Klõps

Muutused on inimestele juba olemuslikult jube tüütud, sest lõhuvad vana, et teha ruumi uuele. Seetõttu leiavad ka nende algatajad ennast pahatihti ebamugavas olukorras: põrkuvad vastuseisule, mis enamikul juhtudel ei ole sisuline ja argumenteeritud, vaid põhineb subjektiivsetel hirmudel või lihtsalt mugavusest tingitud retoorikal. „Klõps“ annab lugejale tööriistade komplekti, mille abil selline vastuseis murda ja kaasata muutuste tegemisse ka nende tulihingelised vastased.

Raamatu võlu peitub peamiselt kahes esimesel pilgul triviaalses tõdemuses. Esimeseks selle lihtsus ja praktilisus – lugejal on võimalik mõne peatüki lugemise järel hakata kohe loetut ellu viima olenemata sellest, kas soovitud muutused on suured või väikesed, töö- või eraelulised. Teiseks suureks vooruseks on päriselu näidete rohkus, mis võimaldab lugejal etteantud raamistikku paremini mõista ja asetada see talle juba tuttavasse konteksti.

Kindlasti ei tasuks raamatut soetada ootusega, et sellest saab metodoloogiline käsiraamat muutuste süstemaatiliseks juhtimiseks ettevõttes. Kahtlustan, et see polegi olnud autorite eesmärk. Pigem on tegemist heas mõttes igapäevase abimehega, kuhu mälu värskendamiseks aastas korra-paar sisse kiigata, kui midagi uut ja põnevat algatades tekib peaga vastu seina jooksmise tunne.

Tihti näib, et muutus toimub justkui „klõpsti“. Siiski esindab see „klõps“ lõpptulemust ega anna aimu muutusest kui protsessist. See raamat uuribki, milliseid protsesse – tegevusi, tundeid, mõtteid – on vaja kaasata, et käivitada see jada, mis lõpeb soovitud muutuse ehk „klõpsuga“.

Muutuste üle oma elus peaks saama igaüks ise otsustada, kedagi ei tohiks sundida muutuma. Väljastpoolt pealesurutul tavaliselt polegi kuigi pikka iga, ent kui käivitub inimese sisemine protsess, on head arengud vägagi võimalikud. Samal ajal võib näha, et sageli inimene (või organisatsioon) küll soovib muutust, kuid puuduvad oskused ja teave. Just viimased kaks on äärmiselt olulised, et saaksime liikuda muutuse-idee juurest tegeliku muutuse suunas.

„Klõps“ juhibki tähelepanu olulisele tõigale: vastupanu muutustele saab vähendada selguse suurendamise kaudu. Tõepoolest, selleks et midagi muuta, on kõigepealt vaja teada muutuse suunda, on tarvis infot, on vaja plaani, sisemist arutelu muutusega kaasneva võimaliku kasu või kahju osas.

See kõlab väga ratsionaalselt. Kuid inimene ei ole pelgalt ratsionaalne olend, ka tunded kuuluvad vääramatult inimese, seega ka inimlike otsuste tegemise juurde. Oluline osa raamatust kõnelebki sellest, kuidas viia ellu muutusi, rakendades nii ratsionaalsust kui ka  tundepoolt. Ehk kui väljenduda raamatus kasutatud kujundite keeles: kuidas saaks ratsanik (meie ratsionaalne pool) edukalt hakkama elevandi seljas (meie emotsionaalne pool) nõnda, et ratsanikul oleks selgus teekonna osas ja elevant püsiks innustununa.

See on vaimukas kujund, mis tõesti kehtib: meie ratsionaalsed otsused saavad tõelise jõu alles siis, kui neid toetavad ka meie emotsioonid.

Praktilisi näpunäiteid, kuidas teha muutusi vajavad nii ettevõtjad, juhid kui palgatöötajad. „Klõpsus“ on need näpunäited põimitud lugudeks, mis innustavad lugejat muutusi läbi viima ning aitavad leida inspiratsiooni muutuste juhtimiseks. Näited sisaldavad võtteid ja nippe, mida saab kasutada nii isikliku elu kui ka organisatsiooniliste muutuste tegemiseks.

Muutuste juhtimine eeldab muutusteks vajalike katalüsaatorite tajumist – inimeste iseärasuste, nende tegevusloogika ja toimimiskeskkonnaga arvestamist üheaegselt. Autorid arutlevad, millal peaks juhtimise üle võtma ratsanik (ratsionaalne pool inimeses), millal usaldada elevanti (emotsionaalne pool) ning kuidas kujundada teekonda (keskkonda), et muutus oleks hõlpsamini teostatav. Muutuste juhtimisel on tähtis aru saada, kumba kõnetada – kas mõistust või emotsioone –, sest erinevate muutuste kontekstis on neil erinev kaal.

Mõned head nõuanded:

* Otsige ja tutvustage helgeid kohti ehk muutuste edulugusid: esitlege kangelasi ja näidake, kuidas nemad on sarnasest muutusest eelnevalt võitnud. Mõelge läbi, mis töötab ja kuidas seda rohkem saada.

* Kehtestage võimalikult konkreetsed ja üheselt arusaadavad eesmärgid ja tegevused. Sõnastage organisatsiooni toimimise reeglid võimalikult lihtsalt.

* Tunnustage arengut, mitte ainult lõpptulemust.

* Valikute rohkus on vahel segav ja muudab muutuste tegemise raskemaks. Selged ja konkreetsed valikud viivad parema tulemuseni.

* Ülesande väiksemateks osadeks jagamine teeb alustamise lihtsamaks.

* Kari mõjutab indiviidi käitumist / kohanemist, seega on tähtis moodustada muudatuste pooldajate gruppe.

„Klõps“ pakub häid ideid igapäevaseks kasutamiseks kõigile, kes planeerivad nii suuri kui väikesi muutusi ühiskonnas, organisatsioonis või oma elus.