Ostujuhtimise aastakonverents 2026

Moderaator

Ostujuhi töö ei piirdu enam hea hinna ja õigel ajal saabunud kaubaga. Tema otsused mõjutavad ettevõtte kasumlikkust, tarnekindlust, riske ja võimet muutustele kiiresti reageerida. Aga kas ostujuht ja juhtkond näevad tema rolli ühtemoodi? 

Vestlusringis kõrvutame juhtide ja ostujuhtide ootusi: mille eest peaks tänapäeva ostujuht vastutama, millistes otsustes peaks tal olema senisest suurem roll ning millist väärtust ootab temalt juhtkond? Arutame ka, kuidas muudavad ostujuhi tööd AI ja andmed ning miks sõltub tema edu üha enam oskusest teha koostööd nii juhtkonna, kolleegide kui ka tarnijatega. 

Esineja kinnitamisel

Ostuosakonna tulemust on lihtne hinnata kokkuhoiu järgi. Palju keerulisem on näha väärtust, mis sünnib parematest otsustest, õigetest partneritest, turu tundmisest ja võimalustest, mida ostujuht ettevõttesse toob. Just siin võib ostujuhtimisest saada tugifunktsiooni asemel ettevõtte konkurentsieelis. 

Millal muutub ostuosakond kulude kontrollijast äri kasvatavaks partneriks? Ettevõtte juhi vaade sellele, kuidas saab ostujuhtimine mõjutada kasumlikkust, toetada kasvu ja innovatsiooni ning aidata ettevõttel konkurentidest kiiremini ja targemalt tegutseda. Millist ostuorganisatsiooni vajab ettevõtte juht selleks, et ost ei aitaks ainult säästa, vaid looks päriselt uut väärtust? 

Avalikus sektoris tuleb hankeotsuste tegemisel arvestada korraga hinna, kvaliteedi, riskide, tarnekindluse ja organisatsiooni tegelike vajadustega. Hästi korraldatud hange algab aga juba enne pakkumiste küsimist – sellest, kui täpselt on läbi mõeldud tegelik vajadus, tuntakse turgu ning osatakse hinnata võimalikke tarnijaid ja riske. 

Millised põhimõtted aitavad teha paremaid hankeotsuseid? Kuidas leida tasakaal hinna ja kvaliteedi vahel, hinnata tarnijate võimekust ja riske ning vältida olukorda, kus protsess on küll korrektselt läbi viidud, kuid tulemus ei ole organisatsiooni jaoks parim? Vaatame, milliseid avaliku sektori hankimise kogemusi ja praktikaid saavad erasektori ostu- ja hankejuhid oma töös rakendada. 

Esineja kinnitamisel 

Aasta tagasi jagas Rimi oma visiooni tehisaru kasutamisest sortimendi planeerimises. Nüüd on aeg teha vahekokkuvõte. Mis on ühe aastaga muutunud? Millised AI-lahendused on jõudnud igapäevatöösse, millised plaanid on ümber kujunenud ning millist mõju on tehisaru avaldanud otsuste tegemisele ja töökorraldusele? Aus kogemuslugu sellest, mida tähendab AI rakendamine päriselus – mis õnnestus, mis osutus keerulisemaks ning milliseid õppetunde saavad sellest kaasa teised ostu- ja tarneahelajuhid. 

Põhjalas on ostmine olnud seni erinevate funktsioonide juhtide käes. Ettevõtte kasvades jõuti aga punkti, kus hajutatud ostmise asemel nähti võimalust koondada ostujuhtimine üheks tervikuks – paremad ostutingimused ja suurem tarnekindlus võivad sisuliselt katta juba uue rolli loomise kulu. 

Vestluses jagab Tiit Paananen Põhjala värsket kogemust sellest, miks otsustati ostujuhtimist tsentraliseerida, milliseid muutusi see ettevõtte jaoks kaasa toob ning millist väärtust uuelt mudelilt oodatakse. Räägime sellest, kuidas ostujuhtimise vajadused ettevõtte kasvades muutuvad ning millal võib senisest süsteemsem ostukorraldus hakata mõjutama juba kogu ettevõtte tulemust. 

Julian Raun jagab Incapi praktilist kogemust ostujuhtimisest, tuginedes nii 13 aastale ostu- ja hankejuhi rollis kui ka oma tänasele tööle müügiprotsesside juhina. Kahe erineva rolli kogemus annab võimaluse vaadata, kuidas ostuotsused mõjutavad ettevõtte kulusid, müüki, kliendile antavaid lubadusi ja konkurentsivõimet.

Ostufunktsioon võib teha väga head tööd, kuid sellest üksi ei piisa, kui ülejäänud organisatsioon tema väärtust ei näe. Kuidas luua head koostööd sisemiste tellijatega ning jõuda olukorrani, kus ostujuhti kaasatakse otsustesse partnerina, mitte alles siis, kui on vaja hange läbi viia või hind läbi rääkida? 

Jelena Keningi jagab Omniva praktilise kogemuse põhjal, kuidas ehitada suhteid sisemiste klientidega, mõista nende tegelikke vajadusi ning näidata ostufunktsiooni väärtust viisil, mida ka äri tajub. Mida saab ostujuht ise teha selleks, et koostöö toimiks paremini ja ostust saaks organisatsioonis hinnatud partner? 

AI-tööriistad on viimase aastaga kiiresti arenenud ning nende kasutamine ei piirdu enam küsimuste esitamise või failide vestlusesse laadimisega. Jarmo Tuisk näitab praktiliste näidete abil, kuhu on AI-tööriistad tänaseks jõudnud ja kuidas saab ostujuht neid oma igapäevatöös päriselt kasutada.  
Vaatame, kuidas panna AI töötama koos e-kirjade, kalendri ja arvutis olevate dokumentidega ning kuidas kasutada seda otse Exceli ja Wordiga töötades – näiteks pakkumiste võrdlemisel, info analüüsimisel ja otsuste ettevalmistamisel. Lisaks näeme, kuidas luua lihtne AI-skill, mis aitab korduvaid tööülesandeid automatiseerida. 
Fookuses ei ole AI-st rääkimine, vaid selle päriselt tööle panemine. Osalejad saavad kaasa ka praktilise juhendi, mille järgi saab näidatud lahendusi hiljem ise proovida.

Ostujuhi päevas kulub palju aega tööle, mis ei vaja otsustamist, vaid lihtsalt tegemist. Tarnija saadab tellimuse kinnituse uute tarneaegade ja hindadega, saabub arve või saateleht ning info liigub e-kirjast Excelisse, sealt ERPi ja tagasi.

Evert Eero näitab praktiliste näidete abil, millise osa sellest tööst saab AI juba täna inimese eest ära teha. Kuidas leiab AI üles tellimuse ja kinnituse hinna- või koguseerinevused, seob arveread õigete ostutellimustega, arvestab osatarnetega ning annab märku, kui andmed omavahel ei klapi?

Räägime sellest, millised ostuprotsessi etapid saab AI-le üle anda, kuidas muutub selle tulemusena ostja töö ning millised otsused peavad jääma inimese teha. Ampwise’i andmetel on nende AI-d kasutavates Eesti hulgimüügiettevõtetes tellimuste töötlemisele kuluv aeg vähenenud 80–90%.