Imetabaste olendite raamat
21. sajandi bestiaarium
Inimesi on läbi aegade võlunud fantastilised loomad, olgu nendeks hirmuäratavad kolme peaga koerad, lohed, või mürkmaod, kes ei allu maotaltsutajale. Juba keskajal saavutasid erakordse populaarsuse nii sisult kui ka välimuselt kirevad bestiaariumid, kus kirjeldati kummalisi loomi ja nende käitumisviise. Kuid bestiaariumid on midagi rohkemat kui pelgalt pentsik zooloogia – need on kunstilised katsed anda edasi laiemaid uskumusi inimolendite ja looduse korralduse kohta.
Caspar Henderson pakub lugejaile tänapäevast valikut loomadest, kelle õige mitme olemasolust pole paljudel siiani olnud õrna aimugi. Ent kui keskaegsed bestiaariumid põhinesid sageli folklooril ja müütidel, on selles raamatus kirjeldatud olendid kõik (välja arvatud üks erand) vägagi elus ja olemas, kuigi mõne liigi esindajaid on maakerale jäänud õige vähe. Tänapäeval ei karda me enam merekoletisi ega surmahaldjaid, ent jätkuvalt kütkestavad meid nii kurikuulus „Iraagi sõja salarelv“ meemäger kui ka iidsetest aegadest õudseks meremaoks ja õgardiks peetud hiidkaheksajalg.
21. sajandi bestiaariumis puudub vajadus loomi välja mõelda, sest meie maailma olendid on niigi ülimalt hämmastavad. Mida arvata jetikrabist, kes kasvatab oma karvastel sõrgadel omale toiduks baktereid? Või müütilise ükssarviku analoogist, sarve ja kahe hambakomplektiga varustatud roosast süvaveehaist, kes elab nii sügaval ookeanis, et teda on näinud vaid vähesed õnnelikud?
Kaunilt kujundatud „Imetabaste olendite raamat“ on Londoni Kuningliku Seltsi 2013. aasta Wintoni auhinna nominent.
Sisukord
Sissejuhatus
Aksolotl
Trummelkäsn
Suur ogatäht
Delfiin
Angerjas ... ja teised koletised
Lameussid ... ja teised ussid
Gonodactylus, „genitaalsõrmine“ lõugjalaline
Inimene
Iridogorgia pourtalesii
Jaapani makaak
Kìrìphá-kò ja thìk’ìlí-ko: meemäger ja suur-meenäitur
Nahkkilpkonn
Hüpikämbliklane: hüppav ämblik
Laevuke
Kaheksajalg
Kerakala
Quetzalcoatlus
Silevaal
Tiiblimulane
Moolok
Ükssarvikut otsimas: tonthai
Veenuse vöö
Loimur („vesikaru“)
Udekakk
Hiidamööb
Jetikrabi
Vöödiline daanio
Lõppkokkuvõte, kus miski pole lõppenud
Lisa I: eluslooduse süsteem
Lisa II: geoloogiline ajaskaala
Bibliograafia
Tänusõnad
Illustratsioonide autoriõigused ja allikad
Tsiteeritud tekstide autoriõigused
Arvustused
Suur loomaarst ja akadeemik Konstantin Abuladze lausus kord kuldsed sõnad, mida mul oli õnn kuulda ning mille tähenduslikkus ja asjakohasus mind tublisti rabas: „Inimeste arst päästab inimese. Veterinaararst päästab inimkonna.“ Nii tähtsad on inimeste jaoks loomad ja nende heaolu.
Kosmoseajastul mõõdame me kosmoselaevade ja lainerite võimsust endiselt hobujõududes. See on väga tähtis meeles pidada, eeskätt neile, keda huvitab, kuidas tekkis inimene ja inimkond, milline on meie tulevik. Me oleme üliedukas liik. Sellist teist imetajate liiki, mille arvukus ületab seitset miljardit, ma ei tea. Kuid edukus toob alati kaasa ka suuri probleeme.
See raamat ei paku selgeid ja konkreetseid lahendusi, vaid annab aluse õigete hoiakute loomiseks elus maailma suhtes. Raamat ühendab inimest teiste loomade ja liikidega ülimalt mitmekesisel, kõikehõlmaval moel.
Üldbioloogias saab loomariiki kõige lühemal viisil iseloomustada kui kõige tihedamalt integreeritud maailma. Inimene on üks loom teiste seas, aga selline loom, kes on ülejäänutelt kirjeldamatult palju õppinud, kaasanud teisi loomi oma kultuuri ja igapäevaelusse, mütoloogiasse – mõelgem kasvõi animismile või šamanismile. Me oleme inimesteks saanud tänu jahipidamisele ja loomadega seotud oskuste arendamisele.
„Imetabaste olendite raamat“ annab kompleksselt ja mitmekesiselt ning suure soojusega meile juhatust, kuidas üks inimene võiks suhtuda loomadesse ja loodusesse. Mul on ülimalt hea meel, et see raamat on vastavalt teemale ja väga adekvaatselt illustreeritud. Ja lisaks on mul väga hea tunne – kas näed, ma ei olegi üksi!
Imetabaste olendite raamat
Kirjeldus
Inimesi on läbi aegade võlunud fantastilised loomad, olgu nendeks hirmuäratavad kolme peaga koerad, lohed, või mürkmaod, kes ei allu maotaltsutajale. Juba keskajal saavutasid erakordse populaarsuse nii sisult kui ka välimuselt kirevad bestiaariumid, kus kirjeldati kummalisi loomi ja nende käitumisviise. Kuid bestiaariumid on midagi rohkemat kui pelgalt pentsik zooloogia – need on kunstilised katsed anda edasi laiemaid uskumusi inimolendite ja looduse korralduse kohta.
Caspar Henderson pakub lugejaile tänapäevast valikut loomadest, kelle õige mitme olemasolust pole paljudel siiani olnud õrna aimugi. Ent kui keskaegsed bestiaariumid põhinesid sageli folklooril ja müütidel, on selles raamatus kirjeldatud olendid kõik (välja arvatud üks erand) vägagi elus ja olemas, kuigi mõne liigi esindajaid on maakerale jäänud õige vähe. Tänapäeval ei karda me enam merekoletisi ega surmahaldjaid, ent jätkuvalt kütkestavad meid nii kurikuulus „Iraagi sõja salarelv“ meemäger kui ka iidsetest aegadest õudseks meremaoks ja õgardiks peetud hiidkaheksajalg.
21. sajandi bestiaariumis puudub vajadus loomi välja mõelda, sest meie maailma olendid on niigi ülimalt hämmastavad. Mida arvata jetikrabist, kes kasvatab oma karvastel sõrgadel omale toiduks baktereid? Või müütilise ükssarviku analoogist, sarve ja kahe hambakomplektiga varustatud roosast süvaveehaist, kes elab nii sügaval ookeanis, et teda on näinud vaid vähesed õnnelikud?
Kaunilt kujundatud „Imetabaste olendite raamat“ on Londoni Kuningliku Seltsi 2013. aasta Wintoni auhinna nominent.
Lisainfo
Sisukord
Sissejuhatus
Aksolotl
Trummelkäsn
Suur ogatäht
Delfiin
Angerjas ... ja teised koletised
Lameussid ... ja teised ussid
Gonodactylus, „genitaalsõrmine“ lõugjalaline
Inimene
Iridogorgia pourtalesii
Jaapani makaak
Kìrìphá-kò ja thìk’ìlí-ko: meemäger ja suur-meenäitur
Nahkkilpkonn
Hüpikämbliklane: hüppav ämblik
Laevuke
Kaheksajalg
Kerakala
Quetzalcoatlus
Silevaal
Tiiblimulane
Moolok
Ükssarvikut otsimas: tonthai
Veenuse vöö
Loimur („vesikaru“)
Udekakk
Hiidamööb
Jetikrabi
Vöödiline daanio
Lõppkokkuvõte, kus miski pole lõppenud
Lisa I: eluslooduse süsteem
Lisa II: geoloogiline ajaskaala
Bibliograafia
Tänusõnad
Illustratsioonide autoriõigused ja allikad
Tsiteeritud tekstide autoriõigused
Arvustused (1)
Suur loomaarst ja akadeemik Konstantin Abuladze lausus kord kuldsed sõnad, mida mul oli õnn kuulda ning mille tähenduslikkus ja asjakohasus mind tublisti rabas: „Inimeste arst päästab inimese. Veterinaararst päästab inimkonna.“ Nii tähtsad on inimeste jaoks loomad ja nende heaolu.
Kosmoseajastul mõõdame me kosmoselaevade ja lainerite võimsust endiselt hobujõududes. See on väga tähtis meeles pidada, eeskätt neile, keda huvitab, kuidas tekkis inimene ja inimkond, milline on meie tulevik. Me oleme üliedukas liik. Sellist teist imetajate liiki, mille arvukus ületab seitset miljardit, ma ei tea. Kuid edukus toob alati kaasa ka suuri probleeme.
See raamat ei paku selgeid ja konkreetseid lahendusi, vaid annab aluse õigete hoiakute loomiseks elus maailma suhtes. Raamat ühendab inimest teiste loomade ja liikidega ülimalt mitmekesisel, kõikehõlmaval moel.
Üldbioloogias saab loomariiki kõige lühemal viisil iseloomustada kui kõige tihedamalt integreeritud maailma. Inimene on üks loom teiste seas, aga selline loom, kes on ülejäänutelt kirjeldamatult palju õppinud, kaasanud teisi loomi oma kultuuri ja igapäevaelusse, mütoloogiasse – mõelgem kasvõi animismile või šamanismile. Me oleme inimesteks saanud tänu jahipidamisele ja loomadega seotud oskuste arendamisele.
„Imetabaste olendite raamat“ annab kompleksselt ja mitmekesiselt ning suure soojusega meile juhatust, kuidas üks inimene võiks suhtuda loomadesse ja loodusesse. Mul on ülimalt hea meel, et see raamat on vastavalt teemale ja väga adekvaatselt illustreeritud. Ja lisaks on mul väga hea tunne – kas näed, ma ei olegi üksi!