tehnoloogia

Kärakas

Alkoholi tekkimise ja pruukimise lugu
Kärakas pilt
Autor: Adam Rogers Ilmumisaasta: 2016 Lehekülgi: 336 Kirjastus: Äripäev

Inimesed on alkoholi valmistanud 10 000 aastat ja püüdnud seda kunsti täiuseni arendada. Ometi ei tea me tänini täpselt, mis teeb õigupoolest alkoholist alkoholi ja miks see meile mõjub nii, nagu see mõjub. Adam Rogers vaatleb oma raamatus inimese ja tulivee suhet ning kirjeldab põnevaid teadusuuringuid ja õnnelikke avastusi, mis seda inimkonna üldist ühist kogemust kujundavad.

Raamatus käiakse algusest lõpuni läbi tee, mida mööda napsilonks meieni jõuab. Alustatakse pärmi eluloost, jutustades mikroobist, mis valmistab alkoholi. Seejärel tuleb kõne alla pärmi toidus – suhkur. Edasi viib lugu käärimise juurde, siis lastakse joogipoolisel laagerduda. Nii jõutaksegi lõpuks õnneliku hetkeni baarileti ääres.

Mis aga sellele järgneb? Kuidas me alkoholile reageerime? Kui uurida alkoholi mõju inimkehale ja ajule, tuleb pöörduda keeruka neurobioloogia poole. Näiteks on kindel, et inimesed jäävad alkoholist purju ja mõni satub sellest sõltuvusse, ent sajandipikkusest uurimistööst hoolimata ei tea keegi, miks see nii on.

Pikal teekonnal pärmist pohmeluseni kirjeldatakse, kuidas alkohol on inimeste rituaalset elu ja lõõgastusharjumusi kogu inimühiskonna eksisteerimise vältel kujundanud.

Amazon, Wired, Guardian: parim populaarteaduslik raamat 2014

Tellimine


Failid
Sisukord

Sissejuhatus   9
1. PÄRM   25
2. SUHKUR   51
3. KÄÄRIMINE   82
4. DESTILLEERIMINE   109
5. LAAGERDAMINE   141
6. LÕHN JA MAITSE   177
7. KEHA JA AJU   212
8. POHMELUS   246
Kokkuvõte   269
Tänusõnad   279
Kasutatud kirjandus   282
Märkused   304

Arvustused
Toomas Tiivel
Toomas Tiivel
bioloog, napsiraamatute autor

Adam Rogersi raamat „Kärakas. Alkoholi tekkimise ja pruukimise lugu“ (ingl k „Proof. The Science of Booze“) räägib alkoholist: mis see on, kuidas seda tehakse, miks me seda tarbime ning kuidas see meile mõjub. See on „alkoholi lugu“, kus juttu ülimalt keskendunud tööst koostisosade ning tehnoloogiate täiustamise kallal läbi kõigi nende aegade, kui seda valmistatud ja tarbitud on.

Alkoholil on pikk ja värvikas ajalugu. Selle eesmärgipärane tootmine on küll paljudele kultuuridele ühine, kuid geograafilised, religioossed, kultuurilised ja sotsioloogilised eripärad loovad maailma eri piirkondade ja rahvaste jookides erakordselt nauditava mitmekesisuse. See on olnud inimeste rituaalse elu ja lõõgastusharjumuste keskpunktis seni kaua, kui me oleme olnud tsiviliseeritud liik. Igaüks võib leida midagi oma maitsele sõltuvalt tujust, tervisest, seltskonnast ja veel mitmest asjaolust. Nii nagu süüa, riietuda ja üldse elada on võimalik ka kvaliteetselt ja kultuurselt – kusjuures see ei ole kindlasti seotud jõukusega –, nii on juuagi võimalik kultuurselt. Alkoholi tarbimine on kultuuri osa, mis settinud läbi aja. Inimese ja tulivee suhte mõistmine annab võtme mõistmaks inimese suhet kõige ülejäänuga – keemia, bioloogia ning meid ümbritseva looduse ja universumiga, meie endi kultuurinormide ja ka üksteisega.

Kuidas see kõik kunagi algas? Inimese esimene kokkupuude alkoholiga toimus kümnete aastatuhandete eest, kuid mõistagi ei ole meil sellest ajast mingeid märke. Kirjutada toona ei osatud. Samas võib seda kõike loogikat appi võttes küllalt täpselt rekonstrueerida.

Edasine areng on seotud suuresti destillatsiooniga ning see on juba pisut paremini dokumenteeritud. Kirjalike jälgede kohaselt said sellega esimestena hakkama Babüloni alkeemikud (näide selle kohta, et tasub oma tarkused savitahvlitel jäädvustada). Esialgu oli destillatsioon pigem maagiline trikk, mis lubas olemasolevaid keedunõusid kasutades vedelikust selle „hinge“ kätte saada.

Tänapäeval on tegemist juba ülimalt keeruliste teadusuuringute ning tehnoloogiate, suurte koguste ning peente, tihti saladuses hoitud retseptidega. Samas on algained ju kõigile kättesaadavad – vesi, pärm, suhkur ja veel sõltuvalt joogist need looduslikud materjalid, mida kääritatakse ja hiljem destilleeritakse ning milliseid aineid neile jookidele valmistamiseprotsessides lisatakse.

Väga meeldivalt on teadusajakirjanik Adam Rodgers võtnud kogu selle ainestiku kõigepealt algosadeks. Nii on raamatus eraldi peatükid pärmidest ja suhkrutest ning kääritamise, destilleerimise ja laagerdamise protsessidest. Lõppsaaduste mõistmiseks on need lustlikult kirjutatud peatükid lausa hädavajalikud. Me saame teada, miks on tulemus just selline, nagu see on. Seejärel võtab autor ette järgmised teemad. Millest tekivad alkoholide lõhnad ja maitsed ning millised need on? Missugune on siin valitsev erakordselt nauditav mitmekesisus? Kuidas ja mille kaudu mõjub alkohol meie organismile? Millised ohud meid selle tarbimisel ähvardavad?

Konkreetsetest näidetest on tunda, et raamatu on kirjutanud ameeriklane, mis on aga kindlasti tervitatav meie tihtipeale liialt Euroopa-keskses maailmas. Mitmekesisus ju rikastab.

Ehk tunneb pärast selle raamatu läbilugemist nii mõnigi, hoides käes klaasikest hea viski või brändiga, selle aroomibuketis ja maitses peale muude komponentide ka ajalugu, tsivilisatsiooni ja kultuuri.

Loe edasi >