Mida taim teab
Teejuht meelte maailma
„Kui te järgmine kord läbi pargi jalutate, leidke aega ja küsige, mida võilill murul näeb. Millist lõhna tunneb rohi? Katsuge tammepuu lehti teadmisega, et puu jätab puudutuse meelde. Puu ei jäta aga meelde teid ennast. Teie seevastu võite meelde jätta selle kindla puu ja kanda mälestust temast endas terve elu.“
Tel Avivi ülikooli teadlane Daniel Chamovitz kirjeldab oma värskes raamatus, mida ja kuidas tajuvad ja kogevad taimed. Kõige värskemate teadustööde kaudu tutvustab autor taimede „tundeelu“, tõmmates paralleele inimmeeltega: tuleb välja, et inimestel on päevalillede ja tammepuudega päris palju ühist. Ta demonstreerib, kuidas taimed tunnevad ära, mis on ülal ja mis all; kuidas nad teavad, et naabrit ründab näljaste putukate parv, ja kas nad oskavad vääriliselt hinnata Led Zeppelini muusikat. Puudutuste, heli, lõhna, nägemise ja isegi mälu ilmingud panevad Chamovitzi arutlema, kas taimed võiksid olla koguni teadlikud oma ümbruskonnast.
Raamat annab lugejale haruldase võimaluse kiigata, milline paistab maailm murule meie jalge all, lillele meie nina ees ja puudele, mille otsa me ronime. „Mida taim teab“ pääses nii Amazoni kui Audubon Magazine’i 2012. aasta kümne parima populaarteadusliku raamatu hulka, samuti valis Chicago Tribune’i toimetus selle üheks mulluseks lemmikraamatuks.
Teised kirjutavad:
Tiit Kändler Ettevaatust: ka taimedel on silmad! Sirp, 16.05.2013
Tiit Kändler Taim suhtleb ja nuhtleb Eesti Päevaleht, 04.04.2013
Loterii: 23.09.2013
Sisukord
Eessõna
1 Mida taim näeb
Botaanik Darwin
Marylandi mammut: tubakas, mis muudkui kasvas
Mida muudab (lühike) päev
Pimedad taimed geneetikaajastul
Mida taimed ja inimesed näevad
2 Mida taim haistab
Seletamatud nähtused
Toidu leidmine
Lehed kikitavad kõrvu
Kas taimed tunnevad lõhna?
3 Mida taim tunneb
Kärbsepüünis
Vee jõud
Negatiivne puudutus
Taimede ja inimeste tundemeel
4 Mida taim kuuleb
Rock’n’roll botaanika
Kurtuse geenid
Kurt taim
5 Kuidas taim teab, kus ta on
Mis on üleval ja mis on all
Liikumishormoon
Tantsivad taimed
Tasakaalus taim
6 Mida taim mäletab?
Kärbsepüünise lühiajaline mälu
Pikaajaline mälestus vigastusest
Krõbe külm
Põlvest põlve
Intelligentne mälu?
Järelsõna: teadlik taim
Arvustused
Inimese võimed on piiratud. Vaid väga kitsastes valdkondades suudab inimene elu jooksul süveneda maailma igatiseks mõistmiseks vajalike peensusteni. Igal süvenejal on oma valdkond, oma vaatenurk, paljud aga ei suudagi süveneda. Seetõttu on enamusest maailma asjadest meil lihtsustatud arusaamine, me vajame nendega tegelemiseks lihtsustavaid mudeleid. Peamiseks lihtsustatud teadmiste saamise allikaks on populaarteaduslikud teosed – raamatud, filmid, artiklid internetis ja ajakirjanduses.
Populaarteaduses on sageli väga häirivaks liigse või isegi lubamatu lihtsustamise ja sobimatute võrdluste (liiga juhusliku sarnasuse) kasutamine. Vahel kohtab selliseid hädasid isegi suurtes üldistes USA päritolu kõrgkooliõpikutes. (Enamus meil kättesaadavatest sellistest bioloogiaalastest õpperaamatutest on ingliskeelsed ja USA päritolu, teisi ma pole näinud ja seetõttu võin teha USA päritolule liiga).
Igatahes sulas mu lugemise alustamist saatnud skepsiseke kiiresti. Kunagine ülikooliaegne süvendatud tegelemine taimefüsioloogaga tuli raamatust vägagi tuttavana meelde. Aga mitte niivõrd teaduskeeles, vaid mõnusas jutustamise keeles esitatuna. Keerukatest asjadest on raamatus suudetud imeteldava lihtsuse ja selgusega rääkida. Ja sealjuures pole häbenetud ka sobilike süvateaduslike mõistete kasutamisest kohtades, kus see on õigustatud. Nende mõistete kasutamist saadab täiendavate seletuste kasutamine, mis võtab maha tavalist võõrsõnade-terminite hirmutavat toimet. Need terminid polegi midagi sellist, mida kuuldes tavainimene peaks tundma ennast madalamana kui maarohi, neil on täiesti inimlik sisu.
Raamatule lisab köitvust selle mitmekihilisus. Ühelt poolt on see puhas taime bioloogia – taime meelelise tundlikkuse võimaluste ja nende tähenduste kirjeldamine ja seletamine. Teisalt on see aga ka inimese lugu – kuidas ja miks on inimesed taimi uurinud, kuidas üritanud neist teadmisi saada, mis on viinud neid avastusteni, mis on põhjustanud ka ekslikke järeldusi. Kolmandaks on see teaduse metoodikate tutvustamine – rutiinsed mahukad tööd ja säravad juhuleiud, töövõtted 19. sajandist arengus viimase aja lisavõimalusteni 21. sajandist. Kuid ükski teadus pole üksi, seetõttu lisanduvad neljanda kihistusena seosed teiste teadusharudega, nii lähimate kui loomi uurivatega kui ka esmapilgul lausa sobimatutega nagu psühholoogia ja neuroloogia. Taimedel ja loomade võrdlusest nähtub mitmete nende väliskeskkonnaga suhtlemise protsesside samasus, kuid ka sama ülesande mitmekesised, isegi erinevat päritolu teostumise võimalused elusorganismidel. Ja lõpuks aitab seesama närviteaduse alane võrdlemine aru saada ka sellest, mida närviprotsesside sarnast tunnetamist on taimedel võimalik ette kujutada ja millised taimedele pakutavad omadused jäävad siiski vaid muinasjuttudesse.
Oma ladusa ja mõnusalt lihtsa esituse poolest lubab raamat end lugeda juba 4.-5. klassi nutikamatel lastel. Aga ka loodusteadusliku eriharidusega paadunud täiskasvanulegi on seal oma iva – kasvõi kunagi eksamiteks tuubitu värskendamine ja parem mõtestamine. Uusimate teaduslike täienduste olemasolu võimaldab õpingute järgsel ajal lisandunust aimu saada. Ja loomulikult on raamat kõigile looduse ja elu huvilistele, kes nende kahe äärmuse vahele jäävad.
Mida taim teab
Kirjeldus
„Kui te järgmine kord läbi pargi jalutate, leidke aega ja küsige, mida võilill murul näeb. Millist lõhna tunneb rohi? Katsuge tammepuu lehti teadmisega, et puu jätab puudutuse meelde. Puu ei jäta aga meelde teid ennast. Teie seevastu võite meelde jätta selle kindla puu ja kanda mälestust temast endas terve elu.“
Tel Avivi ülikooli teadlane Daniel Chamovitz kirjeldab oma värskes raamatus, mida ja kuidas tajuvad ja kogevad taimed. Kõige värskemate teadustööde kaudu tutvustab autor taimede „tundeelu“, tõmmates paralleele inimmeeltega: tuleb välja, et inimestel on päevalillede ja tammepuudega päris palju ühist. Ta demonstreerib, kuidas taimed tunnevad ära, mis on ülal ja mis all; kuidas nad teavad, et naabrit ründab näljaste putukate parv, ja kas nad oskavad vääriliselt hinnata Led Zeppelini muusikat. Puudutuste, heli, lõhna, nägemise ja isegi mälu ilmingud panevad Chamovitzi arutlema, kas taimed võiksid olla koguni teadlikud oma ümbruskonnast.
Raamat annab lugejale haruldase võimaluse kiigata, milline paistab maailm murule meie jalge all, lillele meie nina ees ja puudele, mille otsa me ronime. „Mida taim teab“ pääses nii Amazoni kui Audubon Magazine’i 2012. aasta kümne parima populaarteadusliku raamatu hulka, samuti valis Chicago Tribune’i toimetus selle üheks mulluseks lemmikraamatuks.
Teised kirjutavad:
Tiit Kändler Ettevaatust: ka taimedel on silmad! Sirp, 16.05.2013
Tiit Kändler Taim suhtleb ja nuhtleb Eesti Päevaleht, 04.04.2013
Loterii: 23.09.2013
Eessõna
1 Mida taim näeb
Botaanik Darwin
Marylandi mammut: tubakas, mis muudkui kasvas
Mida muudab (lühike) päev
Pimedad taimed geneetikaajastul
Mida taimed ja inimesed näevad
2 Mida taim haistab
Seletamatud nähtused
Toidu leidmine
Lehed kikitavad kõrvu
Kas taimed tunnevad lõhna?
3 Mida taim tunneb
Kärbsepüünis
Vee jõud
Negatiivne puudutus
Taimede ja inimeste tundemeel
4 Mida taim kuuleb
Rock’n’roll botaanika
Kurtuse geenid
Kurt taim
5 Kuidas taim teab, kus ta on
Mis on üleval ja mis on all
Liikumishormoon
Tantsivad taimed
Tasakaalus taim
6 Mida taim mäletab?
Kärbsepüünise lühiajaline mälu
Pikaajaline mälestus vigastusest
Krõbe külm
Põlvest põlve
Intelligentne mälu?
Järelsõna: teadlik taim
Inimese võimed on piiratud. Vaid väga kitsastes valdkondades suudab inimene elu jooksul süveneda maailma igatiseks mõistmiseks vajalike peensusteni. Igal süvenejal on oma valdkond, oma vaatenurk, paljud aga ei suudagi süveneda. Seetõttu on enamusest maailma asjadest meil lihtsustatud arusaamine, me vajame nendega tegelemiseks lihtsustavaid mudeleid. Peamiseks lihtsustatud teadmiste saamise allikaks on populaarteaduslikud teosed – raamatud, filmid, artiklid internetis ja ajakirjanduses.
Populaarteaduses on sageli väga häirivaks liigse või isegi lubamatu lihtsustamise ja sobimatute võrdluste (liiga juhusliku sarnasuse) kasutamine. Vahel kohtab selliseid hädasid isegi suurtes üldistes USA päritolu kõrgkooliõpikutes. (Enamus meil kättesaadavatest sellistest bioloogiaalastest õpperaamatutest on ingliskeelsed ja USA päritolu, teisi ma pole näinud ja seetõttu võin teha USA päritolule liiga).
Igatahes sulas mu lugemise alustamist saatnud skepsiseke kiiresti. Kunagine ülikooliaegne süvendatud tegelemine taimefüsioloogaga tuli raamatust vägagi tuttavana meelde. Aga mitte niivõrd teaduskeeles, vaid mõnusas jutustamise keeles esitatuna. Keerukatest asjadest on raamatus suudetud imeteldava lihtsuse ja selgusega rääkida. Ja sealjuures pole häbenetud ka sobilike süvateaduslike mõistete kasutamisest kohtades, kus see on õigustatud. Nende mõistete kasutamist saadab täiendavate seletuste kasutamine, mis võtab maha tavalist võõrsõnade-terminite hirmutavat toimet. Need terminid polegi midagi sellist, mida kuuldes tavainimene peaks tundma ennast madalamana kui maarohi, neil on täiesti inimlik sisu.
Raamatule lisab köitvust selle mitmekihilisus. Ühelt poolt on see puhas taime bioloogia – taime meelelise tundlikkuse võimaluste ja nende tähenduste kirjeldamine ja seletamine. Teisalt on see aga ka inimese lugu – kuidas ja miks on inimesed taimi uurinud, kuidas üritanud neist teadmisi saada, mis on viinud neid avastusteni, mis on põhjustanud ka ekslikke järeldusi. Kolmandaks on see teaduse metoodikate tutvustamine – rutiinsed mahukad tööd ja säravad juhuleiud, töövõtted 19. sajandist arengus viimase aja lisavõimalusteni 21. sajandist. Kuid ükski teadus pole üksi, seetõttu lisanduvad neljanda kihistusena seosed teiste teadusharudega, nii lähimate kui loomi uurivatega kui ka esmapilgul lausa sobimatutega nagu psühholoogia ja neuroloogia. Taimedel ja loomade võrdlusest nähtub mitmete nende väliskeskkonnaga suhtlemise protsesside samasus, kuid ka sama ülesande mitmekesised, isegi erinevat päritolu teostumise võimalused elusorganismidel. Ja lõpuks aitab seesama närviteaduse alane võrdlemine aru saada ka sellest, mida närviprotsesside sarnast tunnetamist on taimedel võimalik ette kujutada ja millised taimedele pakutavad omadused jäävad siiski vaid muinasjuttudesse.
Oma ladusa ja mõnusalt lihtsa esituse poolest lubab raamat end lugeda juba 4.-5. klassi nutikamatel lastel. Aga ka loodusteadusliku eriharidusega paadunud täiskasvanulegi on seal oma iva – kasvõi kunagi eksamiteks tuubitu värskendamine ja parem mõtestamine. Uusimate teaduslike täienduste olemasolu võimaldab õpingute järgsel ajal lisandunust aimu saada. Ja loomulikult on raamat kõigile looduse ja elu huvilistele, kes nende kahe äärmuse vahele jäävad.