IKT aastakonverents 2023

Ettevõtete vastu suunatud küberohtude arv ja keerukus on aasta-aastalt suurenenud, mistõttu peavad kasvama ka teadlikkus ja investeeringud küberturbesse. Oskus küberkaitsta end ja oma klienti on tänases äris elupäästev teadmine. Teenusepakkujast, töötajast või tehnoloogiast tulenevaid riske täielikult välistada pole võimalik, ent saab astuda samme, mis neid riske vähendavad ja võimalikku mõju piiravad.

Kuigi inflatsioon ja energia saadavuse küsimus mullusel kujul muret ei tee, kerkivad intressid, Euroopas jätkub sõda ning suuri pingeid on ka teistes regioonides. Seega on globaalne olukord ja tulevik tavapärasest ebaselgem. Peeter Koppel Redgate Capitalist pakub enda vaate makromajanduse olukorrale, ent teiselt poolt käsitleb ka võimalikke muudatusi IKT-sektoris: mis turgudel ja/või sektorites võiks tekkida häid võimalusi, millistest tasub pigem eemale hoida? Eksporti tegevate või plaanivate Eesti IKT-ettevõtete juhtidele ja omanikele kasulik kuulamine!

Eesti on võtnud suuna personaalse riigile. Mis võimalusi loob selle kontseptsiooni rakendamine meie IKT-ettevõtetele? On sellel mõju ka klientidele arendatavatele lahendustele? Milline üldse võiks olla meie e-riigi jätkusuutlik rahastusmudel? Kui palju ja mida peaks tegema avalik sektor – sh riigi IT-majade näol –, mida võiks sisse osta eraäridelt? Plaane ja võimalusi tutvustab Eesti riigi IT-juhiks kutsutav MKMi asekantsler Luukas Kristjan Ilves.

AI: vaatame sisse, mis on haip ja mis reaalne. Mis on need teadmised tehisintellektist, mis igal (IT-)juhil võiksid olla? Mis on juhi jaoks olulisemad muutused tarkvaraarendusprotsessis ja IT tööturul?

Veebruaris Araabia Ühendemiraatidest uue suuromaniku saanud Eesti kaitsetööstuse ettevõte Milrem Robotics teatas kevadel plaanist kasvada tänavu 100 inimese võrra, peamiselt IT ja inseneeria alal. Lähiaastail on võtmetähtsus neil tarkvara- ja süsteemiarhitektidel, kuna lahenduste keerukustase kasvab, üha enam rakendatakse ka tehisintellekti. Mida ja kellega Milrem Eestis täpsemalt teeb, kuidas ja kust spetsialiste värbab, millised on nende plaanid arenduse osas ning koostöövõimalused Eesti IKT-sektoriga, avab Milremi teadus- ja arendusdirektor Raul Rikk.

Küberkurjategijad ründasid veebruaris kahte samadele omanikele kuuluvat Eesti tööstusettevõtet. Kuna ettevõtete digitaliseerituse tase oli kõrge, oli see väga valus hoop nende toimimisele. Ettevõttel oli üles ehitatud mitmetasandiline varukoopiate süsteem, mis pidanuks ära hoidma kõige hullema. Seekord sellest ei piisanud. Kuidas olukord lahendati ja mida sellest õpiti, räägib ASi Estanc ja OÜ Tammer IT-juht Indrek Kink.

Ajakasutus mõjutab oluliselt seda, kui edukad oleme tööalaselt. Erinevaid paindlikke tööviise rakendab Eestis suur osa ettevõtetest. Ent vähesed neist on laiaulatuslikult ja süsteemselt kasutusele võtnud lühema töönädala. Tarkvarafirma Scoro seadis mullu eesmärgiks pakkuda kõikidele oma inimestele kolmepäevast nädalavahetust. Nagu tunnistab Scoro executive operations manager Haldi Küla, pole tööpäevad seetõttu pikemad, aga „me jälgime täpsemalt, kuhu meie aeg kulub“. Kuuleme konverentsil, kuidas jõudis Scoro neljapäevase töönädalani, mida see endaga kaasa tõi tööprotsessides, kliendisuhtluses ja töötajate rahuolus, millised on senised õppetunnid ja tulevikuplaanid. Haldi Küla jagab praktilisi nippe ja pakub ideid teistelegi ettevõtetele.

Kuigi digitaliseerimine on megatrend ning IT-firmasid vajavad kõik sektorid, on majanduslik olukord globaalselt keeruline ning investeeringuid lükatakse edasi. Uptime’i juht Eero Tohver selgitab, kuidas läheb Eesti IT-ettevõtetel klientide, lepingute, töötajate ja ekspordiga ning kas valmidus tellida rätsepalahendusi on vähenemas.

Rahvusvahelisel tarkvaraarenduse maastikul on Eestit tuntud tehnoloogilise arengu ja digitaalse edumeelsuse poolest. Kuid konkurents on muutunud ja täna seisavad meie tarkvarafirmad silmitsi uute väljakutsetega: kuigi maine on jätkuvalt väga hea, jäävad paljud Eesti ettevõtted oma suhtelise väiksuse tõttu tähtsate projektide radarist välja. Arvestades meie kasvanud elatustaset ja piiratud talentide arvu, ei sobi me aga hästi ka enam allhankemaaks. Peame traditsioonilise tehnilise pädevuse asemel suutma pakkuda maailmale leidlikke, väärtuspõhiseid lahendusi.

Oma esitluses juhib Finestmedia nõukogu esimees Priit Penjam meid läbi selle keeruka maastiku. Kasutades Finestmedia muutumise lugu näitena, rõhutab ta Eesti vajadust uuendada, kohaneda ja tulevikku ette näha. Süüvime koos Eesti tarkvaraarenduse ökosüsteemi väljakutsetesse, muutustesse ja tuleviku prognoosidesse.