Eesti Ehituskonverents 2026

Sisendhinnad, geopoliitika ja tarneahelad võivad projekti paari kuuga pea peale pöörata. Sellises olukorras tuleb riskijaotust ümber mõelda. Milliseid riske saab ehitaja veel hinnas kanda? Milliseid ta enam kanda ei saa? Kuidas vältida, et võidetud hange muutub aastatepikkuseks kahjumiprojektiks? 

Vaatame, kuidas need küsimused on lahendatud Lätis ja Leedus. Mida tehakse seal teistmoodi? Miks neil paremini läheb? 

Kuidas ehitusettevõte keerulisel turul õigeid töid valib? Kuidas juhtida projektivalikut, kus konkurents surub hindu alla, kulud ja tööjõurisk püsivad ning eksimus ühe suure projekti valikul võib süüa ära kümne hea projekti kasumi. 

Kui turg ei anna enam endist mahtu, seisab ehitusettevõte valiku ees: kas tõmmata tagasi ja keskenduda olemasoleva äri kaitsmisele või kasutada keerulisemat perioodi uue positsiooni loomiseks. 

Millistel tingimustel on ehitusettevõttel mõistlik kasvada ajal, mil turul ei ole lihtne kasvu toetada. Mida tähendab laienemine tegelikult ettevõtte juhtimisele, tööjõule ja projektide valikule? 

1. Millise projektiga ei lähe ehitusettevõte täna enam kaasa – isegi siis, kui see aitaks käivet hoida? Millised tingimused on muutunud piisavaks põhjuseks, et hankest loobuda? 

2. Millist riski ei ole ehitajal enam võimalik pakkumise sisse ära hinnastada? Kus peaks risk liikuma tellija kanda ja kas praegused lepingud seda tegelikult võimaldavad? 

3. Kas järgmine kasv tuleb suuremast mahust või teistsugustest töödest? Kas ehitusettevõttel tasub kasvatada olemasolevat põhitegevust või otsida kasvukohti näiteks renoveerimises, uutel turgudel või uutes segmentides? 

4. Millal on õige aeg hakata uueks kasvutsükliks võimekust üles ehitama? Kas investeerida inimestesse, seadmetesse ja uutesse üksustesse juba praegu või alles siis, kui turul on nõudlus reaalselt taastunud? 

1. Mille peale panete 2027. aastal oma kasvu? Kas suuremale mahule, tootlikkusele, uutele toodetele, ekspordile või hoopis olemasoleva äri efektiivsemaks tegemisele? 

2. Millisest ärist olete valmis loobuma, et kasumlikumaks jääda? Kui kõik tellimused, mahud ja tooted ei ole võrdselt väärtuslikud, siis mida te järgmisel aastal enam ei tee? 

3. Millise kliendi ja millise tellimuse pärast tasub tootmisvõimekust muuta? Kas hakkate ehitusettevõtetele pakkuma rohkem kohandatud lahendusi või on endiselt vaja suurt ja efektiivset standardtoodete mahtu? Kus näete enda jaoks paremat äri? 

4. Mis peab 2027. aastal muutuma teie ja ehitaja vahelises suhtes, et teie äriplaan toimiks? 

Kas muutub hinnastamine, tellimuste planeerimine, koostöö projekteerimise faasis, tarne korraldus või see, mida ehitaja materjalitootjalt üldse ootab? 

1. Miks jõuavad ehitusse nii sageli projektid, mille puhul tuleb ehituse ajal veel olulisi otsuseid teha? 

2. Kus peaks lõppema tellija võimalus projekti muuta ja algama projekteerija vastutus valmis lahenduse eest? 

3. Kas parem lähteülesanne ja varasem otsustamine aitaksid ehitajal päriselt raha ja aega säästa – või on muutused ehituse ajal paratamatud? 

1. Millise „hea asja“ võiks arhitekt uue maja juures esimesena ära jätta, kui eesmärk on hinda vähendada? 

2. Kas lihtsam hoone võib olla parem maja – või tähendab lihtsam arhitektuur lihtsalt väiksemat ambitsiooni? 

3. Miks maksame uute majade juures nii palju ruutmeetrite eest, mida inimene tegelikult ei kasuta? 

1. Kas 2027. aastal saab projekteerija endale lubada, et klient maksab ainult jooniste eest? Kui projekteerijalt oodatakse üha rohkem ehitatavuse, hinna, riskide ja lahenduste läbimõtlemist, kas peab muutuma ka see, mille eest projekteerija tasu küsib? 

2. Kas odavam projekt tähendab vähem projekteerimist või rohkem tööd projekti alguses? Kui ehitushinna surve kasvab, kas projekteerimisettevõtte järgmine konkurentsieelis on võime teha vähemaga paremini või tuleb hoopis varasemas faasis rohkem tööd ära teha? 

3. Millise töö eest peaks projekteerija 2027. aastal oskama „ei“ öelda? Kas liiga lühikese tähtaja, ebaküpse lähteülesande või pidevalt muutuvate soovidega projekt on endiselt mõistlik töö, kui see sööb ära büroo aja ja kasumi? 

4. Kas järgmise paari aasta võitja on suurem büroo või targem töökorraldus? Kas konkurentsieelis tuleb suuremast meeskonnast ja rohkematest projektidest või digitaliseerimisest, AI-st, spetsialiseerumisest ja võimest teha sama töö väiksema ressursiga? 

1. Kas 2027. aastal tuleb arendajal kõigepealt valida klient või projekt? Kui ostujõud on piiratud ja ehitamine kallis, kas arenduse lähtekoht peab olema see, mida inimesed saavad osta, mitte see, mida arendaja tahaks ehitada? 

2. Milliseid riske saab arendaja enam ise kanda ja milliseid tuleb hakata teiste osapooltega jagama? Oma ehitus, ehitushind, garantiid, rahastus, nõuded ja muutuv nõudlus – kus on 2027. aastal piir, millest edasi muutub risk liiga suureks? 

3. Kas 2027. aasta edukas arendus sünnib pigem väiksemast marginaalist, kiiremast käibest või väiksemast riskist? Ehk kas turu muutudes peab muutuma ka arendaja senine arusaam sellest, milline projekt on „hea projekt“? 

4. Mille järgi otsustate 2027. aastal, millisele projektile anda roheline tuli ja millisele mitte? Millised kolm-neli tingimust peavad olema täidetud, et arendaja, ehitaja või suur avalik tellija oleks valmis projektiga edasi minema? 

Esineja kinnitamisel