IT-juhtimise aastakonverents 2024

Konverentsi modereerib ITuudised.ee juht Indrek Kald.

Kardetud majanduslanguse valguses otsivad paljud võimalusi kulude kokkuhoiuks ja optimeerimiseks – seda sektorist sõltumata. Kas tead, et enamikel ettevõtetel on oma ITs võimalik leida 20-30% ulatuses lihtsaid säästukohti, ilma et pakutava teenuse kvaliteet sellest kannataks? Neid võimalusi selgitab IT-ettevõtte Crayon pikkade kogemusega äriarendusjuht Pert Lomp. Muuhulgas on ta lõpetanud Audentese rahvusvahelise kooli IT-juhtimise alal ning omab pikka ettevõtluse ja juhtimise kogemust.

Jätkusuutlik tarkvaraarendus ehk green coding on uus trend ja mõtteviis ITs, mida teadvustatakse üha enam. Nii loodud tarkvara kasutab energiat kuni sada korda efektiivsemalt ja vähendab heitmete ning prügi teket isegi kuni tuhat korda. Selleks kasutatakse arenduses terviklikku ja süsteemset lähenemist läbi kogu tarkvara elutsükli – planeerimisest kasutuse lõpetamiseni. Mis tulu toob selline lähenemine tarkvara tellijale ja kasutajale, mida enne tarkvara arendust läbi mõelda, kuidas olla tark tellija – neid küsimusi avab Helmese tiimijuht Kaspar Kinsiveer.

Siinse IKT-äri üks suuremaid ettevõtteid Telia Eesti on moodustanud majasiseselt mitu tiimi tehisintellekti kasutuselevõtu uurimiseks ning kogemuste vahetamiseks. Hoolimata sellest – või selle tõttu – on maailmas laialt levinud ChatGPT neil keelatud. Millest lähtub Telia tehisaru juurutamisel, mis on lubatud ja mis keelatud ning miks, selgitab ettevõtte riskijuht Andreas Meister.

Ettevõtted üle maailma uurivad võimalusi, kuidas rakendada AI ja masinõppe lahendusi tööstuses ja digiarendustes. Tehisintellekti süsteemide üha laiema leviku tõttu on riigi infosüsteemi ameti (RIA) hinnangul vaja eraldi tähelepanu pöörata nende küberturvalisusele. Toetamaks Eesti ettevõtete ja asutuste arenguplaane, pani AS Cybernetica RIA tellimusel kokku analüüsi AI tehnoloogia riskidest ja nende leevendamise võimalustest, millega tasub tutvuda kõigil, kes kavatsevad tehisaru kasutusele võtta. Teemat avab ning praktilisi nõuandeid jagab Cybernetica infoturbeinstituudi juht Dan Bogdanov.

Kuidas muutuda manuaalsest ettevõttest kaasaegseks ja digitaalseks, selgitab ka oma kogemustele tuginedes Pipedrive’i tehnoloogiajuht Agur Jõgi. Muuhulgas on ta varem juhtinud eestikeelse tehnoloogiatiimi arendamist rahvusvaheliseks meeskonnaks. Mida tähendavad need muudatused juhtidele, töötajaile, partneritele ja klientidele?

Kogemused era- ja avalikust sektorist ning idufirmadestki, IKT-ärist kui ka teistest valdkondadest – Kristel Leisalu toob välja peamised õppimiskohad tehnoloogiatiimi juhtimise vaates.

Omniva toote- ja arendustiimide juht Kristel Leisalu suunab riiklikus posti- ja logistikaettevõttes enam kui sajaliikmelist meeskonda, kuhu kuuluvad inimesed tootejuhtidest mobiiliinsenerideni. Varem on ta töötanud mitmes Eesti suurettevõttes, sealhulgas Elisas, Eesti Energias ja Starmanis, aga ka idufirmades nagu Pipedrive ja Viveo Health. Suurema osa oma karjäärist on ta tegev olnud eri rollides tehnoloogiaüksustes ning viimased kaheksa aastat juhtinud meeskondi.

IT roll enamikes ettevõtetes üha suureneb, järjest rohkem soovitakse oma protsesse digitaliseerida ja automatiseerida. Lisaks muudab mängu tehisintellekti areng. Mida toob see kaasa IT- ja tehnoloogiajuhtidele?

Aprillis 2024 teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhiks saanud Agnes Roos valiti 2017 ITuudised.ee ja Äripäeva korraldatud konkursil Eesti parimaks IT-juhiks. Roosi karjääri teljeks on olnud innovatsioon, selle rakendamine ja uuenduste elluviimine ettevõtluses. Tal on pikaajaline – enam kui 20 aastat – juhtimiskogemus nii infotehnoloogia kui äriarenduse valdkondades. Muuhulgas on Agnes Roos olnud Eesti Energia ja Swedbanki infotehnoloogiajuht.