IT-juhtimise aastakonverents 2023

Märtsi lõpus valmis küberturvalisuse ja IT-turvalisuse analüüs, mille jaoks küsitleti hulka Eesti ettevõtete juhte ja ka IT-juhte. KPMG Balticsi tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Toiger tutvustab uuringu tulemusi: kuidas ettevõtted hindavad oma küberturvalisuse taset ja millisena näevad ohukohti. Ühtlasi räägib ta rahvusvahelistele uuringutele tuginedes IT-turvalisuse ja küberturvalisuse trendidest ning muutustest viimastel aastatel.

Tallinna Ülikool koostöös uuringufirmaga Kantar Emor panid ajavahemikus oktoober 2022 kuni jaanuar 2023 kokku koondpildi Eesti ettevõtete IT-valdkonna praktikatest – millised on siinse IT-maastiku võtmenäitajad, kuidas IT-juhid oma tegevusi plaanivad ning mille põhjal otsuseid teevad. Selleks kutsuti esmakordselt kokku IT-ekspertide paneel, milles osalejad vastutavad ettevõtetes IT-tegevuste ja -eelarve eest. Uuringu „IT-praktikad: võtmenäitajad, prioriteedid ja tulevikuplaanid“ tulemusi esitleb Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) turunduslektor, Mosaic OÜ juhataja Alar Pink.

Tehnoloogia pakub tohutult võimalusi, peagi saab kõike kõigega liidestada. Investeerimisvõimekus on piiratud rahas, kuid eelkõige oma võtmeinimeste ajas. Tähtsam, kui iialgi varem, on teha õigeid asju, mitte ainult asju õigesti. Inimeste vastuvõtlikkus muudatustele on aga IT arendusprojektide nõrgim lüli. Kuidas saab IT-juht teha õigeid valikuid ning püsida õigel kursil? Kogemusi jagab varem mitmes IT-ettevõttes töötanud ning nüüd pikalt Saku Metalli ITd juhtiv Sven Ahtama.

Üks võimalik leevendus tööjõukriisile IKT-äris on töötajate rentimine välismaalt, pannes tööle tiimi näiteks Poolas. Millal sellist lähenemist kasutada, mis on selle variandi head-vead, mida saab ja mida mitte niimoodi tellida, millega peab oskama arvestada, kus ise rohkem panustama, selgitab konsultant ja koolitaja, kümneid Eesti ettevõtteid välisarendajatega varustanud ettevõtja Paavo Pauklin. Samuti kuuleme kogemuslugu sellist lahendust kasutanud ettevõtte poolt.

Inimeste puudus jõudis tehnoloogiavaldkonna juhtideni palju varem kui teistes sektorites. Juba aastaid on keeruline leida sobivaid töötajaid, neid hoida ja palgasurvega toime tulla. Kas on lootust, et olukord hakkab paranema? Millised on valikud täna ja tulevikus, et vajalikud IT-lahendused ja -teenused saaksid tehtud, meeskonnad toimiksid ning juhtidena suudaksime ise selle kõrval vaimselt ning füüsiliselt terveks jääda?

Eesti mõjukaim personalijuht 2022 ning globaalse e-äri maksude ja tolliformaalsuste haldamise lahendust arendava Eurora personalijuht Estel Pukk on üks vähestest oma ala tippudest, kes alustas karjääri ärijuhina. Kogemusi juhatuse esimehe või personalijuhina on tal mitmest ettevõttest. Lisaks põhitööle toetab Pukk juhte ja meeskondi koolitaja, mentori ning karjäärinõustajana.

Ühel hetkel hakkab enamik noori arendustiime IKT-ärides kasvama, mis keerab seni tehtu pea peale. Mida on juhtimiskihtide hulga suurenemisel ja meeskonna kasvamisel kõige olulisem juhtidel endil mõista? Kuidas mõjutab IT-tiimi kasvamine juhtimist, suhtlemist, töökorraldust? Oma visiooni esitab 200-liikmelist tiimi juhtiv Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Pikaaegse muusika- ja teatriakadeemia IT-juhina jõudis Innar Järva aastal 2019 Eesti mõjukaima IT-juhi konkursi finaali. Oma karjääri jooksul on ta osalenud erinevate ettevõtete kui ka riikide IT-arengus. Alates sügisest 2022 töötab Järva arendusjuhina Rootsi IT-firmas Dise, mis tahab jõuda 2026. aastaks enda valdkonnas üleilmselt edukaimaks tarkvaraettevõtteks. Millisena näeb ta IT-protsesside ja inimeste juhtimist (liiga) kiirelt kasvanud grupis?

Toidutootja Salvest juht Triin Kõrgmaa räägib, miks on digitaliseerimine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt vältimatu ning kuidas on nemad oma tootmist selles suunas arendanud. Märksõnadeks IT audit, teekaart, ajaplaan, tegevused, prioriteedid ning töö kasutajatega. Kusjuures nii mõnigi tagasilöök on andud võimaluse samm tagasi astuda, et hinnata olukorda, süsteemi ja edasisi vajadusi. Muide, nii enda initsiatiivil kui ka erinevate riigimeetmete toel digitaliseerimisprojekte läbi viinud Salvesti kogemus näitab, et kuigi riigi toetus on alati väga tervitatav, on ka seal kaalumist vajavaid aspekte.

Tarkvarafirma Wisercat juht Mehis Sihvart alustas Uptime’is programmeerijana, tõustes hiljem riigi esimese IT-asutuse, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) juhiks. Pea 12 aastat selles rollis andsid unikaalse vaate tellija rollile IT-äris, seda nii oma tiimi juhtides kui väljast arendusi ostes ja nüüd ka eraettevõttes. Muuhulgas selgitab Mehis Sihvart, kuidas olla tark tellija, mida nõuda ja mida ise teha, kuidas hoida IT-arendust eelarvelises ja ajalises graafikus, kuivõrd on ohud ja võimalused ajas muutunud jms.

IT on väga tehniline ala, kus puhtalt inimesi puudutavate teadmiste levik on olnud tagaplaanil. Ent töötajad ja partnerid on üha olulisem teema ka IT-juhtimise valdkonnas. Olgu IT-juht või tiimijuht kuitahes mõistlik-paindlik, ikka kipuvad tippspetsialistid läbi põlema või ärevushäire all kannatama. See muudab juhid ebakindlaks – raha on, edu on, tooted on, aga pusle ei lähe kokku. Koolitamis- ja nõustamiskeskuse Mõttemaru meeskonna- ja juhtimiskoolitaja, psühholoog Andero Teras avab spetsiaalselt IT-juhtimise aastakonverentsiks teemasid, mis varem on IT-sektoris kaasa toonud süstemaatilist ja laiaulatuslikku ümberõpet ja muutusi protsessides.

Küberturvalisus on üha põletavam teema igast otsast nii Eesti avalikele kui eraettevõtetele, samuti erinevatele riigiasutustele. Cybersi äriarendusjuht Ronnie Jaanhold toob reaalelulisi näiteid Eesti ettevõtte-asutuste küberturbe juhtumistest, samuti jagab nõuandeid riskide vähendamiseks. Osalejaile pakub see head võimalust kaasa mõelda ning ka sõna sekka öelda.