Taristuehituse konverents 2025

• Kuidas tagatakse pikaajaline ja stabiilne rahastus suurprojektidele (2+2 maanteed, Rail Baltic, kohalike teede arendus)?
• Kas riik suudab lihtsustada hangete ja planeeringute protsesse?
• Kuidas riik toetab koostööd omavalitsuste ja erasektoriga?
• Tuule- ja päikeseparkide areng

• Millises seisus on Eesti teed, sillad ja taristumaterjalide turg?
• Killustatud hankepraktika mõju ettevõtetele ja tööhõivele
• Töökindel, koostöine ja pika vaatega taristumudel
• Kuidas suurendada kindlustunnet ja tootmisvõimekust?

• Riigiteede säilitamise vajadus vs tegelik rahastus
• Kohalike teede remondivõlg ja ettevõtete väljakutsed
• Võimalikud pikaajalised lahendused: teede tasu, mitmeaastased lepingud, CO₂-põhine rahastusmudel

Eesti energiasüsteem on murdepunktis – lähiaastatel otsustatakse, kui kiiresti suudame liikuda fossiilkütustelt täielikult taastuvenergia suunas. Selles paneelis toovad oma vaated ja kogemused lauale kolm võtmetegijat

Arutelus käsitletakse:

• Tuuleenergia ja päikeseenergia ühildamist hübriidparkides, mis aitavad vähendada sõltuvust ilmast ja tagada stabiilse elektrivarustuse.
• Investeeringute ja lubade kiirendamist, et taastuvprojektid jõuaksid turule aastatega, mitte aastakümnetega.
• Kogukondade kaasamist – kuidas tagada, et uued tuule- ja päikesepargid tooksid kasu ka kohalikele elanikele ning suurendaksid rohepöörde vastuvõetavust.
• Salvestustehnoloogiate rolli – kuidas uued akulahendused ja võrguarendused aitavad vältida elektrikatkestusi ja tasakaalustada tipukoormusi.

Paneel annab vastuse küsimustele, mis on hetkel Eesti energiapoliitika tulipunktis: kas meie võrk ja seadusandlus on valmis 100% taastuvenergiaks? Kui kiiresti saab tuule ja päikese võimsusi kahekordistada? Ja kuidas tagada, et rohepööre oleks majanduslikult kasulik nii investoritele kui ka tavatarbijatele?

Kuidas on omavahel seotud taristu arendamine, energiajulgeolek ja riigi majanduslik vastupidavus? Ettekanne otsib vastuseid küsimusele, millised investeeringud ja otsused on kriitilised selleks, et Eesti ei satuks ühe tarneallika või tehnoloogia pantvangi. Samal ajal vaadeldakse, kuidas taristu areng saab samaaegselt toetada nii meie majanduse konkurentsivõimet kui ka riiklikku turvatunnet. Eraldi tähelepanu all on erasektori roll ja koostöövõimalused riigiga, et luua lahendusi, mis teenivad ühiselt nii ettevõtluse kui ka ühiskonna huve.

• Millistes Eesti piirkondades ehitustööd jätkuvad, millised lõigud valmivad peagi ja millised tehnilised või regulatiivsed väljakutsed on tulevikus ees?
• Kuidas Rail Baltica suurendab taristu vastupidavust kriisiolukordades.
• Kuidas projekt kujundab Eesti taristut rohepöörde seisukohast vastupidavamaks ja turvalisemaks?

1. Näited SKPK BIM üksuse kogemusest – päevade töö minutitega, ületunnitundide vähenemine, tööjõulünga kompenseerimine AI abil.

2. Kuidas AI aitab projekteerimismudeleid, andmete töötlemist ja koodi genereerimist automatiseerida, jättes inseneridele lõpliku kontrolli ja loomingulise otsustusvabaduse.

3. Tuleviku visioon - AI roll projekteerimises 2030. aastaks – 60–70% projekteerimisest automatiseerituna, võimalus neljapäevaseks töönädalaks, suurem tööjõu efektiivsus ja uued kompetentsid.

4. Tööstusharu laiem mõju - Kuidas AI-lahendused võivad muuta taristuehituse projektide planeerimist ja teostust, vähendada kulusid, kiirendada ehitust ja tõsta sektori julgeolekut tööjõupuuduse ja ajasurve kontekstis.