Suurandmed aastal 2024

Eesti ja Soome ülikoolide loodud FinEst Targa Linna Tippkeskuse eesmärgiks on muuta linnakeskkond paremaks. Selleks katsetatakse uut teaduspõhist tehnoloogiat nii Eestis kui ka väljaspool. Tippkeskus on õppinud, et andmefookus eesmärgina pole kõige tähtsam, oluline on osata linnakeskkonna probleeme lahendada uue tehnoloogiaga, kus andmed on järjest olulisemal kohal. Seega peituvad lahendused sageli andmetes, mida tuleb koguda, leida, struktureerida, töödelda jne. FinEst Targa Linna Tippkeskuse algne ambitsioon oli arendada avatud andmeplatvormi, mille Helsingi linn on ka kasutusele võtnud, ent nüüdseks on fookus muutunud. Tippkeskuse juht Ralf-Martin Soe avab ka selle muutuse põhjust.

Andmekaitse teema on tänu Euroopa Liidus 2018 kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) ettevõtete jaoks üha olulisem. Muuhulgas allub ka suurandmete kaitse osaliselt GDPRi regulatsioonile. Millega tuleb arvestada suur(isiku)andmete töötlemisel? Seda selgitab Olympic Entertainment Groupi andmekaitse valdkonna juht Markus Malm. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis IT-õiguse magistriõppe ning lahendab tööl igapäevaselt andmekaitsega seonduvaid küsimusi.

Keeletehnoloogia on läbi teinud tohutu arenguhüppe, mis on märkimisväärselt avardanud selle rakendamise võimalusi. Masintõlke kvaliteet on juba nii kõrge, et süsteem, mille üle varem nalja sai heita, on nüüd muutunud loomulikuks tööriistaks nii äris kui isiklikus suhtluses. Kõnetuvastuse edusammud lubavad ettevõtetel automatiseerida klienditeenindust ja dokumentide transkribeerimist täpsusega, mis kunagi oli kättesaamatu. Kõnesünteesi loomulikkus avab uksi kliendisuhete ja digitaalse meelelahutuse isikupärastamiseks, vähendades nõudlust inimressursi järele. Keeletehnoloogia integreerimine äriprotsessidesse saab muuta töövooge kiiremaks ja tõhusamaks. Suurte keelemudelite, nagu GPT-4, tulek viib aga keeletehnoloogia võimekuse täiesti uuele tasemele.

Avaliku sektori andmete ökosüsteem Eestis liigub riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) keskkonnast andmete teabevärava suunas. Olulisteks märksõnadeks on siin levitus ja taaskasutus ning sellega seotud tööriistade seas on tähtsal kohal nii andmejälgija kui ka nõusolekuteenus.

Eelkõige on nõusolekuteenus võimalus erasektorile kasutada riigi andmeid kodaniku nõusoleku alusel. See mugavusteenus pakub kõige rohkem otseseid ärivõimalusi ettevõtetele, kuna selle abil saab inimene lubada enda isikuandmete edastamise firmadele, kelle äriks on isikuandmetel põhinevad uudsed ja isikustatud teenused.

Riigid, kus usaldus kodanike vahel on kõrge, on uuringute kohaselt edukamad ja jõukamad. Kuid kust tekib usaldus? Ka otsustamises on usaldusel oluline roll – usaldusel andmete tõlgendamise ja nende päritolu vastu. Aina enam on meil vaja luua ja hallata protsesse, mis genereerivad usaldust andmete vastu. Seetõttu keskendume tihti andmete säilitamisele ja edastamisele, aeg-ajalt ka nende töötlemisele – aga kuidas tagada, et ka andmete tekkimine ja tõlgendamine oleks usaldusväärne?

Metroserdis igapäevaselt just nendele küsimustele vastust otsimegi: kuidas olla kindel andmete ja andmete tõlgendamise kvaliteedis. Metrosert on avalikes huvides tegutsev teaduspõhine Eesti riigile kuuluv ettevõte, mille juht Aigar Vaigu avab seoseid andmete, kvaliteedi ja usalduse vahel.

Andmepõhises maailmas jääb inimesele pahatihti passiivse andme(kaitse)subjekti roll. Suures mängus tasume oma digitaalselt mugavama ja turvalisema elu eest sageli privaatsuse ja individuaalse otsustusvabaduse arvelt. See pole kindlasti ainuvõimalik ega hädavajalik. Sellise reaalsuse üks põhjus on üksikisikute nigel tunnetus ja arusaamine kiirelt areneva digisfääri toimimisest, seotud osapooltest jne. Vajaliku „digitaalse intelligentsuse“ ning jätkusuutlikuma digikeskkonna kujunemist toetab vahetum vastutus oma isikuandmete eest. Sel on ühisjooni füüsilise keskkonna hoidu teenivate harjumuste kujundamisega. Kuidas isiklik andmekonto aitaks inimesel (nt tehisintellekti abil) võrdse osapoolena oma andmeid puudutavates protsessides osaleda ning mis kasu sellest üksikisikute ja ühiskonnana saaksime, selgitab Cybernetica teadur Tanel Mällo.

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ehk ITL moodustas tänavu andmete töögrupi, mille eesmärk on edendada andmetel põhinevat juhtimist. Selleks on ühest küljest vaja tehnoloogiat – näiteks andmeaitu –, kuid veelgi olulisem on kultuuri muutmine organisatsioonides. Eestis on andmesüsteemide kasutamine ja arendus läinud aeglasemalt käima kui näiteks Põhjamaades. ITLi uus töögrupp kaardistab valdkonna arengut pidurdavad pudelikaelad ning annab nõu andmete kasutamiseks juhtimises. Algatust ja koostöövõimalusi tutvustab töögrupi juht Märt Ridala.

Organisatsioon puutub suurte andmehulkadega kokku kolmel moel: 1) olles kasvanud piisavalt suureks ja mitmekülgseks, et tavapärane planeerimine ja raporteerimine on muutumas ressursikulukaks protsessiks, mis hõlmab palju andmeid ja andmeallikaid, 2) ärimudel põhineb üha enam andmetel ja organisatsioon loob nn andmetooteid sise- või välistarbimiseks, 3) uus tehnoloogia on muutnud organisatsiooni teadmust andmeteks. Viimane on ühtlasi nii võimaluseks kui ka ohuks jääda arengutsüklis teistest maha.

Lihtsaks ja vähekoormavaks esimeseks sammuks organisatsioon andmepõhiseks muutmisel on andmerohke(ma)te protsesside üleviimine andmepõhisele tootmisliinile (data pipeline). Vaatame, millised on selleks vajaminevad sammud, optimaalsed kulud ja turul olevad valikuvõimalused. Ettekandja Raul Nugis on juhtiv andmeteadlane KPMG Tallinna andmeteaduse kompetentsikeskuses Lighthouse. Ta vastutab andmeanalüüsi eest ettevõtte-siseselt, samuti andmepõhiste teenuste osutamise eest klientidele.

Baltimaade suurima ja kiiremini kasvava ärilinnaku Ülemiste City edu võti on aastaid olnud teadlik andmepõhise ökosüsteemi kujundamine. Andmetele tuginedes liigub Ülemiste City üha kaalukamate ning majanduslikku mõju omavate strateegiliste eesmärkide suunas, tehes koostööd teadusarendusega ning luues lisaväärtust kogukonnale. Kogu linnaku andmed on oluline väärtus ka klientidele ja teenusepakkujatele oma äritegevuse efektiivsemaks planeerimiseks. Näiteks lansseeriti hiljuti teenus Green City – tööriist, mis aitab ärilinnaku ettevõtetel koguda, visualiseerida ning analüüsida oma tarbimisandmeid ning neist tulenevalt tekkivat jalajälge. Mainor Ülemiste juht Ursel Velve selgitab, kuidas ja milleks ärilinnaku arendaja andmeid kogub ning mis kasu toob see neile ja laiemalt kogukonnale.

Andmeteaduse, ärianalüütika ja masinõppe ettevõte Intelex Insight ehitas Rimile klientide tagasiside analüüsilahenduse, mis võimaldab teha adekvaatseid tõenäosuslikke otsuseid kõigis kolmes Balti riigis. Kuidas selleni jõuti ja mis on tulemused, räägib Intelex Insighti tegevjuht Kaur Kivirähk.

Baltimaade suurimas Microsofti ärianalüütika ettevõttes Intelex Insight omandas sel talvel suurosaluse IT-firma Trinidad Wiseman, et pakkuda uusi andmeteadusel põhinevaid teenuseid.