Kohtulahendid tööõiguses
Töövaidluste hulk on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga suurenenud enam kui kaks korda.
Rohkem kui kunagi varem peavad tööandjad tundma tööõiguses kehtivaid reegleid, et nad ei satuks tähelepanuta jäänud seadusepügala, vale tegutsemisviisi või kahetsusväärse eksimuse tõttu töövaidluse aeganõudvale ja kulukale teele. Majanduslangus ei ole mitte ainult vähendanud ettevõtete käivet ega kokku kuivatanud kasumimarginaale, vaid muutnud pingelisemaks ka olukorra igapäevases töösuhtluses.
Heli Raidve Tööõigusabi juristid kogusid raamatusse “Kohtulahendid tööõiguses. Kuidas vältida ja lahendada töövaidlusi?” teemad, mis tööandjatele kõige sagedamini peavalu valmistavad. Nad käsitlevad põhjalikult enim töövaidlusi põhjustanud probleeme. Olulisemate kohtulahendite kaudu tuuakse välja parimad lahendused.
Esimese ja suurima vaidluste põhjustajana nimetab Heli Raidve saamata jäänud raha: palgad, lisatasud ja valesti arvestatud puhkusetasud. “Töölepingusse programmeeritakse töövaidlus,” ütleb ta ja selgitab, “lepingut vaadatakse kui lünktesti, mille tühjad kohad vajavad täitmist. Tekib palgavaidlus, kuna valiti tööajaarvestus, mis ei sobi sellesse konkreetsesse töösuhtesse, vaieldakse saamata jäänud raha üle, sest eksitud on väljamakstavate tasude arvestamisel.”
Rohkelt töövaidlusi on tekitanud ka tööandjate läbimõtlematult kehtestatud konkurentsikeelu nõue. Kas alati ja igas olukorras on üldse mõistlik seda rakendada, peaksid tööandjad endalt küsima, ja mis kõige olulisem, kas kehtestatava piirangu ja makstava hüvitise tasakaal on paigas?
Heli Raidve sõnul sõltuvad nii makstav summa kui ka piirangu aeg konkreetsest juhtumist ja ükski seadus täpseid numbreid paika ei pane. Küll aga võib kaheksa riigikohtu lahendi põhjal öelda, et summast ja piirangu kestusest olulisem on töötatud aja, kehtestatud keelu ja makstava hüvitise proportsioon.
Et mitte sattuda nende hulka, kes käivad töövaidluse konarlikul rajal, soovitab Heli Raidve esmalt üle vaadata palgaarvestuse. “Töölepingus näidatud põhipalk tuleks hoida mõistlikul tasemel, sest põhipalk tuleb välja maksta. Lisatasusid arvestage käibe või muu tulemuse pealt,” lisab ta juurde.
Samuti peaks kindlaks tegema, kas töösuhteid reguleeriv dokumentatsioon vastab kehtivatele nõuetele, ettevõtte vajadustele ja igale töösuhtele eraldi.
Arvustused
Heausklikult eeldame, et tööõigustik kaitseb kõiki osapooli, nii töövõtjaid kui ka tööandjaid. Kuid oleme tegelikult olukorras, kus kehtivad seadused ei kaitse piisavalt kumbagi poolt. Seda olulisem roll on täita kohtulahenditel, mis annavad suuna, kuidas keerulistes töösuhetes õiguspäraselt toimida.
Raskes majandussituatsioonis tuleb tööandjal mõelda kulude kokkuhoiu peale. Üheks lahenduseks on tööjõukulude kärpimine, mis tekitab aga vajaduse töölepingud kas ajutiselt peatada või lausa lõpetada. Tunnustatud tööõigusjuristi Heli Raidve raamatust “Kohtulahendid tööõiguses. Kuidas vältida ja lahendada töövaidlusi?” leiab juhiseid, mis tuleb eelnevalt läbi mõelda ja mida teha, et valesti lõpetatud tööleping ei tekitaks ettevõttele loodetud kokkuhoiu asemel hoopis suuremaid kulusid.
Töösuhte ebaõige lõpetamine ei ole ainuke põhjus, miks töövaidlused tekivad. Mitmed konfliktid saavad alguse valest käitumisest. Tööandjana peaksime seadust tundma ja alati õigesti käituma, ent väga oluline roll on ka inimlikkusel. Eksimise puhul ei tohiks karta oma vigade tunnistamist. Enamik inimesi on siiski mõistvad ning keerulisi olukordi töösuhtluses on võimalik lahendada ka kokkuleppe teel.
Iga inimene tahab, et temaga suheldaks ausalt, ja soovib teada, kuidas üks või teine otsus on sündinud. Kaasake oma töötajad võimaluste piires arutellu, kuidas vaidluse tekitanud olukord lahendada, et mõlemad osapooled rahule jääksid.
Heli Raidve raamat annab väga olulise teadmise ja ülevaate lahenditest, mis on töösuhetes aluseks õigele käitumisele. Meie tööturg on väike ja korrektne käitumine tagab, et saame kõigile julgelt silma vaadata – ei tea ju iial, millises olukorras me järgmine kord kokku saame.
Äsja ilmunud Heli Raidve raamat töövaidlustest ja tööõigusaktide kohaldamise praktikast on omataoliste väljaannete hulgas kindlasti üks põhjalikumaid ja kokkuvõtlikumaid.
Kogumikku lugedes võib iga tööandja (töötaja) veelkord veenduda, kui keerulised on töösuhted ja kui raskesti mõistetav, kohati lausa ebaloogiline ja ülereguleeritud on meie kehtiv tööõigus. Kuid sama võib väita ka teiste Euroopa riikide kohta. Näiteks, kes on lugenud mõne Soome kollektiivlepingu palgakokkuleppe lisasid, peab tunnistama, et meie palgatingimusi reguleerivad aktid on nende kõrval aabitsatõdesid sisaldavad algtaset nõudvad dokumendid. Samas hämmastab välismaale töölesuunatud töötajate töövaidluste lahendamisel tööaja arvestuse pidamise selgus ja lihtsus ning selle kättesaadavus töötajatele. Meie töövaidluste lahendamise praktikas on aga kõige keerulisemad just need, kus tekib vajadus tuvastada töötaja tööaeg ja selle alusel tema väljateenitud palga suurus. Tööandjatel tasub arvestada, et töötaja töö korraldamise, sealhulgas töötasu ja tööaja arvestamise kohustuse tõttu lasub ka nende tõendamise koormis neil, mitte töötajal. Töötajal on võimalik töövaidluses esitada vaid neid tõendeid, mida talle on andnud tööandja. Tööaega kajastavad dokumendid, millised vastavalt töökorraldusele koostab töötaja, tuleb kinnitada, lahkarvamused lahendada aga koos töötajaga enne palga arvestamist. Kui tööandja ei arvesta töötajale palka kõigi arvestusperioodi normtundide eest, peab ta tõendama palga vähendamise põhjused, järelikult palga maksmise kohustusest kas täielikult või osaliselt vabanemise seaduslikkuse.
Raamatus on räägitud mõnel määral ka uue töölepingu seaduse eelnõust. Selle sisu põhjal võib loota, et töösuhete käsitlemine muutub paindlikumaks ja enam mõistlikkusest ning hea usu põhimõtetest lähtuvaks. Ilmselt selle pooltele ka raskemaks, eriti konfliktide tekkimisel. Mõistlik käitumine on aga iga suhte aluseks, mille puhul ei olegi võib-olla nii oluline, kuidas see on seadusega reguleeritud.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.
Kohtulahendid tööõiguses
Kirjeldus
Töövaidluste hulk on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga suurenenud enam kui kaks korda.
Rohkem kui kunagi varem peavad tööandjad tundma tööõiguses kehtivaid reegleid, et nad ei satuks tähelepanuta jäänud seadusepügala, vale tegutsemisviisi või kahetsusväärse eksimuse tõttu töövaidluse aeganõudvale ja kulukale teele. Majanduslangus ei ole mitte ainult vähendanud ettevõtete käivet ega kokku kuivatanud kasumimarginaale, vaid muutnud pingelisemaks ka olukorra igapäevases töösuhtluses.
Heli Raidve Tööõigusabi juristid kogusid raamatusse “Kohtulahendid tööõiguses. Kuidas vältida ja lahendada töövaidlusi?” teemad, mis tööandjatele kõige sagedamini peavalu valmistavad. Nad käsitlevad põhjalikult enim töövaidlusi põhjustanud probleeme. Olulisemate kohtulahendite kaudu tuuakse välja parimad lahendused.
Esimese ja suurima vaidluste põhjustajana nimetab Heli Raidve saamata jäänud raha: palgad, lisatasud ja valesti arvestatud puhkusetasud. “Töölepingusse programmeeritakse töövaidlus,” ütleb ta ja selgitab, “lepingut vaadatakse kui lünktesti, mille tühjad kohad vajavad täitmist. Tekib palgavaidlus, kuna valiti tööajaarvestus, mis ei sobi sellesse konkreetsesse töösuhtesse, vaieldakse saamata jäänud raha üle, sest eksitud on väljamakstavate tasude arvestamisel.”
Rohkelt töövaidlusi on tekitanud ka tööandjate läbimõtlematult kehtestatud konkurentsikeelu nõue. Kas alati ja igas olukorras on üldse mõistlik seda rakendada, peaksid tööandjad endalt küsima, ja mis kõige olulisem, kas kehtestatava piirangu ja makstava hüvitise tasakaal on paigas?
Heli Raidve sõnul sõltuvad nii makstav summa kui ka piirangu aeg konkreetsest juhtumist ja ükski seadus täpseid numbreid paika ei pane. Küll aga võib kaheksa riigikohtu lahendi põhjal öelda, et summast ja piirangu kestusest olulisem on töötatud aja, kehtestatud keelu ja makstava hüvitise proportsioon.
Et mitte sattuda nende hulka, kes käivad töövaidluse konarlikul rajal, soovitab Heli Raidve esmalt üle vaadata palgaarvestuse. “Töölepingus näidatud põhipalk tuleks hoida mõistlikul tasemel, sest põhipalk tuleb välja maksta. Lisatasusid arvestage käibe või muu tulemuse pealt,” lisab ta juurde.
Samuti peaks kindlaks tegema, kas töösuhteid reguleeriv dokumentatsioon vastab kehtivatele nõuetele, ettevõtte vajadustele ja igale töösuhtele eraldi.
Lisainfo
Arvustused (2)
Heausklikult eeldame, et tööõigustik kaitseb kõiki osapooli, nii töövõtjaid kui ka tööandjaid. Kuid oleme tegelikult olukorras, kus kehtivad seadused ei kaitse piisavalt kumbagi poolt. Seda olulisem roll on täita kohtulahenditel, mis annavad suuna, kuidas keerulistes töösuhetes õiguspäraselt toimida.
Raskes majandussituatsioonis tuleb tööandjal mõelda kulude kokkuhoiu peale. Üheks lahenduseks on tööjõukulude kärpimine, mis tekitab aga vajaduse töölepingud kas ajutiselt peatada või lausa lõpetada. Tunnustatud tööõigusjuristi Heli Raidve raamatust “Kohtulahendid tööõiguses. Kuidas vältida ja lahendada töövaidlusi?” leiab juhiseid, mis tuleb eelnevalt läbi mõelda ja mida teha, et valesti lõpetatud tööleping ei tekitaks ettevõttele loodetud kokkuhoiu asemel hoopis suuremaid kulusid.
Töösuhte ebaõige lõpetamine ei ole ainuke põhjus, miks töövaidlused tekivad. Mitmed konfliktid saavad alguse valest käitumisest. Tööandjana peaksime seadust tundma ja alati õigesti käituma, ent väga oluline roll on ka inimlikkusel. Eksimise puhul ei tohiks karta oma vigade tunnistamist. Enamik inimesi on siiski mõistvad ning keerulisi olukordi töösuhtluses on võimalik lahendada ka kokkuleppe teel.
Iga inimene tahab, et temaga suheldaks ausalt, ja soovib teada, kuidas üks või teine otsus on sündinud. Kaasake oma töötajad võimaluste piires arutellu, kuidas vaidluse tekitanud olukord lahendada, et mõlemad osapooled rahule jääksid.
Heli Raidve raamat annab väga olulise teadmise ja ülevaate lahenditest, mis on töösuhetes aluseks õigele käitumisele. Meie tööturg on väike ja korrektne käitumine tagab, et saame kõigile julgelt silma vaadata – ei tea ju iial, millises olukorras me järgmine kord kokku saame.
Äsja ilmunud Heli Raidve raamat töövaidlustest ja tööõigusaktide kohaldamise praktikast on omataoliste väljaannete hulgas kindlasti üks põhjalikumaid ja kokkuvõtlikumaid.
Kogumikku lugedes võib iga tööandja (töötaja) veelkord veenduda, kui keerulised on töösuhted ja kui raskesti mõistetav, kohati lausa ebaloogiline ja ülereguleeritud on meie kehtiv tööõigus. Kuid sama võib väita ka teiste Euroopa riikide kohta. Näiteks, kes on lugenud mõne Soome kollektiivlepingu palgakokkuleppe lisasid, peab tunnistama, et meie palgatingimusi reguleerivad aktid on nende kõrval aabitsatõdesid sisaldavad algtaset nõudvad dokumendid. Samas hämmastab välismaale töölesuunatud töötajate töövaidluste lahendamisel tööaja arvestuse pidamise selgus ja lihtsus ning selle kättesaadavus töötajatele. Meie töövaidluste lahendamise praktikas on aga kõige keerulisemad just need, kus tekib vajadus tuvastada töötaja tööaeg ja selle alusel tema väljateenitud palga suurus. Tööandjatel tasub arvestada, et töötaja töö korraldamise, sealhulgas töötasu ja tööaja arvestamise kohustuse tõttu lasub ka nende tõendamise koormis neil, mitte töötajal. Töötajal on võimalik töövaidluses esitada vaid neid tõendeid, mida talle on andnud tööandja. Tööaega kajastavad dokumendid, millised vastavalt töökorraldusele koostab töötaja, tuleb kinnitada, lahkarvamused lahendada aga koos töötajaga enne palga arvestamist. Kui tööandja ei arvesta töötajale palka kõigi arvestusperioodi normtundide eest, peab ta tõendama palga vähendamise põhjused, järelikult palga maksmise kohustusest kas täielikult või osaliselt vabanemise seaduslikkuse.
Raamatus on räägitud mõnel määral ka uue töölepingu seaduse eelnõust. Selle sisu põhjal võib loota, et töösuhete käsitlemine muutub paindlikumaks ja enam mõistlikkusest ning hea usu põhimõtetest lähtuvaks. Ilmselt selle pooltele ka raskemaks, eriti konfliktide tekkimisel. Mõistlik käitumine on aga iga suhte aluseks, mille puhul ei olegi võib-olla nii oluline, kuidas see on seadusega reguleeritud.
Raamatuklubi
Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust.
Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.
- Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
- Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
- Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
- Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
- Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.
Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.