Suurandmed aastal 2023

Suurandmed aastal 2023

Toimumisaeg:

07.12.2022

Alguseni:

6p 11t 27m

Toimumiskoht:

Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskus

Suurandmete konverents on kord aastas andmete kasutamise ja väärindamise küsimusi avav foorum, kus saavad kokku teemast huvitatud ettevõtted, andmete ja IT eksperdid ning andmetega seonduvaid teenuseid pakkuvad firmad.

Muuhulgas saate teada, kuidas andmete abil äri edendada, millised on riigi olulised valikud ja sammud andmevaldkonnas, mis mõju on riigi plaanidel ettevõtetele ning millised on andmeteema suundumused ja mõjutegurid nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Valdkonna tippsündmuseks kujunenud suurandmete konverentsil pakutakse kuulamiseks mitut kogemuslugu edukatelt ettevõtetelt, jagatakse nippe andmete abil väärtuse loomiseks, õpetatakse digitaliseerima ja automatiseerima.

Samuti võimaldab 7. detsembril toimuv konverents esinejatelt lisa küsida või ideede ja lahenduste üle diskuteerida.

 

Miks tasub konverentsile tulla?

  • See on valdkonna ettevõtete ja andmespetsialistide aastasündmus
  • Programm keskendub kõige olulisemale andmemajanduses
  • Pakume ideid ja teadmisi, kuidas oma ettevõttes-asutuses või uue äri alustamiseks andmeid leida, kasutusele võtta, nende abil väärtust luua, tegevust efektiivsemaks muuta ja partneritega koostööd teha
  • Räägime edu saavutamise tagamaadest
  • Analüüsime andmeäri hetkeolukorda ja kasvuvõimalusi
  • Saate hulgaliselt mõtteid nii 2023. aasta kui ka kaugema tuleviku kavandamiseks
  • Võimalus küsida küsimusi ja osaleda aruteludes nii saalis kui vahepausidel

 

Konverents on mõeldud ettevõtete omanikele, juhtidele ja andmevaldkonna spetsialistidele.

Lisainfo programmi kohta: Indrek Kald, [email protected] või telefonil 511 1112.

Programm täieneb peagi.

Programm

08:50 – 09:25

Registreerumine ja hommikukohv/-tee

09:25 – 09:30

Konverentsi avamine

09:30 – 09:50

Suurimad hoovused, mis andmehaldust täna tüürivad

Tõnu Grünberg Greenergy Data Centersi juht

Ettevõtete-asutuste tegevus sõltub üha enam digitaalsetest andmetest ning edu nende rakendamisest. Järjest rohkem soovitakse andmeid ristkasutada, hoides samas IT-süsteeme pidevalt turvaliselt ja energiaefektiivselt toimimas. Millised on suurimad hoovused, mis andmehaldust täna tüürivad? Kuidas tagada andmemahtude plahvatusliku kasvu tingimustes turvalisus ja töökindlus ning mil viisil adresseerida andmete hoiustamise kasvavat energiavajadust? Millised trendid valitsevad andmete hajutamises ning ristkasutuses? Kas ja kuidas muudab üldpilti 5G saabumine? Neid ja muid haakuvaid teemasid avab ning kommenteerib aastakümneid eri riikides IKT-äris tegutsenud Greenergy Data Centersi juht Tõnu Grünberg.

09:50 – 10:20

Viis küsimust, valimaks robotiseerimisele minevaid protsesse

Lennart Kitt SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht

Aastaid tarkvararoboteid arendanud SEB pank on kogemuste põhjal koostanud viis kontrollküsimust, mille abil uusi robotiseerimisele minevaid protsesse välja valitakse. Kuigi arvuliselt töötab enim roboteid lihtsamate tehingute töötlemisel, on arenevaks suunaks ka robotite ja masinõppe kombineerimine. Suurimat efektiivust nähakse aga "tunne oma klienti" (know your customer ehk KYC) protseduuride täitmisel. Millised on kümneid roboteid rakendava SEB kogemused ja soovitused?

10:20 – 10:40

Riigi valikud ja sammud andmevaldkonna valitsemisel, mõju ettevõtjaile

Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse ekspert

Riigikogu juures tegutseva sõltumatu mõttekoja arenguseire keskuse üks tänavusi uurimissuundi on andmevabadus. Fookuses on nii avaliku sektori ja erasektori vaheline kui ka nende sektorite sisene andmete kogumine, vahetus ning kasutamine.

Millised on olulised suundumused ja tegurid nii Eestis kui mujal maailmas? Mis märgid annavad teada, et senised trendid võivad muutuda või esile kerkida uued? Milliseks võib andmete valitsemine Eestis kujuneda ja mida iga stsenaarium tähendab teiste seas ettevõtjatele? Millised on riigi olulised valikud ja sammud andmevaldkonna valitsemisel? Johanna Vallistu avab stsenaariume ja otsustuskohti.

10:40 – 11:00

Riik paneb tehisintellekti ettevõtjaid teenima

Jaan Õmblus Statistikaameti juhtivanalüütik

Maailmapank on soovitanud luua riikidel ettevõtlusandmetel põhinev ja analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks tuge ettevõtete arengus ja vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema. Ameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus annab ülevaate, kuidas majandusosalisi reaalajas seiravast tarkvarast luuakse abimees, mis aitab ettevõtetel raskustesse sattumist vältida ja samas tunnustab positiivsete sammude korral. Nutika tehisintellekti abil tuuakse ettevõtete kohta kogutud andmed päriselt turuosaliste teenistusse ja lõpptulem on suunatud sellele, et firmajuhid saaksid teha teadlikumaid andmetel põhinevaid otsuseid oma ettevõtte tuleviku heaks.

11:00 – 11:30

Parima andmetel põhineva avaliku sektori teenuse laiem kasu

Mihkel Solvak Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor

Tartu Ülikooli kaasabil on valminud mitmed masinõppe lahendused riigisektorile. Nortali ja ülikooli koostöös töötukassale arendatud lahendus OTT nimetati mullu ka aasta parimaks andmetel põhinevaks avaliku sektori teenuseks. See tööriist prognoosib töötu tööle liikumise tõenäosust, tuues välja mõjutegurid ja aidates seeläbi pakkuda töötule abi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, tõstes nii ka töötukassa efektiivsust.

„Huvitav võiks olla selle nn vertikaalne kasutuslugu ehk kuidas operatiivsel tasandil otse kliendile teenuse pakkumiseks ehitatud masinõppe rakenduse tulemit ristkasutatakse erinevatel asutuse astmetel. Moraal on selles, kuidas panna kitsama äriprobleemi lahendamiseks loodud rakendust võimalikult suurt kasu välja pigistama organisatsiooni efektiivsemaks muutmiseks,“ avab Mihkel Solvak oma ettekande sisu.

11:30 – 12:00

Meie mõttelõksud ja tajumata maagia seoses andmetega ehk miks jätkuvalt on suur erinevus soovitud ja reaalse andmekirjaoskuse vahel?

Andres Kukke Infovara ärianalüütika ja andmekirjaoskuse konsultant

Kahetsusväärselt vähe räägitakse inimesest ja nende otsustest, millest tegelikult kõik alguse saab. Seega on vaja otsust, et hakkame andmeid kasutama ning koolitama töötajaid andmekirjaoskuse vallas, kuid tihti seda ei juhtu. Miks? Andres Kukke räägib oma rohkem kui 20aastasest kogemust Eestis ja lähiriikides, miks me seda otsust ei tee või kui ka teeme, millised on meie kallutatud mõttemustrid, miks ärianalüütika ei loo väärtust.

12:00 – 13:00

Lõuna

13:00 – 13:30

Suurandmetest saab aru tehisintellekt. Kes saab aru tehisintellektist?

Tarmo Toiger KPMG partner, juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht

Suurandmete kasutamine krattides hoogustus aastail 2018-19. Ettevõtete veebilehtedele on ilmnenud chatbot’id, automaatsed skoorid ja soovitused. Riigi toel valminud kratid on nähtavad ja teenindavad kliente. Me ei tea, kui palju toimub taustal, kuid toimub palju – protsess aina kiireneb. Kui Euroopa Liit rakendab plaanitava tehisintellekti tagatise ja vastutuse direktiivi, tuleb kratid viia kooskõlla regulatsiooniga. KPMG on traditsiooniliselt arvanud, et ka uues ja tundmatus peab olema selgus ja kontroll. Selgitame nüüd, kuidas kontrollime tulevikus teie algoritme ja masinõppe mudeleid.

13:30 – 14:10

Kuidas mitte olla 85% tehisintellekti projektide seas, mis läbi kukuvad?

Kristjan Jansons MindTitani juht

Andmeteaduse ja tehisintellekti ettevõtte MindTitan kaasasutaja ning tegevjuht Kristjan Jansons väidab, et lausa 85 protsenti tehisintellekti projektidest kukub läbi. Oma ettekandes selgitab ta, kuidas valida õigeid projekte ning milliseid mustreid vältida, saavutamaks edu.

14:10 – 14:40

Mida on õppida Eesti ettevõtetel sellest, mida teevad maailma suured?

Juhan-Madis Pukk Flowit partner, ITLi juht

Eesti IT-ettevõte Flowit on maailma ühe suurema mikrokiipide tootja Nexperia partner kliendikäitumise ja käibe ennustamise juures. Lisaks pakuvad nad analoogset teenust ka väiksematele firmadele. Ettekandes selgitab Juhan-Madis Pukk, et väga oluline on saada äriliselt aru andmete kasutamise potentsiaalist ja selle võimalustest. „Tihti on just äri pool see, kes jääb jänni ülesande või siis hüpoteesi tõstatamisega, mida saaks andmeteadlased valideerima või ellu viima hakata,“ märgib ta. Eestis pole tema sõnul piisavalt suuri ettevõtteid, kellel oleks ka andmeid suures mahus. „Ja kui ka on mõni andmemahukas äri, siis on need andmed tihti liiga kehva kvaliteediga,“ selgitab Juhan-Madis Pukk.

14:40 – 15:10

Kohvi-/teepaus

15:10 – 15:40

Kuidas ehitada andmepõhist äri

Renee Kooli Omniva andmesuuna juht

Renee Kooli on tõeline valdkonna asjatundja, kel on juba 14 aastat andmetega seotud kogemusi: hetkel Omnivast, varasemalt Skype’ist, Microsoftist ja Helmesest. Kooli põhifookus on olnud andmetest lisaväärtuse loomine ning klientide ja äripartnerite abistamine. Lisaks on ta ka Estonian Business Schooli õppejõud. Konverentsil annab ta ülevaate, kuidas ehitada andmepõhist äri või muuta olemasolev äri andmepõhisemaks ning kuhu andmevaldkond suundub.

15:40 – 16:10

Kuidas andmed tööle panna – Telia praktilisi näiteid projektidest ja tulemustest

Rivo Roosileht Telia Eesti andmete ärijuht

Telia Eesti kasutab erinevaid suurandmeid oma tegevuses üha enam. Ettevõtte andmete ärijuht Rivo Roosileht selgitab, millised on põhilised andmeallikad, kuidas andmeid valitakse ja kogutakse, mis probleeme tuleb selleks lahendada, kuivõrd kasutatakse andmeid teenuste-toodete arendamiseks ning mis suunas Telia Eesti andmeid väärindades edasi liigub.

16:10 – 16:30

Mida pidada silmas ettevõttele andmeplatvormi loomisel

Ago Mõlder Grab2Go tehnoloogiajuht

Tehisintellektil täisautomaatset mugavuspoodi arendava ettevõte kaasasutaja Ago Mõlder oli Ericssonis töötades targa tööstuse ja IoT valdkonna arhitekt. Muuhulgas tegeles ta seal palju ka andmeplatvormide arhitektuuri strateegilise juhtimisega. Oma ettekandes toob ta võrdluseks sisse oma tänase iduettevõtte Grab2Go – mis põhimõtteid andmeplatvormi ehitamisel kasutada?

16:30 – 16:30

Konverentsi lõpetamine

Suurandmed aastal 2023

Toimumisaeg:

07.12.2022

Alguseni:

6p 11t 27m

Toimumiskoht:

Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskus

Suurandmete konverents on kord aastas andmete kasutamise ja väärindamise küsimusi avav foorum, kus saavad kokku teemast huvitatud ettevõtted, andmete ja IT eksperdid ning andmetega seonduvaid teenuseid pakkuvad firmad.

Muuhulgas saate teada, kuidas andmete abil äri edendada, millised on riigi olulised valikud ja sammud andmevaldkonnas, mis mõju on riigi plaanidel ettevõtetele ning millised on andmeteema suundumused ja mõjutegurid nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Valdkonna tippsündmuseks kujunenud suurandmete konverentsil pakutakse kuulamiseks mitut kogemuslugu edukatelt ettevõtetelt, jagatakse nippe andmete abil väärtuse loomiseks, õpetatakse digitaliseerima ja automatiseerima.

Samuti võimaldab 7. detsembril toimuv konverents esinejatelt lisa küsida või ideede ja lahenduste üle diskuteerida.

 

Miks tasub konverentsile tulla?

  • See on valdkonna ettevõtete ja andmespetsialistide aastasündmus
  • Programm keskendub kõige olulisemale andmemajanduses
  • Pakume ideid ja teadmisi, kuidas oma ettevõttes-asutuses või uue äri alustamiseks andmeid leida, kasutusele võtta, nende abil väärtust luua, tegevust efektiivsemaks muuta ja partneritega koostööd teha
  • Räägime edu saavutamise tagamaadest
  • Analüüsime andmeäri hetkeolukorda ja kasvuvõimalusi
  • Saate hulgaliselt mõtteid nii 2023. aasta kui ka kaugema tuleviku kavandamiseks
  • Võimalus küsida küsimusi ja osaleda aruteludes nii saalis kui vahepausidel

 

Konverents on mõeldud ettevõtete omanikele, juhtidele ja andmevaldkonna spetsialistidele.

Lisainfo programmi kohta: Indrek Kald, [email protected] või telefonil 511 1112.

Programm täieneb peagi.

Programm

08:50 – 09:25

Registreerumine ja hommikukohv/-tee

09:25 – 09:30

Konverentsi avamine

09:30 – 09:50

Suurimad hoovused, mis andmehaldust täna tüürivad

Tõnu Grünberg Greenergy Data Centersi juht

Ettevõtete-asutuste tegevus sõltub üha enam digitaalsetest andmetest ning edu nende rakendamisest. Järjest rohkem soovitakse andmeid ristkasutada, hoides samas IT-süsteeme pidevalt turvaliselt ja energiaefektiivselt toimimas. Millised on suurimad hoovused, mis andmehaldust täna tüürivad? Kuidas tagada andmemahtude plahvatusliku kasvu tingimustes turvalisus ja töökindlus ning mil viisil adresseerida andmete hoiustamise kasvavat energiavajadust? Millised trendid valitsevad andmete hajutamises ning ristkasutuses? Kas ja kuidas muudab üldpilti 5G saabumine? Neid ja muid haakuvaid teemasid avab ning kommenteerib aastakümneid eri riikides IKT-äris tegutsenud Greenergy Data Centersi juht Tõnu Grünberg.

09:50 – 10:20

Viis küsimust, valimaks robotiseerimisele minevaid protsesse

Lennart Kitt SEB kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht

Aastaid tarkvararoboteid arendanud SEB pank on kogemuste põhjal koostanud viis kontrollküsimust, mille abil uusi robotiseerimisele minevaid protsesse välja valitakse. Kuigi arvuliselt töötab enim roboteid lihtsamate tehingute töötlemisel, on arenevaks suunaks ka robotite ja masinõppe kombineerimine. Suurimat efektiivust nähakse aga "tunne oma klienti" (know your customer ehk KYC) protseduuride täitmisel. Millised on kümneid roboteid rakendava SEB kogemused ja soovitused?

10:20 – 10:40

Riigi valikud ja sammud andmevaldkonna valitsemisel, mõju ettevõtjaile

Johanna Vallistu Arenguseire Keskuse ekspert

Riigikogu juures tegutseva sõltumatu mõttekoja arenguseire keskuse üks tänavusi uurimissuundi on andmevabadus. Fookuses on nii avaliku sektori ja erasektori vaheline kui ka nende sektorite sisene andmete kogumine, vahetus ning kasutamine.

Millised on olulised suundumused ja tegurid nii Eestis kui mujal maailmas? Mis märgid annavad teada, et senised trendid võivad muutuda või esile kerkida uued? Milliseks võib andmete valitsemine Eestis kujuneda ja mida iga stsenaarium tähendab teiste seas ettevõtjatele? Millised on riigi olulised valikud ja sammud andmevaldkonna valitsemisel? Johanna Vallistu avab stsenaariume ja otsustuskohti.

10:40 – 11:00

Riik paneb tehisintellekti ettevõtjaid teenima

Jaan Õmblus Statistikaameti juhtivanalüütik

Maailmapank on soovitanud luua riikidel ettevõtlusandmetel põhinev ja analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks tuge ettevõtete arengus ja vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema. Ameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus annab ülevaate, kuidas majandusosalisi reaalajas seiravast tarkvarast luuakse abimees, mis aitab ettevõtetel raskustesse sattumist vältida ja samas tunnustab positiivsete sammude korral. Nutika tehisintellekti abil tuuakse ettevõtete kohta kogutud andmed päriselt turuosaliste teenistusse ja lõpptulem on suunatud sellele, et firmajuhid saaksid teha teadlikumaid andmetel põhinevaid otsuseid oma ettevõtte tuleviku heaks.

11:00 – 11:30

Parima andmetel põhineva avaliku sektori teenuse laiem kasu

Mihkel Solvak Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor

Tartu Ülikooli kaasabil on valminud mitmed masinõppe lahendused riigisektorile. Nortali ja ülikooli koostöös töötukassale arendatud lahendus OTT nimetati mullu ka aasta parimaks andmetel põhinevaks avaliku sektori teenuseks. See tööriist prognoosib töötu tööle liikumise tõenäosust, tuues välja mõjutegurid ja aidates seeläbi pakkuda töötule abi individuaalsetest vajadustest lähtuvalt, tõstes nii ka töötukassa efektiivsust.

„Huvitav võiks olla selle nn vertikaalne kasutuslugu ehk kuidas operatiivsel tasandil otse kliendile teenuse pakkumiseks ehitatud masinõppe rakenduse tulemit ristkasutatakse erinevatel asutuse astmetel. Moraal on selles, kuidas panna kitsama äriprobleemi lahendamiseks loodud rakendust võimalikult suurt kasu välja pigistama organisatsiooni efektiivsemaks muutmiseks,“ avab Mihkel Solvak oma ettekande sisu.

11:30 – 12:00

Meie mõttelõksud ja tajumata maagia seoses andmetega ehk miks jätkuvalt on suur erinevus soovitud ja reaalse andmekirjaoskuse vahel?

Andres Kukke Infovara ärianalüütika ja andmekirjaoskuse konsultant

Kahetsusväärselt vähe räägitakse inimesest ja nende otsustest, millest tegelikult kõik alguse saab. Seega on vaja otsust, et hakkame andmeid kasutama ning koolitama töötajaid andmekirjaoskuse vallas, kuid tihti seda ei juhtu. Miks? Andres Kukke räägib oma rohkem kui 20aastasest kogemust Eestis ja lähiriikides, miks me seda otsust ei tee või kui ka teeme, millised on meie kallutatud mõttemustrid, miks ärianalüütika ei loo väärtust.

12:00 – 13:00

Lõuna

13:00 – 13:30

Suurandmetest saab aru tehisintellekt. Kes saab aru tehisintellektist?

Tarmo Toiger KPMG partner, juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht

Suurandmete kasutamine krattides hoogustus aastail 2018-19. Ettevõtete veebilehtedele on ilmnenud chatbot’id, automaatsed skoorid ja soovitused. Riigi toel valminud kratid on nähtavad ja teenindavad kliente. Me ei tea, kui palju toimub taustal, kuid toimub palju – protsess aina kiireneb. Kui Euroopa Liit rakendab plaanitava tehisintellekti tagatise ja vastutuse direktiivi, tuleb kratid viia kooskõlla regulatsiooniga. KPMG on traditsiooniliselt arvanud, et ka uues ja tundmatus peab olema selgus ja kontroll. Selgitame nüüd, kuidas kontrollime tulevikus teie algoritme ja masinõppe mudeleid.

13:30 – 14:10

Kuidas mitte olla 85% tehisintellekti projektide seas, mis läbi kukuvad?

Kristjan Jansons MindTitani juht

Andmeteaduse ja tehisintellekti ettevõtte MindTitan kaasasutaja ning tegevjuht Kristjan Jansons väidab, et lausa 85 protsenti tehisintellekti projektidest kukub läbi. Oma ettekandes selgitab ta, kuidas valida õigeid projekte ning milliseid mustreid vältida, saavutamaks edu.

14:10 – 14:40

Mida on õppida Eesti ettevõtetel sellest, mida teevad maailma suured?

Juhan-Madis Pukk Flowit partner, ITLi juht

Eesti IT-ettevõte Flowit on maailma ühe suurema mikrokiipide tootja Nexperia partner kliendikäitumise ja käibe ennustamise juures. Lisaks pakuvad nad analoogset teenust ka väiksematele firmadele. Ettekandes selgitab Juhan-Madis Pukk, et väga oluline on saada äriliselt aru andmete kasutamise potentsiaalist ja selle võimalustest. „Tihti on just äri pool see, kes jääb jänni ülesande või siis hüpoteesi tõstatamisega, mida saaks andmeteadlased valideerima või ellu viima hakata,“ märgib ta. Eestis pole tema sõnul piisavalt suuri ettevõtteid, kellel oleks ka andmeid suures mahus. „Ja kui ka on mõni andmemahukas äri, siis on need andmed tihti liiga kehva kvaliteediga,“ selgitab Juhan-Madis Pukk.

14:40 – 15:10

Kohvi-/teepaus

15:10 – 15:40

Kuidas ehitada andmepõhist äri

Renee Kooli Omniva andmesuuna juht

Renee Kooli on tõeline valdkonna asjatundja, kel on juba 14 aastat andmetega seotud kogemusi: hetkel Omnivast, varasemalt Skype’ist, Microsoftist ja Helmesest. Kooli põhifookus on olnud andmetest lisaväärtuse loomine ning klientide ja äripartnerite abistamine. Lisaks on ta ka Estonian Business Schooli õppejõud. Konverentsil annab ta ülevaate, kuidas ehitada andmepõhist äri või muuta olemasolev äri andmepõhisemaks ning kuhu andmevaldkond suundub.

15:40 – 16:10

Kuidas andmed tööle panna – Telia praktilisi näiteid projektidest ja tulemustest

Rivo Roosileht Telia Eesti andmete ärijuht

Telia Eesti kasutab erinevaid suurandmeid oma tegevuses üha enam. Ettevõtte andmete ärijuht Rivo Roosileht selgitab, millised on põhilised andmeallikad, kuidas andmeid valitakse ja kogutakse, mis probleeme tuleb selleks lahendada, kuivõrd kasutatakse andmeid teenuste-toodete arendamiseks ning mis suunas Telia Eesti andmeid väärindades edasi liigub.

16:10 – 16:30

Mida pidada silmas ettevõttele andmeplatvormi loomisel

Ago Mõlder Grab2Go tehnoloogiajuht

Tehisintellektil täisautomaatset mugavuspoodi arendava ettevõte kaasasutaja Ago Mõlder oli Ericssonis töötades targa tööstuse ja IoT valdkonna arhitekt. Muuhulgas tegeles ta seal palju ka andmeplatvormide arhitektuuri strateegilise juhtimisega. Oma ettekandes toob ta võrdluseks sisse oma tänase iduettevõtte Grab2Go – mis põhimõtteid andmeplatvormi ehitamisel kasutada?

16:30 – 16:30

Konverentsi lõpetamine

Registreerimine

Hind
Osalejaid

Suurandmed aastal 2023

379,00 €

454,80 € km-ga

0

Suurandmed aastal 2023

OsalejaidHind
0

379,00 €

454,80 € km-ga

Toetajad

Toetaja

Lisainfo

Osalemise tingimused

Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.

Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.

Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.

Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected]v.ee või 667 0105.

Asukoht ja kontaktid

Aadress

33 Liivalaia Street, 10118 Tallinn
© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]