimisväärseid muudatusi, mis otse või kaudselt on meid kõiki puudutanud. Sellises olukorras on raske koondada kogu vajalik info ühtseks tervikuks. Julgen väita, et ühestki eestikeelsest allikast ei ole võimalik leida nii põhjalikku ja ulatuslikku elektrituru ülevaadet. Autor saab teema käsitlusega suurepäraselt hakkama ning täidab selle tühimiku.
Raamatus antakse üksikasjalik ja süsteemne ülevaade Euroopa, sealhulgas ka Eesti energiaõiguses ja -poliitikas viimastel kümnenditel toimunud muudatustest, samuti lähituleviku plaanidest. Tutvustatakse turgude olemust, turuosalisi, lepinguid ning järelevalve rolli.
Kajastatud teemadest tõstan eriti esile elektri- ja gaasituru protsesse ning osalisi käsitlevaid peatükke (peatükid 6 ja 7). Nendes peatükkides antakse selge ülevaade turgude toimimisest, turuosaliste vastutusest, kohustustest ning valikuvõimalustest. Elektrienergiast rääkides mõeldakse selle all sageli nii võrguteenuseid, elektrienergia tootmist kui ka müüki. Lisades siia juurde elektribörsi, on pilt piisavalt keeruline, et teemat hoomata. Raamatus kirjeldatakse eraldi, mida üks või teine tähendab. Mõistetele on antud ka ingliskeelne vaste, samuti sisaldab raamat hulgaliselt viiteid algallikatele, mis annab asjast huvitatule võimaluse rikkalikult lisainfot hankida.
Soovitan seda raamatut eelkõige neile, kes on huvitatud elektri- ja gaasituru seisukorrast ning arengusuundadest, et olla paremini valmis elektrituru täielikuks avanemiseks 2013. aastal. Osates mõista enda ümber toimuvaid muudatusi, suudab iga turuosaline paremini kohaneda uute olukordadega.
Tihti on nii, et uue valdkonnaga kokku puutudes soovime, et oleks olemas üks mõistliku paksusega raamat, mis annab valdkonnast põhjaliku, kuid mitte liiga detailidesse laskuva ülevaate. „Energiaturukorraldus“ ongi just selline raamat, mis annab struktureeritud ülevaate keerulisest energiamaailmast energiaturukorraldusele keskendudes.
Eestis avaneb energiaturg täielikult 1. jaanuaril 2013, sellega kaasnevad muudatused on teada peamiselt erialainimestele. Nüüd on ka teistel võimalus see teema hõlpsalt endale selgeks teha. Usun, et selle raamatuga on pandud alus eestikeelsele energiaõiguse ja -poliitika erialakirjandusele, millest meil seni puudus on olnud. Soovitan seda raamatut julgelt kasutada ka õpikuna Eesti ülikoolides – siin sisalduvat võib käsitleda kui kogu valdkonda puudutavate viidete alguspunkti, millest sügavamalt asjast huvitatud saavad häid lähtekohti teemade põhjalikumaks uurimiseks.
Raamatu ülesehituses imponeerib, et autor alustab energiaturu tekke ajalooga ning loob seosed tänapäeva Eestiga. Usun, et üksnes nii on võimalik selgeks saada, miks üht või teist turukorralduse reeglit on vaja vaba turu toimimiseks. Võrdlusena võib tuua autojuhtimisoskuse: vajalikul tasemel saab sõitmise selgeks, õppides kasutama salongis nähtavaid hoobasid ja rooli, kuid väga heal tasemel juhtimine eeldab, et tuntakse mootoris ja käigukastis toimuvaid protsesse. Energiaturu mootoriks ja käigukastiks selle näite kontekstis on Euroopa Liidu energiaturu regulatsioonid, mida tundmata ei ole võimalik vaba energiaturgu mõista.
„Energiaturukorraldus“ on kirjutatud ladusas stiilis ja erapooletult, seetõttu on põhjust oletada, et manipulatsioonid keerulisel teemal on siin ehk raskemad tekkima.
Teades Moonika Kukke täpsust ja põhjalikkust, julgen seda raamatut soovitada ja kinnitada, et kõik väited ja faktid on hästi kontrollitud. Ühtlasi jään ootama raamatule järge, milleks kiiresti muutuv majandus- ja energiakeskkond ohtralt materjali pakub.
Energiaturukorraldus
Kirjeldus
Energiaõiguslikud ja -poliitilised teemad on Euroopas tähelepanu keskmes olnud juba üle kahekümne aasta. Nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil arutletakse pidevalt elektri- ja maagaasiturgude avamise, varustuskindluse, elektri- ja gaasihinna konkurentsivõimelisuse, keskkonnasäästlikkuse ja tarbijate õiguste kaitse üle. Need teemad on muutunud ka Eesti energiaõiguses ja -poliitikas üha aktuaalsemaks. See raamat ongi teejuhiks lugejale, kes soovib paremini jälgida ja mõista nii Eesti kui ka Euroopa elektri- ja maagaasiturul toimuvaid energiaõiguslikke ja -poliitilisi arenguid ning otsuseid.
See ladusalt kirjutatud põhjalik raamat loob lugejale enne Eesti elektrituru avamist 1. jaanuaril 2013 eesseisvate muutuste mõistmiseks vajaliku teadmistebaasi. On ju alates sellest kuupäevast võimalus igaühel meist valida, kellelt elektrit ostame. Kas ja kuivõrd oleme selleks valmistunud? Kas meil ikka on piisavalt infot, mille alusel otsustada? Samuti aitab raamat huvitatud lugejal leida täiendavat infot selles käsitletud teemade kohta – siin on hulgaliselt viiteid erialakirjandusele, õigusaktidele, kohtulahenditele, strateegilistele dokumentidele ning elektrituruga seotud asjaosaliste veebilehtedele. Raamatuga on kaasas ka CD, millele on kogutud kokku raamatus viidatud lingid ning olulisemad direktiivid.
Kindlasti peaks raamat panema lugeja edasi mõtlema ning miks mitte ka kaasa rääkima sedavõrd olulises küsimuses nagu kindel, energiasäästlik ja konkurentsivõimeline energiavarustus.
„Energiaturukorralduse“ kümnes peatükis käsitletakse Euroopa ja Eesti energiapoliitika ajalugu ja suundumusi, antakse ülevaade elektri- ja maagaasiturust, selle struktuurist, põhi- ja tugiprotsessidest, tutvustatakse elektri- ja maagaasituru osalisi, energiasektori avalikke teenuseid, tuuakse välja elektri- ja maagaasiturul toimetavate isikute vahelised olulisemad lepingud, iseloomustatakse energiaturusuhetest tuleneda võivaid vaidlusi ning puudutatakse põgusalt elektri- ja maagaasituru järelevalve küsimusi.
Raamatu autor on Moonika Kukke, advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat, selle valdkonna paremaid spetsialiste Eestis.
Lisainfo
Sisukord
Eessõna
1. Euroopa energia siseturu loomine
1.1 Euroopa energia siseturu loomise idee
1.2 Euroopa energia siseturu loomise eeldus –
energiaturgude lõimimine
1.3 Energiaturu reformid
1.3.1 Briti elektrituru reform
1.3.2 Põhjamaade elektrituru reform
1.3.3 Energiaturu reformi põhisammud
1.4 Elektri- ja gaasi siseturu loomise kolm etappi
1.4.1 Energia siseturu loomise esimene etapp
1.4.2 Energia siseturu loomise teine etapp
1.4.3 Energia siseturu loomise kolmas etapp
1.4.4 Kokkuvõtvalt energia siseturu loomise
kolmest etapist
2. Euroopa energiapoliitika aastani 2020
2.1 Euroopa energiastrateegiad aastaks 2020
2.1.1 Energia 2020: säästva, konkurentsivõimelise
ja kindla energia strateegia
2.1.2 Energiainfrastruktuuri arengustrateegia
2.1.3 Taastuvenergia strateegia
2.1.4 Vähese CO2 heitega majanduse strateegia
2.1.5 Energiatõhususe strateegia
2.1.6 Arukate võrkude strateegia
2.2 Euroopa Liidu energiapoliitika edasine areng
3. Eesti elektri- ja gaasituru avamine
3.1 Eesti elektri- ja gaasituru avamise kolm etappi
3.1.1 Esimene etapp
3.1.2 Teine etapp
3.1.3 Kolmas etapp
3.2 Eesti energiapoliitika edasine areng
4. Elektri- ja gaasiturg – mis need on
5. Elektri- ja gaasituru struktuur ja liigitus
6. Elektri- ja gaasituru protsessid
6.1 Energiaturu põhiprotsessid
6.1.1 Süsteemijuhtimine
6.1.2 Energia tootmine
6.1.3 Võrguteenuste osutamine
6.1.4 Energiamüük
6.1.5 Energiateenuste osutamine
6.2 Energiaturu tugiprotsessid
6.2.1 Turusuhete juhtimine
6.2.2 Börsikorraldus
6.2.3. Info- ja andmevahetus
6.2.4 Klienditeenindus
6.2.5 Turundus
6.3 Energiaturu protsesside kokkuvõtte
7. Elektri- ja gaasituru osalised
7.1 Reguleerivad asutused
7.1.1 Euroopa Komisjon
7.1.2 Energeetikasektorit Reguleerivate
Asutuste Koostööamet
7.1.3 Euroopa elektri
ja gaasi põhivõrguettevõtjate koostöövõrgustikud
7.1.4 Liikmesriik
7.1.5 Liikmesriigi energiaregulaator
7.1.6 Muud liikmesriigi reguleerivad asutused
7.2 Süsteemihaldurid
7.2.1 Süsteemihalduri omandiline eraldamine
7.3 Bilansihaldurid
7.4 Elektri- ja gaasiettevõtjad
7.4.1 Tootjad
7.4.2 Võrguettevõtjad
7.4.3 Energiamüüjad
7.4.4 Liinivaldaja
7.4.5 Börsi korraldaja
7.6 Kokkuvõtvalt elektri- ja gaasituru osalistest
8. Avalikud teenused elektri- ja gaasiturul
8.1 Avalike teenuste mõiste ja eesmärgid
8.2 Avalike teenuste liigid
8.2.1 Elektri- ja gaasivarustuse varustuskindlus,
regulaarsus ja kvaliteetsus
8.2.2 Energiavarustuse kättesaadavus
mõistliku hinnaga – universaalteenus
8.2.3 Keskkonnanõuete täitmine
8.2.4 Kõrgetasemeline tarbijakaitse
8.3 Avalike teenuste osutamise kord
8.3.1 Avalike teenuste osutamiseks kohustatud isikud
8.3.2 Hüvitis avalike teenuste osutamise eest
8.3.3 Vastutus avalike teenuste kohustuse täitmise eest 161
9. Lepingud elektri- ja gaasiturul
9.1 Elektri- ja gaasisüsteemi toimimise tagamiseks
sõlmitavad lepingud
9.2 Elektrienergia ja gaasi müügilepingud
9.2.1 Bilansileping
9.2.2 Avatud tarne leping
9.2.3 Määratud tarne leping
9.2.4 Elektrileping
9.2.5 Gaasi müügileping
9.2.6 Kokkuvõtvalt elektrienergia ja gaasi
müügilepingutest
9.3 Võrguteenuste osutamiseks sõlmitavad lepingud
9.3.1 Liitumisleping
9.3.2 Võrguleping
9.3.3 Võrgu lisateenuste leping
9.3.4 Kokkuvõte võrguteenuste osutamise lepingutest
9.4 Muud lepingud
9.4.1 Riigiga sõlmitud lepingud
9.4.2 Teenuse osutamise lepingud
9.4.3 Võrgu võrguettevõtja kasutusse andmise lepingud 189
9.4.4 Muud omandamis- ja kasutuslepingud
9.4.5 Muude lepingute kokkuvõte
9.5 Kokkuvõte elektri- ja gaasiturul sõlmitavatest
lepingutest
10. Vaidlused ja järelevalve
10.1 Tsiviilõiguslikud vaidlused
10.1.1 Tarbijate nõuded energiaturu suhtes
10.2 Haldusõiguslikud vaidlused ja järelevalve
10.3 Karistusõiguslikud vaidlused ja järelevalve
Märksõnastik
Autorist
Arvustused (2)
Elektrienergia ning maagaasi turgudel on viimastel aastatel toimunud märkimisväärseid muudatusi, mis otse või kaudselt on meid kõiki puudutanud. Sellises olukorras on raske koondada kogu vajalik info ühtseks tervikuks. Julgen väita, et ühestki eestikeelsest allikast ei ole võimalik leida nii põhjalikku ja ulatuslikku elektrituru ülevaadet. Autor saab teema käsitlusega suurepäraselt hakkama ning täidab selle tühimiku.
Raamatus antakse üksikasjalik ja süsteemne ülevaade Euroopa, sealhulgas ka Eesti energiaõiguses ja -poliitikas viimastel kümnenditel toimunud muudatustest, samuti lähituleviku plaanidest. Tutvustatakse turgude olemust, turuosalisi, lepinguid ning järelevalve rolli.
Kajastatud teemadest tõstan eriti esile elektri- ja gaasituru protsesse ning osalisi käsitlevaid peatükke (peatükid 6 ja 7). Nendes peatükkides antakse selge ülevaade turgude toimimisest, turuosaliste vastutusest, kohustustest ning valikuvõimalustest. Elektrienergiast rääkides mõeldakse selle all sageli nii võrguteenuseid, elektrienergia tootmist kui ka müüki. Lisades siia juurde elektribörsi, on pilt piisavalt keeruline, et teemat hoomata. Raamatus kirjeldatakse eraldi, mida üks või teine tähendab. Mõistetele on antud ka ingliskeelne vaste, samuti sisaldab raamat hulgaliselt viiteid algallikatele, mis annab asjast huvitatule võimaluse rikkalikult lisainfot hankida.
Soovitan seda raamatut eelkõige neile, kes on huvitatud elektri- ja gaasituru seisukorrast ning arengusuundadest, et olla paremini valmis elektrituru täielikuks avanemiseks 2013. aastal. Osates mõista enda ümber toimuvaid muudatusi, suudab iga turuosaline paremini kohaneda uute olukordadega.
Tihti on nii, et uue valdkonnaga kokku puutudes soovime, et oleks olemas üks mõistliku paksusega raamat, mis annab valdkonnast põhjaliku, kuid mitte liiga detailidesse laskuva ülevaate. „Energiaturukorraldus“ ongi just selline raamat, mis annab struktureeritud ülevaate keerulisest energiamaailmast energiaturukorraldusele keskendudes.
Eestis avaneb energiaturg täielikult 1. jaanuaril 2013, sellega kaasnevad muudatused on teada peamiselt erialainimestele. Nüüd on ka teistel võimalus see teema hõlpsalt endale selgeks teha. Usun, et selle raamatuga on pandud alus eestikeelsele energiaõiguse ja -poliitika erialakirjandusele, millest meil seni puudus on olnud. Soovitan seda raamatut julgelt kasutada ka õpikuna Eesti ülikoolides – siin sisalduvat võib käsitleda kui kogu valdkonda puudutavate viidete alguspunkti, millest sügavamalt asjast huvitatud saavad häid lähtekohti teemade põhjalikumaks uurimiseks.
Raamatu ülesehituses imponeerib, et autor alustab energiaturu tekke ajalooga ning loob seosed tänapäeva Eestiga. Usun, et üksnes nii on võimalik selgeks saada, miks üht või teist turukorralduse reeglit on vaja vaba turu toimimiseks. Võrdlusena võib tuua autojuhtimisoskuse: vajalikul tasemel saab sõitmise selgeks, õppides kasutama salongis nähtavaid hoobasid ja rooli, kuid väga heal tasemel juhtimine eeldab, et tuntakse mootoris ja käigukastis toimuvaid protsesse. Energiaturu mootoriks ja käigukastiks selle näite kontekstis on Euroopa Liidu energiaturu regulatsioonid, mida tundmata ei ole võimalik vaba energiaturgu mõista.
„Energiaturukorraldus“ on kirjutatud ladusas stiilis ja erapooletult, seetõttu on põhjust oletada, et manipulatsioonid keerulisel teemal on siin ehk raskemad tekkima.
Teades Moonika Kukke täpsust ja põhjalikkust, julgen seda raamatut soovitada ja kinnitada, et kõik väited ja faktid on hästi kontrollitud. Ühtlasi jään ootama raamatule järge, milleks kiiresti muutuv majandus- ja energiakeskkond ohtralt materjali pakub.