Tööstuse äriplaan 2025

Uus valitsus on öelnud, et tööstus on fookuses. Plaanis on jätkata tööstuspoliitika arendamisega, kuid selle kõrval on oluline ka plaan, mis aitaks Eestisse investeeringuid tuua. Minister Erkki Keldo ütles ka hiljutises intervjuus, et tööstuspoliitika põhialused olemas ning varasemad murekohad on teada ja neist saadakse ka ühtemoodi aru. Minister lisas, et koostöös ministeeriumi ja erialaliitudega ning ettevõtjatega hakatakse neid muresid järk-järgult lahendama.

Mihkel Nestor kirjutas septembri alguses, et Eesti majandus on siiani jätkanud languskursil, kuid näha on esimesi paranemismärke. Suurima lootuse majanduskasvu taastumiseks annab oodatav intressimäärade langus, mis parandab olukorda nii eksporditurgudel kui toetab ka kodumaiseid investeeringuid. Kuigi tööstustoodang on veel möödunud aastaga võrreldes madalam, võib konjunktuuriuuringute põhjal öelda, et tööstusele on lisandunud uusi tellimusi, mis väljendab nõudluse kosumist. Maikuus kirjutas Nestor, et Eesti maksusüsteemi ja bürokraatiat peetakse maailmas üheks ettevõtlussõbralikumaks. Samas on suvi toonud majanduskeskkonnale muutusi, mis võivad seda arvmust kõigutama hakata. Millega peaksid tööstusettevõtted uue aasta plaanides arvestama? Kuhu liigub eksprt ja milline saab olema maksumuudatuste mõju? Mis saab meie konkurentsivõimest ja milline on tööstuse kindlustunne?

Liimpuidust akna- ja uksekomponentide tootja Barrus on viimastel aastatel julgelt investeerinud. Valminud on uus komponenditehas, lamineerimisliin, lahtilõikustehas, samuti osteti osalus klaasiäris Glassense ning parandati mitme miljoni väärtuses ka töötajate töötingimusi.

2023. aasta pidi Barrus seljataha jätma aga nii käibe- kui kasumilangusega, samas on ettevõte stabiilsuse tagamiseks raskustele reageerinud töömahtude ja töötajaskonna vähendamisega. Barrus tõmbab jõuga 30% mahust maha, ütles Martti Kork eelmisel aastal puidutööstuse äriplaani konverentsil, kui 2024. aastat prognoosis. „Seame endale n-tihumeetrit piiri ette, üle selle me ei müü,“ tutvustas to toonast plaani.  

Tänavu oktoobri alguses ütles tegevjuht, et mõnda aega on olnud platoo ja kas nina läheb üles-alla-paremale-vasakule, ei tea. Milliseid võimalusi ja riske näeb ettevõte aga lähitulevikus? Millesse on plaanis investeerida ja millised on 2025. aastal fookusteemad?

Woodman arendab, toodab ja müüb Paide külje all puidust ja puitplaadist disainmööblit. Süvenev majanduslangus ja rohepööre on suurendanud ettevõtte ja inimeste maksukoormust, mis on toonud kaasa palgasurve, väheneva kasumlikkuse ja konkurentsivõime. 2023. aasta tuli ettevõttel lõpetada väiksema käibe ja kahjumiga, kuid 2024 on müük pööranud taas tõusuteele ja kuni järgmise aasta 2025 esimese kvartalini on tehas tööga täidetud. Milline on Kesk-Eesti mööblitootja äriplaan uueks aastaks ja kaugemaks tulevikuks? Kuidas tehakse otsused ja kuhu suunatakse järgmine investeering? Kus on võimalused ja riskid? Milline on mööblitööstuse olukord ja konkurentsivõime?

Atria Eesti näitas möödunud aastal korralikku käibehüpet – 20%. Ka ärikasum hüppas 1,5 miljonilt eurolt enam kui 3,5 miljonini. Eelnevatel aastatel on ettevõte läbinud olulise struktuurimuutuse ja kaasajastanud oma tegevust – tootmine on kolitud ühte tehasesse ning suur osa sisseseadest on moderniseeritud ja välja on vahetatud ka energiatootmine. Suured muutused on aidanud ettevõttel siseseid protsesse tõhusamaks muuta. Samas plaanib Atria jätkuvalt panustada energiatõhususe parandamisse ja protsesside efektiivistamisse.

Frankenburg Technologies on 2024. aastal asutatud kaitsetehnoloogia ettevõte, mis keskendub uuenduslike õhutõrjesüsteemide ja rakettide arendamisele ning masstootmisele. Ettevõte on teatanud, et tahab varustada Ukrainat droonivastate raketisüsteemidega ning alustada ka Ukrainas kohapealset tootmist. Ettevõtte omanike ja kasusaajate ringi kuuluvad Taavi Madiberk, Margus Linnamäe ja Marko Virkebau. Hiljuti teatas ettevõte ka Kuldar Väärsi kaasamisest strateegilise investoriga. Millised on ettevõtte plaanid tootmise käivitamiseks ning milliseid riste ja võimalusi ettevõte näeb?

Meedias on aina enam juttu Leedu majandus- ja tööstusedust. Samal ajal kui meie majanduskasv on miinusmärgiga, suudavad leedulased näidata kasvu. Ettekandes võtame fookusesse Leedu tööstuse ja räägime, milline on Leedu plaani tööstusele aastani 2030. Tomas Prūsas on Harju Elektri Leedu tehase juht, aga samal ajal ka töösturite eestkõneleja, kes usub, et just inseneeria on see, mis Balti riigid uuele kasvule aitab. Milline on Leedu kui inseneririik ja milline on kohaliku tööstuse plaan aastani 2030? Kuidas Leedu oma tööstust toetab?