Ehituse projektijuhtimise seminar 2024

Pelgulinna riigigümnaasium on üks suuremaid puithooneid Eestis. Kui kooli õppekava fookuses on küsimus jätkusuutlikkusest, siis sellega sobituvalt on ka hoone enda projekteerimisel ja ehitamisel pööratud suurt tähelepanu jätkusuutlikele lahendustele.

Hoones kasutatakse oskuslikult puitmaterjali nii konstruktsioonides kui ka viimistluses ja hoonet ümbritsevatel välialadel. Ligikaudu 85% hoone kandekonstruktsioonist moodustavad CLT ja GLT elemendid, kokku 2761 m3 puitmaterjali. Hoone fassaadil on lisaks voodrilauale ligikaudu 28 km termopuidust GLT profiili, mille seitsmekihiline paigutus moodustab ümber hoone kolmemõõtmelise võrestiku. Puitu on kasutatud ja nutikate tehniliste lahendustega esile tõstetud ka hoone interjööris.

Hoone koosneb põhiplaani järgi justkui kolmest nurkapidi teineteise sisse sulatatud kuubikust. Kuna koolimaja vajab õppetööks palju erineva funktsiooniga ruume – millest kõigis tuleb saavutada ruumi otstarbe jaoks vajalikud erinevad tehnilised kvaliteedinäitajad ja tagada sobivad akustilised nõuded – oli ehitustehniliselt suureks väljakutseks ligikaudu 200 erinevat konstruktsioonitüüpi.

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium võitis 2023. aasta parima puitehitise tiitli.

Tallinna-Tartu-Luhamaa põhimaanteel valminud uut 16 kilomeetri pikkust neljarajalist Võõbu-Mäo teelõiku läbib ööpäevas ligi 9 500 autot. Tegemist on seni kõige kallima tee-ehituse lepinguga Transpordiameti ajaloos, mille kõikide tehtud tööde maksumuseks on 45,86 mlj eurot ilma käibemaksuta.

Kaitsepolitseiameti peahoone juurdeehitusest hakati esmakordselt rääkima juba aastal 2001. Vahepeal kaaluti uue peahoone rajamist teisele asukohale, kuna olemasolev hoone ei vastanud piisavalt julgeolekuohtude ennetamise ja maandamise nõuetele. Juurdeehituse nurgakivi pandi paika ülemöödunud sügisel.

Projekti kogu maksumus ületab 50 miljonit eurot, kuna peaaegu kõik kaitsepolitsei tööruumid peavad vastama turvaala nõuetele, mis on kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra jaos. Lisaks ehitustegevus kesklinnas, liikluse tuiksoonel, on kahtlemata väljakutse omaette.

Noblessneri kvartalis valmis ca 30 kuu jooksul viis omavahel maa-aluse korrusega ühendatud hoonet. Igas hoonemahus on 25–35 korterit ja kõigi hoonete peale kokku 161 kodu. Maapinnast allpool asub panipaikadega parkimiskorrus ja hoonete esimesel korrusel tänavatasapinnalt ligipääsetavana ligi 2000 m2 äripindu.

Vesilennuki hoone kandekonstruktsioonid toetuvad raudbetoonist vaivundamendile. Keldrikorruse ja esimese korruse kandekonstruktsioonid on monoliitsest raudbetoonist. Alates teisest korrusest moodustavad kandekonstruktsiooni monteeritavast raudbetoonist kandeseinad ning õõnespaneelidest vahe- ja katuslaed. Raudbetoonist ja termoroovidest kandekarkassiga välisseinad on soojustatud ning kaetud anodeeritud alumiiniumist plekkpaneelide ja looduskivi plaatidega.

Meresõidukit meenutavate motiividega viieosaline kortermaja on insenertehniliselt väga nõudliku lahendusega, kus üheks suureks väljakutseks oli projekteerida ja ehitada valmis hoonete merepoolsele küljele 7,5-meetrised väljaulatuvad rõdud ja sealt edasi veel ligi 7 meetrised konsoolsed rõdujätkud.

Ehitustehniliselt ja töökorralduslikult toimiva haigla kõrval ehitamise mõttes väga suurte väljakutsetega projekt, mis väärib maailmatasemel tingimusi.

Meditsiinlinnaku III ehitusjärgus ehitati L. Puusepa 8 hoonete kompleksile juurde kaks uut korpust. M-korpus, millest sai uus lastehaigla ning uus C-korpus kõrvakliiniku, naistekliiniku perekeskuse ning päevakirurgia jaoks.

M-korpus paikneb senise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse jätkuna, mahutades kuus maapealset ning kaks maa-alust korrust koos parklaga. Kogu uusehitise brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2.

Uue C-korpuse ehitamiseks tuli vana hoonetiib lammutada. C-korpusesse rajati uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik. Uus C-korpus ehitati nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega ning kogu korpuse brutopind on ligikaudu 13 600m2.

Lisaks kahe uue korpuse rajamisele, sõlmiti lepingu osaks ka korpuste ühendamine ning L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 6 hoonete vahelise ühendustunneli rajamine.