Õelad tüdrukud
Kuidas kaitsta end pahatahtlike naiste eest
“Õelad tüdrukud” kõnetab tõenäoliselt iga naist. Tegu on sensatsioonilise raamatuga, mis käsitleb esimest korda avameelselt üht suuremat tabuteemat ühiskonnas – naistevahelist vaimset vägivalda ehk mõrralikku käitumist.
Austraalia psühholoog Meredith Fuller on töötanud aastaid sellise vägivalla all kannatavate naistega ning sadadest intervjuudest nendega pannudki kokku selle erakordselt valusa ja õpetliku raamatu. Need lood on mõneski mõttes uskumatud: oma kannatusi varjates on naised kaotanud kes vaimse või füüsilise tasakaalu, kes armastatud töökoha, kuid on ka neid, kes neile tehtud ülekohtu eest on pidanud tasuma oma eluga.
Fuller võtab luubi alla mõrdade käitumise tööl. Esimene kokkupuude õelate tüdrukutega on paljudel naistel olnud koolipõlves. Ehk olid ise mõne pahatahtliku tüdruku käitumise ohver, võib-olla märkasid poppide tüdrukute õelust ebapopulaarsete suhtes. Mõned neist õelatest tüdrukutest kasvavad sellisest käitumisest välja, teised sirguvad suureks ja lähevad tööle, võttes oma vastiku käitumise sinna kaasa. Seega on suur tõenäosus, et töökohal taas minevikuhaavad veritsema hakkavad ning halvad mälestused vägisi pinnale kerkivad. Tunned taas, nagu oleksid koolipingis ning enesekindlast ja kompetentsest naisest saab mõne aja pärast kaitsetu inimvare. Õelate naiste käitumine võib olla nii salakaval või libe, et sageli on raske öelda, kas nad on su tõesti sihikule võtnud või oled lihtsalt liiga tundlik. Sind valdavad kõhedakstegevad tunded: kord oled segaduses, siis lõbus, kord tunned kurnatust, siis viha. On raske uskuda, et mõni sookaaslane võiks su nii puntrasse ajada, olgu teadlikult või mitte. Arvad, et peaksid olukorraga toime tulema, oled ju eriti uhke oma võime üle teistes parim esile tuua. Või eeldad, et see on pelk isiksuste kokkupõrge või suhtlemisraskus, millega suudad hakkama saada. Aga kui sa ei suuda, on seda raskem negatiivse mõjuga toime tulla. Sind jääb kummitama õel saladus, millest sul on häbi rääkidagi: üks naine põhjustab sulle meelehärmi, ilma et oleksid midagi selle ärateenimiseks teinud.
Asja hea külg on selles, et mõrrad käituvad vastikult harva just sinu pärast. Jõulise oleku taga on õelad tüdrukud ebakindlad, hirmul ja tähelepanunäljas. Raamatu teises pooles vaebki autor pideva õela käitumise motiive ja mustreid – see aitab eristada mõrda naisest, kes võib olla lihtsalt karmi olemisega ning oma tööle pühendunud. Võib-olla oled õela tüdrukuga eri põlvkondadest ning seetõttu on teievahelisse suhtlusse tekkinud mõrad? Ehk astus kolleeg lihtsalt hommikul vasaku jalaga voodist või on tal kodus parasjagu probleeme – see kõik ei muuda naist veel mõrraks. Seda kõike arvesse võttes väldid asjatut sildistamist ning võid rahulikult oma eluga edasi minna.
Järgmiseks pakub autor rohkelt praktilisi näpunäiteid, kuidas raskete naiskolleegidega toime tulla. Sinu kohtumine õelast tüdrukust kolleegiga leidis ehk aset alles hiljuti, kuid on üsna tõenäoline, et oled temasugustega juba mõnda aega maid jaganud. Nüüd on käes aeg oma võimalusi kaaluda: kas tööle jääda või lahkuda. Mil määral kannatab sinu heaolu, kui edasi tööle jääd? Kuidas mõjutab töölejäämine sinu karjääri? Need on kõige olulisemad küsimused, mille üle pead järele mõtlema, kinnitab Fuller. Tähele tuleb selle kõige juures panna, et muuta saad ainult iseenda käitumist, sest tema ei muutu.
Kõige olulisem on sinu tervis ja heaolu. Kui tervis on kehv, ei suuda sa korralikult töötada ega enda või endast sõltuvate inimeste eest hoolitseda. Sa ei suuda oma karjääri ilma lootuse ja elujõuta täiel määral edasi viia. Töö juures toimuv võitlus mõrraga võib olla signaal, et peaksid lõpetama ning teises suunas edasi liikuma. Võib-olla ei ole see koht sinu jaoks ning võiksid juhust kasutada ja lahkudes oma elule uue mõtte anda. Paljud naised on vihased, kui peavad enese säästmiseks töölt lahkuma. Miks peavad nemad lahkuma, kui probleem ei ole üldse neis? Miks peavad nemad lahkuma, kuigi nad on kaua õppinud ja end täiendanud, et praegusele kohale jõuda? Miks peavad nemad lahkuma töökohalt, kus neile meeldib kõik peale selle mõrra? Miks on nad pandud sellisesse sundolukorda?
Paljud naised õelutsevad märkamatult ning nende vastikut käitumist ei peeta erinevalt kiusamisest tervisele ja turvalisusele kahjulikuks. On aeg õppida end ellujäämise nimel rohkem usaldama ning iseendale toetuma. Nii õnnestub ehk ka olukorrast välja rabeleda.
Arvustused
Igal aastal antakse maailmas välja tuhandeid eneseabiraamatuid. Kuigi teemad on enamasti universaalsed, loevad sellist kirjandust valdavalt naised. Meredith Fulleri “Õelad tüdrukud” ongi kirjutatud just naistest ja naistele. Autor on aastaid olnud tegev psühholoogi-konsultandina ja tõenäoliselt on tema kliendid olnud peamiselt naised – ju sellest süvendatud huvi ühest soost inimeste vastu.
Mulle meeldiks seda teemat vaadelda natuke laiemalt. Raamatu tekstis võiks enamikus kohtades sõna “naine” asendada sõnaga “mees”, “inimene” või “töötaja” ja tekst sujuks ikka sama hästi. Konfliktseid, häiritud inimesi võib leida igas kollektiivis, olenemata, kas tegu on mees- või naistöötajatega, ülemuse või alluvaga. Miks mõni inimene on konfliktsem ja põhjustab kaasinimestele kannatusi? Põhjused on erinevad ning nende mõistmine võib sageli aidata tagajärgedega paremini hakkama saada: liigne stress ja turvalisuse puudumine lapsepõlves, kohustuste ja võimete mittevastavus, nõrk sotsialiseerumine, meditsiinilised probleemid, murede kuhjumine, individualismi kultiveeriv kultuurikontekst jpm.
Olen töötanud juhina ligi 20 aastat ja probleemseid isiksusi nii pika karjääri jooksul ikka kohtab. Ja seda nii meeste kui ka naiste hulgas. Konfliktset inimest kohates olen lähtunud põhimõttest “hulluga vaielda või vasikaga võidu joosta …” Seega on mul olnud meeskonda luues oluliseks valikukriteeriumiks uue töötaja sobivus kollektiivi, empaatiavõime, hoolivus. Heade teadmistega spetsialist, kes on psühhopaat, ei saa töötada kollektiivis, vaid ainult omaenda firmas.
Karta on, et ebakindlus maailmamajanduses ainult suurendab stressi, probleeme ja kibestunud inimeste hulka. Kuidas selle kõigega toime tulla? Kuulake vana hea Karlssoni nõuannet: rahu, ainult rahu. Konfliktne inimene naudib sageli just seda, et saab teisi häirida ja traumeerida. Mida suurem on teie enda eneseusk ja -kindlus, seda vähem saavad psühhoterroristid teid haavata. Ja kui eneseabi raamatutest kasu ei ole, minge tervisesporti tegema, kontserdile, kinno, metsa … Elu ongi segane ja meie ümber ei ole inglid, vaid tavalised inimesed oma ebatäiuslikkuses.
Raamatu pealkiri “Õelad tüdrukud” kinnistab stereotüüpi, et naised on õelad ning naiste tööelu ja suhted on kuidagi teistmoodi kui meestel. Aga ei ole – töösuhetes võivad nii mehed kui ka naised olla õelad või head ning see ei ole seotud sooga, vaid isikuomadustega. Naisülemus võib olla kiusaja, aga kas meesülemus ei või? Ja kuidas veel! Naised on emotsionaalsed, mehed ratsionaalsed? Olen näinud nii äärmiselt emotsionaalseid mehi kui ka väga kaalutlevaid ja terava mõistusega naisi. Mõrralikult võivad käituda nii mehed kui ka naised.
Kõiksugu stereotüüpidesse suhtun ettevaatusega. Samas, et maailmast paremini aru saada, on teatud määratlemine ja korrastamine vajalik. Siin raamatus eritletakse kaheksat mõrratüüpi, millest üks on valemõrd. Lähemal uurimisel selgub, et valemõrd on igati hea ja normaalne kolleeg. Miks teda siis valemõrraks nimetada? Kas eeldus on, et kõik on mõrrad?
Mulle meeldib selle raamatu puhul kõige enam see, et iga määratluse juures esitab autor küsimuse: kas on võimalik, et olen asjast valesti aru saanud? Võib-olla ülemus tahab lihtsalt, et alluv oma tööd paremini teeks? Aga kuna alluv on ülemuse mõrraskaalal liigitanud, ei saa ju tema nõudmised normaalsed olla. Või vastupidi.
Küllap tuleb mõni olukord sellest raamatust igaühele tuttav ette, aga enamasti juhtub ikka nii, et õpitakse oma kogemustest, mitte õpikust või eneseabiraamatust. Õnneks on tõelisi mõrdu väga vähe, aga kui nendega kokku puutume, soovime küll, et oleksime nende olemust varem mõistnud. Inimestevahelised suhted on keerulised ja selles osas ei lõpe õppetunnid vist kunagi.
Inimene tegutseb maailmas, mille ta ise endale loob ehk asjad on nii, nagu ta usub neid olevat ja vastavalt sellele ta ka käitub. Seega pole küsimus valestimõistmise kohta sugugi üleliigne. Keerulistes olukordades tasub emotsioonid kõrvale jätta ja lahendust otsida, sest väljapääs on alati olemas. Enamik kolleege on ju väga toredad, kohusetundlikud ja vastutulelikud – sellised, kellega koos töötamine on rõõmus ja rikastav kogemus.
Olen sageli endalt küsinud, miks üks või teine naine just nii käitub. Lugedes raamatut „Õelad tüdrukud“ olen saanud paljudele oma mõtetele vastuse.
Ükskõik millises maailmajaos keegi elab või millist keelt räägib, on inimloomus ja sellest tulenev käitumine üsna sarnane.
Seni ei osanud ma naisi liigitada nende käitumismudelite järgi, kuigi lugedes tulid mulle sageli silme ette isikud minu eelnevaist eluperioodidest, kelles tundsin ära väljatõrjuja või mürgitaja. Tõenäoliselt olen siiani leidnud instinktiivselt tee enda kaitsmiseks või sellest üleolemiseks, kuid see raamat andis mulle palju teadmisi juurde.
Miks osa naisi käitub oma kaastöötajatega nagu mõrrad? Kust jookseb piir ebapädeva ja ebakindla ülemuse ja tema alluvate vahel? Millal jõuab ülemus oma ebakompetentsuse tasandile? Kuidas ja milliste meetoditega ennast kaitsta? Lugege ja saate vastused.
Töökiusamine ja sellega seotud tunne “minu vastu ollakse ebaõiglane, mulle tehakse ülekohut” on teemad, millest töö juures harva avatult ja otse kõneldakse. Kuid kohvinurgas ja sõprade seltsis paraku sagedamini, kui kuulajad välja kannatada suudavad.
Võiks arvata teisiti, kuid ka tööl ei mõtle ega käitu me enamasti ratsionaalselt – juhindume eelarvamustest ja emotsioonidest, teadmised on piiratud ning soovid enamasti enesekesksed. Seda võimendab veel tõsiasi, et antikangelased on tänapäeval populaarsed. Kipume imetlema neid, kes pritsivad sarkasmi ja haavavat vaimukust ning aplodeerime neile, kes kõrvaldavad oma vastased häbematu taktika abil. See kõik suurendab tööl levivat õelutsemist. Kuidas endasse ja teistesse kogunenud negatiivsusega toime tulla, kui sulle näib, et just sind kiusatakse tööl?
Raamatut saab kasutada kiuslike naiste välimäärajana. Autor kirjeldab kaheksat kiusajatüüpi ning pakub iga tüübi puhul retseptide kogu, mida selliste naistega toimetulekuks kasutada. Kirjelduste taga on aimata psühhoanalüütilist käsitlust peamistest ego-kaitse võtetest – inimlikest negatiivsetest loomuomadustest, mis käivituvad nii ennast teostades kui ka hirmu ja ärevuse mahasurumiseks –, iga tüüp omal moel ja oma võtteid eelistades.
Miks just õelad naised (ja mitte mehed)? Õhtumaises kultuuris erineb tüdrukute kasvatamine ja kasvamine poiste omast. Mõnikord on kiusamine teadlik ja õelutsemine tahtlik, enamasti aga kolme mõju – geenid, kasvatus ja keskkond – paratamatu kombinatsioon. Naistevaheliste konfliktide üheks põhjuseks loetakse ka töö tähenduse muutumist ajas: iseteadlik ja taiplik Y-põlvkond ei pruugi mõista X-põlvkonna alalhoidlikkust.
Psühhoanalüütilise käsitluse järgi saab kiusajaks isik, kelle sotsiaalne areng on seiskunud. Ta on kinni jäänud mõne eaperioodi arenguprobleemidesse ning elab kasvuraskused kaaskodanike peal välja. Enamasti üritatakse end vaimse vägivallaga kehtestada: kiusaja manipuleerib ja intrigeerib, meelitab ja mustab. Raamatust on leida eri tüüpidele kohaseid vastupanuvõtteid. Peamine järeldus – jääge asjalikuks, olge oma töös professionaalne.
Teksti kergest stiilist ja värvikatest näidetest tulvil esitusest hoolimata kumab sellest läbi autori sügav inimlikkus: ta leiab, et igaühest võib mõnel eluperioodil ja halbade juhuste kokkusattumise tõttu saada kiusaja. Nii suunab autor lugeja vahel ka peeglisse vaatama ning meie inimlike erinevuste üle järele mõtlema: millised on minu kogemused? Kes olen ma ise?
Raamat sisaldab nippe ja võtteid mitte ainult õelutsejatega toimetulekuks, vaid ka ülekoormuse ja tööstressi ennetamiseks ning tööelus paratamatuks kujunenud läbipõlemise tsüklist väljatulekuks. Selles on viiteid nii psühho- kui ka täiendteraapia võtetele, mille hulgast igaüks saab endale sobivaimad valida.
Õelad tüdrukud
Kirjeldus
“Õelad tüdrukud” kõnetab tõenäoliselt iga naist. Tegu on sensatsioonilise raamatuga, mis käsitleb esimest korda avameelselt üht suuremat tabuteemat ühiskonnas – naistevahelist vaimset vägivalda ehk mõrralikku käitumist.
Austraalia psühholoog Meredith Fuller on töötanud aastaid sellise vägivalla all kannatavate naistega ning sadadest intervjuudest nendega pannudki kokku selle erakordselt valusa ja õpetliku raamatu. Need lood on mõneski mõttes uskumatud: oma kannatusi varjates on naised kaotanud kes vaimse või füüsilise tasakaalu, kes armastatud töökoha, kuid on ka neid, kes neile tehtud ülekohtu eest on pidanud tasuma oma eluga.
Fuller võtab luubi alla mõrdade käitumise tööl. Esimene kokkupuude õelate tüdrukutega on paljudel naistel olnud koolipõlves. Ehk olid ise mõne pahatahtliku tüdruku käitumise ohver, võib-olla märkasid poppide tüdrukute õelust ebapopulaarsete suhtes. Mõned neist õelatest tüdrukutest kasvavad sellisest käitumisest välja, teised sirguvad suureks ja lähevad tööle, võttes oma vastiku käitumise sinna kaasa. Seega on suur tõenäosus, et töökohal taas minevikuhaavad veritsema hakkavad ning halvad mälestused vägisi pinnale kerkivad. Tunned taas, nagu oleksid koolipingis ning enesekindlast ja kompetentsest naisest saab mõne aja pärast kaitsetu inimvare. Õelate naiste käitumine võib olla nii salakaval või libe, et sageli on raske öelda, kas nad on su tõesti sihikule võtnud või oled lihtsalt liiga tundlik. Sind valdavad kõhedakstegevad tunded: kord oled segaduses, siis lõbus, kord tunned kurnatust, siis viha. On raske uskuda, et mõni sookaaslane võiks su nii puntrasse ajada, olgu teadlikult või mitte. Arvad, et peaksid olukorraga toime tulema, oled ju eriti uhke oma võime üle teistes parim esile tuua. Või eeldad, et see on pelk isiksuste kokkupõrge või suhtlemisraskus, millega suudad hakkama saada. Aga kui sa ei suuda, on seda raskem negatiivse mõjuga toime tulla. Sind jääb kummitama õel saladus, millest sul on häbi rääkidagi: üks naine põhjustab sulle meelehärmi, ilma et oleksid midagi selle ärateenimiseks teinud.
Asja hea külg on selles, et mõrrad käituvad vastikult harva just sinu pärast. Jõulise oleku taga on õelad tüdrukud ebakindlad, hirmul ja tähelepanunäljas. Raamatu teises pooles vaebki autor pideva õela käitumise motiive ja mustreid – see aitab eristada mõrda naisest, kes võib olla lihtsalt karmi olemisega ning oma tööle pühendunud. Võib-olla oled õela tüdrukuga eri põlvkondadest ning seetõttu on teievahelisse suhtlusse tekkinud mõrad? Ehk astus kolleeg lihtsalt hommikul vasaku jalaga voodist või on tal kodus parasjagu probleeme – see kõik ei muuda naist veel mõrraks. Seda kõike arvesse võttes väldid asjatut sildistamist ning võid rahulikult oma eluga edasi minna.
Järgmiseks pakub autor rohkelt praktilisi näpunäiteid, kuidas raskete naiskolleegidega toime tulla. Sinu kohtumine õelast tüdrukust kolleegiga leidis ehk aset alles hiljuti, kuid on üsna tõenäoline, et oled temasugustega juba mõnda aega maid jaganud. Nüüd on käes aeg oma võimalusi kaaluda: kas tööle jääda või lahkuda. Mil määral kannatab sinu heaolu, kui edasi tööle jääd? Kuidas mõjutab töölejäämine sinu karjääri? Need on kõige olulisemad küsimused, mille üle pead järele mõtlema, kinnitab Fuller. Tähele tuleb selle kõige juures panna, et muuta saad ainult iseenda käitumist, sest tema ei muutu.
Kõige olulisem on sinu tervis ja heaolu. Kui tervis on kehv, ei suuda sa korralikult töötada ega enda või endast sõltuvate inimeste eest hoolitseda. Sa ei suuda oma karjääri ilma lootuse ja elujõuta täiel määral edasi viia. Töö juures toimuv võitlus mõrraga võib olla signaal, et peaksid lõpetama ning teises suunas edasi liikuma. Võib-olla ei ole see koht sinu jaoks ning võiksid juhust kasutada ja lahkudes oma elule uue mõtte anda. Paljud naised on vihased, kui peavad enese säästmiseks töölt lahkuma. Miks peavad nemad lahkuma, kui probleem ei ole üldse neis? Miks peavad nemad lahkuma, kuigi nad on kaua õppinud ja end täiendanud, et praegusele kohale jõuda? Miks peavad nemad lahkuma töökohalt, kus neile meeldib kõik peale selle mõrra? Miks on nad pandud sellisesse sundolukorda?
Paljud naised õelutsevad märkamatult ning nende vastikut käitumist ei peeta erinevalt kiusamisest tervisele ja turvalisusele kahjulikuks. On aeg õppida end ellujäämise nimel rohkem usaldama ning iseendale toetuma. Nii õnnestub ehk ka olukorrast välja rabeleda.
Lisainfo
Arvustused (4)
Igal aastal antakse maailmas välja tuhandeid eneseabiraamatuid. Kuigi teemad on enamasti universaalsed, loevad sellist kirjandust valdavalt naised. Meredith Fulleri “Õelad tüdrukud” ongi kirjutatud just naistest ja naistele. Autor on aastaid olnud tegev psühholoogi-konsultandina ja tõenäoliselt on tema kliendid olnud peamiselt naised – ju sellest süvendatud huvi ühest soost inimeste vastu.
Mulle meeldiks seda teemat vaadelda natuke laiemalt. Raamatu tekstis võiks enamikus kohtades sõna “naine” asendada sõnaga “mees”, “inimene” või “töötaja” ja tekst sujuks ikka sama hästi. Konfliktseid, häiritud inimesi võib leida igas kollektiivis, olenemata, kas tegu on mees- või naistöötajatega, ülemuse või alluvaga. Miks mõni inimene on konfliktsem ja põhjustab kaasinimestele kannatusi? Põhjused on erinevad ning nende mõistmine võib sageli aidata tagajärgedega paremini hakkama saada: liigne stress ja turvalisuse puudumine lapsepõlves, kohustuste ja võimete mittevastavus, nõrk sotsialiseerumine, meditsiinilised probleemid, murede kuhjumine, individualismi kultiveeriv kultuurikontekst jpm.
Olen töötanud juhina ligi 20 aastat ja probleemseid isiksusi nii pika karjääri jooksul ikka kohtab. Ja seda nii meeste kui ka naiste hulgas. Konfliktset inimest kohates olen lähtunud põhimõttest “hulluga vaielda või vasikaga võidu joosta …” Seega on mul olnud meeskonda luues oluliseks valikukriteeriumiks uue töötaja sobivus kollektiivi, empaatiavõime, hoolivus. Heade teadmistega spetsialist, kes on psühhopaat, ei saa töötada kollektiivis, vaid ainult omaenda firmas.
Karta on, et ebakindlus maailmamajanduses ainult suurendab stressi, probleeme ja kibestunud inimeste hulka. Kuidas selle kõigega toime tulla? Kuulake vana hea Karlssoni nõuannet: rahu, ainult rahu. Konfliktne inimene naudib sageli just seda, et saab teisi häirida ja traumeerida. Mida suurem on teie enda eneseusk ja -kindlus, seda vähem saavad psühhoterroristid teid haavata. Ja kui eneseabi raamatutest kasu ei ole, minge tervisesporti tegema, kontserdile, kinno, metsa … Elu ongi segane ja meie ümber ei ole inglid, vaid tavalised inimesed oma ebatäiuslikkuses.
Raamatu pealkiri “Õelad tüdrukud” kinnistab stereotüüpi, et naised on õelad ning naiste tööelu ja suhted on kuidagi teistmoodi kui meestel. Aga ei ole – töösuhetes võivad nii mehed kui ka naised olla õelad või head ning see ei ole seotud sooga, vaid isikuomadustega. Naisülemus võib olla kiusaja, aga kas meesülemus ei või? Ja kuidas veel! Naised on emotsionaalsed, mehed ratsionaalsed? Olen näinud nii äärmiselt emotsionaalseid mehi kui ka väga kaalutlevaid ja terava mõistusega naisi. Mõrralikult võivad käituda nii mehed kui ka naised.
Kõiksugu stereotüüpidesse suhtun ettevaatusega. Samas, et maailmast paremini aru saada, on teatud määratlemine ja korrastamine vajalik. Siin raamatus eritletakse kaheksat mõrratüüpi, millest üks on valemõrd. Lähemal uurimisel selgub, et valemõrd on igati hea ja normaalne kolleeg. Miks teda siis valemõrraks nimetada? Kas eeldus on, et kõik on mõrrad?
Mulle meeldib selle raamatu puhul kõige enam see, et iga määratluse juures esitab autor küsimuse: kas on võimalik, et olen asjast valesti aru saanud? Võib-olla ülemus tahab lihtsalt, et alluv oma tööd paremini teeks? Aga kuna alluv on ülemuse mõrraskaalal liigitanud, ei saa ju tema nõudmised normaalsed olla. Või vastupidi.
Küllap tuleb mõni olukord sellest raamatust igaühele tuttav ette, aga enamasti juhtub ikka nii, et õpitakse oma kogemustest, mitte õpikust või eneseabiraamatust. Õnneks on tõelisi mõrdu väga vähe, aga kui nendega kokku puutume, soovime küll, et oleksime nende olemust varem mõistnud. Inimestevahelised suhted on keerulised ja selles osas ei lõpe õppetunnid vist kunagi.
Inimene tegutseb maailmas, mille ta ise endale loob ehk asjad on nii, nagu ta usub neid olevat ja vastavalt sellele ta ka käitub. Seega pole küsimus valestimõistmise kohta sugugi üleliigne. Keerulistes olukordades tasub emotsioonid kõrvale jätta ja lahendust otsida, sest väljapääs on alati olemas. Enamik kolleege on ju väga toredad, kohusetundlikud ja vastutulelikud – sellised, kellega koos töötamine on rõõmus ja rikastav kogemus.
Olen sageli endalt küsinud, miks üks või teine naine just nii käitub. Lugedes raamatut „Õelad tüdrukud“ olen saanud paljudele oma mõtetele vastuse.
Ükskõik millises maailmajaos keegi elab või millist keelt räägib, on inimloomus ja sellest tulenev käitumine üsna sarnane.
Seni ei osanud ma naisi liigitada nende käitumismudelite järgi, kuigi lugedes tulid mulle sageli silme ette isikud minu eelnevaist eluperioodidest, kelles tundsin ära väljatõrjuja või mürgitaja. Tõenäoliselt olen siiani leidnud instinktiivselt tee enda kaitsmiseks või sellest üleolemiseks, kuid see raamat andis mulle palju teadmisi juurde.
Miks osa naisi käitub oma kaastöötajatega nagu mõrrad? Kust jookseb piir ebapädeva ja ebakindla ülemuse ja tema alluvate vahel? Millal jõuab ülemus oma ebakompetentsuse tasandile? Kuidas ja milliste meetoditega ennast kaitsta? Lugege ja saate vastused.
Töökiusamine ja sellega seotud tunne “minu vastu ollakse ebaõiglane, mulle tehakse ülekohut” on teemad, millest töö juures harva avatult ja otse kõneldakse. Kuid kohvinurgas ja sõprade seltsis paraku sagedamini, kui kuulajad välja kannatada suudavad.
Võiks arvata teisiti, kuid ka tööl ei mõtle ega käitu me enamasti ratsionaalselt – juhindume eelarvamustest ja emotsioonidest, teadmised on piiratud ning soovid enamasti enesekesksed. Seda võimendab veel tõsiasi, et antikangelased on tänapäeval populaarsed. Kipume imetlema neid, kes pritsivad sarkasmi ja haavavat vaimukust ning aplodeerime neile, kes kõrvaldavad oma vastased häbematu taktika abil. See kõik suurendab tööl levivat õelutsemist. Kuidas endasse ja teistesse kogunenud negatiivsusega toime tulla, kui sulle näib, et just sind kiusatakse tööl?
Raamatut saab kasutada kiuslike naiste välimäärajana. Autor kirjeldab kaheksat kiusajatüüpi ning pakub iga tüübi puhul retseptide kogu, mida selliste naistega toimetulekuks kasutada. Kirjelduste taga on aimata psühhoanalüütilist käsitlust peamistest ego-kaitse võtetest – inimlikest negatiivsetest loomuomadustest, mis käivituvad nii ennast teostades kui ka hirmu ja ärevuse mahasurumiseks –, iga tüüp omal moel ja oma võtteid eelistades.
Miks just õelad naised (ja mitte mehed)? Õhtumaises kultuuris erineb tüdrukute kasvatamine ja kasvamine poiste omast. Mõnikord on kiusamine teadlik ja õelutsemine tahtlik, enamasti aga kolme mõju – geenid, kasvatus ja keskkond – paratamatu kombinatsioon. Naistevaheliste konfliktide üheks põhjuseks loetakse ka töö tähenduse muutumist ajas: iseteadlik ja taiplik Y-põlvkond ei pruugi mõista X-põlvkonna alalhoidlikkust.
Psühhoanalüütilise käsitluse järgi saab kiusajaks isik, kelle sotsiaalne areng on seiskunud. Ta on kinni jäänud mõne eaperioodi arenguprobleemidesse ning elab kasvuraskused kaaskodanike peal välja. Enamasti üritatakse end vaimse vägivallaga kehtestada: kiusaja manipuleerib ja intrigeerib, meelitab ja mustab. Raamatust on leida eri tüüpidele kohaseid vastupanuvõtteid. Peamine järeldus – jääge asjalikuks, olge oma töös professionaalne.
Teksti kergest stiilist ja värvikatest näidetest tulvil esitusest hoolimata kumab sellest läbi autori sügav inimlikkus: ta leiab, et igaühest võib mõnel eluperioodil ja halbade juhuste kokkusattumise tõttu saada kiusaja. Nii suunab autor lugeja vahel ka peeglisse vaatama ning meie inimlike erinevuste üle järele mõtlema: millised on minu kogemused? Kes olen ma ise?
Raamat sisaldab nippe ja võtteid mitte ainult õelutsejatega toimetulekuks, vaid ka ülekoormuse ja tööstressi ennetamiseks ning tööelus paratamatuks kujunenud läbipõlemise tsüklist väljatulekuks. Selles on viiteid nii psühho- kui ka täiendteraapia võtetele, mille hulgast igaüks saab endale sobivaimad valida.