Koroonapandeemia ohjeldamisel tugeva kriitikatule alla jäänud peaminister Kaja Kallas on Ukraina sõja ajal näidanud end laitmatu ja julge juhina. Eriti hästi on Kallas suutnud rahvusvahelisel areenil Eesti seisukohad selgeks teha. Nii ei ole enam ebatavaline vaadata õhtul BBCd või CNNi ja näha seal peaminister Kallast rääkimas julgeolekust Eestis, Ukrainas ja Euroopas laiemalt. Siiski on Kallase valitsusel vaja teha olulisi suurinvesteeringuid tingimustes, kus inflatsioon võib hakata riigieelarve tulusid ära sööma. Kui jätkusuutlik on Eesti riik ja millised on eelarve väljavaated lähiaastateks?

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on andnud isiklikku eeskuju, millised me otsustajatena – nii juhtidena kui ka kodanikena – olema peaksime. Seda eriti olukorras ja tingimustes, kus sõda Ukrainas ei ole veel lõppenud. Stoiline ja tasakaalukas Herem ei kutsu avalikkust uisapäisa üle oma varju hüppama, vaid tegema kindlat plaani lähiajaks ja -aastateks. Heremi sõnul saab igaüks julgeolekusse panustada, tehes investeeringuid, hoides töös majandust ja säilitades rahulikku enesekindlat meelt.

Eesti Panga president Madis Müller esindab Eestile omast konservatiivsemat rahapoliitikat, seda nii Euroopa Keskpanga nõukogus kui ka kodumaal. Nii on ta soovitanud poliitikutel hoiduda toetusraha laia kaarega külvamisest ja pigem suunata toetusi ainult neile, kellele neid päriselt vaja on. Niigi on hoogne rahakülv juba globaalselt hindu kergitanud. Kuidas hoida rahaasjad makrovaates korras?

Äriplaani lavale astub sel aastal ka väga eriline väliskülaline – Ukraina meediaettevõtja, režissöör, president Zelenskõi lähikondlane Oleksandr Rodnjanskõi. Enne Ukraina sõda olid Rodnjanskõil ärihuvid nii Ukrainas kui Venemaal, ta on kinolinale toonud suurejoonelise ajaloolise sõjafilmi “Stalingrad”, aga ka hingestatud mängufilmi “Leviathan”. Kuid kaks nädalat pärast Venemaa sissetungi andis Vene kaitseminister Sergei Šoigu korralduse arvata Vene kultuuriruumist välja kaks isikut – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Oleksandr Rodnjanskõi. See käsk ka täideti. Rodnjanskõi sellest ei hooli. „Olen täiesti iseseisev ja pole mingit võimalust, et ma võtaksin filmide produktsiooniks raha Vene valitsuselt,“ ütles produtsent. Kuidas mõjutab sõda Venemaa filmitööstust ja ühiskonda laiemalt? Kui suure lõhe on sõda Ukraina ja Venemaa kultuuriruumide vahele löönud? Millised näevad välja Venemaa, Ukraina ja ka kogu ülejäänud maailm pärast sõda?

E-tõendamisfirma ükssarviku staatusesse tõstnud Kaarel Kotkas jääb Eesti ettevõtlust mõjutama veel pikkadeks aastateks. Tegemist on noore ettevõtjaga, kes vaatab kaugele ja mõistab, mida tähendab “õiges tempos” kasvamine. Ja Veriffil kasvuvaru Kotka sõnul jätkub. Täpsemalt 1500 korda. Arvestades digitaalset tulevikku, võib mõne aja pärast iga teine inimene maailmas olla Veriffi klient. See aga tähendaks, et Kaarel Kotkas võib olla järgmine Steve Jobs või Bill Gates. Kas ta ka seda ise arvab?

LHV “L” ehk Rain Lõhmus alustas küll ettevõtjateed koos Eesti taasiseseisvusega, kuid suudab endiselt hoida uuendaja mainet. Lõhmus pole enda sõnul pankur, vaid pigem investor, kes aitab uutele asjadele kaasa. Näiteks on investeerinud mitmetesse iduprojektidesse, pälvinud Kultuurisõbra auhinna ning usub pigem bitcoini kui kulda.

Heiti Hääl on Alexela Groupi suuromanik. Grupp on sel aastal paistnud silma aktiivse tegevusega, mis lubab firmale veel suuremat tulevikku eriti energeetika, tööstuse ja kinnisvara vallas. Hääle sõnul on Alexela Grupi viisaastakuplaanis kirjas ka kavatsus ettevõte börsile viia. Kas börsiplaanid on veel jõus ja kuidas mõjutab kütusemüüjat turuolukord, “kui hinnad on liiga head”?