Mida taim teab

Inimese võimed on piiratud. Vaid väga kitsastes valdkondades suudab inimene elu jooksul süveneda maailma igatiseks mõistmiseks vajalike peensusteni. Igal süvenejal on oma valdkond, oma vaatenurk, paljud aga ei suudagi süveneda. Seetõttu on enamusest maailma asjadest meil lihtsustatud arusaamine, me vajame nendega tegelemiseks lihtsustavaid mudeleid. Peamiseks lihtsustatud teadmiste saamise allikaks on populaarteaduslikud teosed – raamatud, filmid, artiklid internetis ja ajakirjanduses.

Populaarteaduses on sageli väga häirivaks liigse või isegi lubamatu lihtsustamise ja sobimatute võrdluste (liiga juhusliku sarnasuse) kasutamine. Vahel kohtab selliseid hädasid isegi suurtes üldistes USA päritolu kõrgkooliõpikutes. (Enamus meil kättesaadavatest sellistest bioloogiaalastest õpperaamatutest on ingliskeelsed ja USA päritolu, teisi ma pole näinud ja seetõttu võin teha USA päritolule liiga).

Igatahes sulas mu lugemise alustamist saatnud skepsiseke kiiresti. Kunagine ülikooliaegne süvendatud tegelemine taimefüsioloogaga tuli raamatust vägagi tuttavana meelde. Aga mitte niivõrd teaduskeeles, vaid mõnusas jutustamise keeles esitatuna. Keerukatest asjadest on raamatus suudetud imeteldava lihtsuse ja selgusega rääkida. Ja sealjuures pole häbenetud ka sobilike süvateaduslike mõistete kasutamisest kohtades, kus see on õigustatud. Nende mõistete kasutamist saadab täiendavate seletuste kasutamine, mis võtab maha tavalist võõrsõnade-terminite hirmutavat toimet. Need terminid polegi midagi sellist, mida kuuldes tavainimene peaks tundma ennast madalamana kui maarohi, neil on täiesti inimlik sisu.

Raamatule lisab köitvust selle mitmekihilisus. Ühelt poolt on see puhas taime bioloogia – taime meelelise tundlikkuse võimaluste ja nende tähenduste kirjeldamine ja seletamine. Teisalt on see aga ka inimese lugu – kuidas ja miks on inimesed taimi uurinud, kuidas üritanud neist teadmisi saada, mis on viinud neid avastusteni, mis on põhjustanud ka ekslikke järeldusi. Kolmandaks on see teaduse metoodikate tutvustamine – rutiinsed mahukad tööd ja säravad juhuleiud, töövõtted 19. sajandist arengus viimase aja lisavõimalusteni 21. sajandist. Kuid ükski teadus pole üksi, seetõttu lisanduvad neljanda kihistusena seosed teiste teadusharudega, nii lähimate kui loomi uurivatega kui ka esmapilgul lausa sobimatutega nagu psühholoogia ja neuroloogia. Taimedel ja loomade võrdlusest nähtub mitmete nende väliskeskkonnaga suhtlemise protsesside samasus, kuid ka sama ülesande mitmekesised, isegi erinevat päritolu teostumise võimalused elusorganismidel. Ja lõpuks aitab seesama närviteaduse alane võrdlemine aru saada ka sellest, mida närviprotsesside sarnast tunnetamist on taimedel võimalik ette kujutada ja millised taimedele pakutavad omadused jäävad siiski vaid muinasjuttudesse.

Oma ladusa ja mõnusalt lihtsa esituse poolest lubab raamat end lugeda juba 4.-5. klassi nutikamatel lastel. Aga ka loodusteadusliku eriharidusega paadunud täiskasvanulegi on seal oma iva – kasvõi kunagi eksamiteks tuubitu värskendamine ja parem mõtestamine. Uusimate teaduslike täienduste olemasolu võimaldab õpingute järgsel ajal lisandunust aimu saada. Ja loomulikult on raamat kõigile looduse ja elu huvilistele, kes nende kahe äärmuse vahele jäävad.