Ostujuhtimise aastakonverents 2025

Avavestluses vaatame suurt pilti pilti ja vaatame ostudirektorite töölauale. Kus hoiavad nemad hetkel oma fookust, mida peavad kõige olulisemaks ja kõige ebaolulisemaks? Millised on suurimad väljakutsed – on need seotud efektiivsuse, tehnoloogia, kulude, nõudluse või näiteks sise- ja väliskoostööga? Kus on peidus arenguvõimalused ning kus on vaja teha muudatusi ja investeeringuid? Millised on ostu- ja hankeosakondade lühi- ja pikaajalised võimalused?

Tehisaru ja tehnoloogia on muutmaa kogu ostujuhtimise funktsiooni. Globaalsed ettevõtted on asunud ostuosakondadest loobuma, aga kuidas see tegelikult välja näeb? Kuidas üldse tehnoloogia ja tehisaru just ostujuhtimist muutma hakkavad ning kuidas teevad otsuseid globaalsed ettevõtted? Millised on perspektiivid Eesti ettevõtetele?

Ettekandes keskendume kolmele konkreetsele ja praktilisele võimalusele, kuidas rakendada AI agente ostujuhtimise igapäevastes protsessides. Näitame, millised on „madalal rippuvad viljad“ – need kohad, kus tehisintellekti saab kiiresti ja ilma mahuakte arendusprojektideta tõhusalt tööle panna. Ühe näitena tutvustame lahendust, mis vabastab ostuspetsialisti igapäevasest e-postkastis surfamisest, tuues selle asemel mängu AI agendi, kes sorteerib, tõlgendab ja töötleb tellimusi ise. Fookuses on praktilised tööriistad, mis aitavad tõsta efektiivsust ja vähendada käsitööd.

GPV ostufunktsiooni digitaliseeritus on kõrge – umbes 80% tellimustest ja raportitest on automatiseeritud. Ülejäänud 20% nimetab ettevõte aga suureks väljakutseks, kuid samas on täiesti selge, mida on vaja teha ja kuhu suunata fookus. Praegu ongi fookus kliendiennustuste ja nõudluse automaatsemal analüüsimisel, et anda ostul täpsemat sisendit ja parandada planeerimist. Ettevõte sõnul on see keerukas süsteem ja „kõrgel rippuv vili“, milline jõudmine võtab aega. Merili Laul-Saarna võtab konverentsile kaasa oma „tööriistakasti“, et avada seniseid lahendusi ja mõju, ning avab ka uusi võimalusi ja selgitab, kuidas näeb ettevõte võimalust juurutad ka tehisaru oma automaatsüsteemidesse.

Jaekett Rimi hinnastab, valib kampaaniatooteid ja ennustab tulemusi tehisaru abil. Paeguseks on pilootfaasi jõudnud aga uus projekt, mille eesmärk on tehisaru kaasabil digitaliseerida ka sortimendi planeerimine. Ettekandes teeme põgusa ülevaate senistest tehisaru lahendustest, kuid võtame fookuse uuele projektile. Kuidas sortimendi planeerimine tehisaru kaasabil välja hakkab nägema, kui kaugel projekti juurutamine, milline on ajakava ja oodatavad tuleused? Maris Rannus nimetab projekti pigem keeruliseks ja mitmedimensiooniliseks „kõrgel rippuvaks viljaks“.

Ostujuhtide puhul on riskid küberrünnakute maailmas suuremad kui mõne teise rolli puhul – võime öelda, et ostujuhid ongi üks olulisemaid sihtmärke. Miks ettevõtteid rünnatakse ja miks on just ostujuhid ründajate jaoks nii oluline sihtmärk? Kes meid ohustuvad ja millised on suurimad ohud? Mida saab enda kaitse lühi- ja pikaajaliselt ära teha? Ettekanne annab kuulajatele ja partneritele väikese edumaa.

Avame riigiettevõtte hankeosakonna töökorraldust ja –võtteid ning keskendume eeskätte tarnijasuhete ja varude juhtimisele. Millised on riigifirma hankeosakonna kõige olulised arenguplaanid ja ülesanded töölaual ning kus nähakse „madalal ja kõrgel“ rippuvaid võimalusi? Kuidas juhitakse tarnijasuhteid ning millised on peamised ostutooted ja kuidas juhitakse varusid?

Enne konverentsi lõppu teeme saalis läbi harjutuse ja anname kaasa tööriista, mis aitab ostuosakonna juhtidel ja spetsialistidel muudatustest tõhusamalt, kiiresti ja stressivabamalt läbi tulla.