Kinnisvara korrashoiu konverents 2025

Ärikinnisvaraäri on viimase viie aastaga muutunud olulisel määral - jahtunud majandus ja COVID-pandeemia järgne kodukontoris töötamise trend on oluliselt suurendanud hoonete vakantsuseid ja seeläbi vähendanud tulusid, regulaatorite ja pankade survel tuleb hoonetesse teha mahukaid energiatõhusust parendavaid investeeringuid, hooneid sertifitseeritakse ja tehisaru on hoonete tehnosüsteemide juhtimist üle võtmas. Kuidas on muutunud institutsionaalse investori ootused kinnisvarahaldurile ja tema tööle?

• millises faasis on Eesti majanduse taastumine pärast pikka madalseisu?
• kuidas mõjutavad intressimäärade aeglane langus ja inflatsiooni stabiliseerumine laenamist ning investeerimisvalmidust?
• millised on kinnisvaraturu peamised riskid (büroo-, lao- ja elukondlik turg)?
• kas kinnisvara- ja haldusturg reageerivad majandustsüklitele viitajaga ning mida see tähendab 2026. aasta plaanide tegemisel?

Talvine lume- ja jääkoristus, libedusetõrje (katused ja tänavad), teede ja tänavate hooldus, avalike prügikastide ja haljasalade korrashoid – need on teemad, kus linn ja kinnistuomanikud puutuvad kokku nii juriidiliselt kui praktiliselt.

• kuidas on tänaseks muutunud kinnistuomaniku ja linna vastutuspiirid?
• millised on uued nõuded ja kontrollimehhanismid?
• kuidas vältida kahjunõudeid seoses hoolduskohustuse rikkumisega?

Lisaks antakse ülevaade, kuidas Tallinn kavandab tulevikus korraldada avaliku ruumi korrashoidu ja ohutust – koostöös kinnisvarahaldurite ja hooldusettevõtetega. Miks tänavad on ebaühtlaselt koristatud? Kellest sõltub? Linna roll? Kelle tegemata töö?

Hoonete haldus ja korrashoid seisavad lähiaastatel silmitsi suurima muutusega viimase 20 aasta jooksul – mitte ainult tehniliste nõuete, vaid ka aruandluse ja läbipaistvuse tasandil. Euroopa Liidu uus hoonete energiatõhususe direktiiv toob kaasa ootamatu olukorra: kohustused ei kao – need muutuvad hoopis täpsemaks ja tehnilisemaks.

Ettekandes tuuakse välja, mida haldurid peaksid juba praegu teadma ja milleks valmistuma:

• millised on uued energiatõhususe miinimumnõuded ja renoveerimisplaani kohustused?
• kuidas „building renovation passport“ ja energiamärgise uuendused hakkavad mõjutama ka ärihooneid?
• mida haldurid ja investorid veel ei teadvusta, kuid peaksid juba arvestama, et tulevikunõuetele vastata?

Pindi Kinnisvarahaldus on viimastel aastatel teinud muljetavaldava pöörde – ettevõttest, mis “ei idanenud ega mädanenud”, sai Eesti üks kiiremini kasvavaid haldusettevõtteid. Kuidas see võimalikuks sai, olukorras, kus tööjõuturul valitseb nappus ja hinnasurve on suur?

Pindi Kinnisvarahalduse juht avab “nelja võitja mudeli”, mis seab võrdsele pulgale töötaja, kliendi, omaniku ja juhi. Räägime ausalt, kuidas motiveeritud inimesed, läbimõeldud tööprotsessid ja õiglane hind toovad tagasi usalduse kinnisvarahooldusesse.

Lisaks jagame mõtteid sellest, mis on järgmine suur muutus sektoris – kuidas tehnoloogia, teenuste integreerimine ja inimlik suhtlus hakkavad koos kujundama kinnisvarahoolduse tulevikku.

Puhastusteenindus on jõudnud murrangulisse ajajärku, kus tööjõumahukas valdkond peab kohanema robootika, andmepõhise juhtimise ja kliendi uute ootustega.

• kuidas automaatika ja andmeanalüütika (nt sensorid, robotid, AI-toega töökorraldus) muudavad puhastusteeninduse kvaliteeti
• milliseid oskusi vajab tuleviku puhastusteenindaja ja kuidas ettevõtted saavad tööjõu digipöördega kaasa aidata
• kuidas leida tasakaal efektiivsuse ja kvaliteedi vahel – kui palju võib tehnoloogia asendada inimest ja millal see peab hoopis tugevdama teenuse inimaspekti

Kinnisvarahooldus liigub käsitööst andmepõhise juhtimiseni. Ettekanne annab ülevaate, miks alusandmete kvaliteet määrab järgmise kümnendi võitjad, mida tähendab hoone digitaalse DNA loomine ja kuidas AI hakkab prognoosima hooldusvajadust, remonditsükleid ja energiatarvet. Jagame R&D-faasi õppetunde WHAT IF arendatavast Franklini platvormist, mille pilootprojekt toimub Ülemiste Citys.

• miks tänane hoolduse planeerimine on veel peamiselt käsitöö ja kuidas andmed aitavad seda muuta strateegilisemaks;
• millised on esimesed praktilised väljakutsed andmete korrastamisel ja kuidas need mõjutavad tuleviku hooldus- ja energiakulusid;
• kuidas AI ja digitaalsed kaksikud kujundavad järgmise põlvkonna hooldus- ja juhtimissüsteeme;
• milline on kinnisvarasektori positsioon globaalses AI arengus ja kuhu me tegelikult liigume.

Ettekande fookus on suunatud sellele, kuidas haldus- ja hooldusettevõtted saavad tõsta meeskonna operatiivset valmisolekut ja reageerida ootamatutele olukordadele:

• kuidas suurendada meeskonna operatiivset valmisolekut ootamatutes olukordades;
• kuidas luua kultuur, kus iga liige võtab vastutuse ja tegutseb kiiresti ning õigesti;
• kuidas parandada suhtlust ja koostööd meeskonnas, et kriisid(ootamatud olukorrad) lahendada tõhusalt;
• parimad praktikad julgeoleku- ja riskijuhtimise tagamiseks igapäevases hooldustöös.