Piirideta mõistus
Õppida, juhtida ja elada tõketeta
Enamik meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga kinnitab, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri raamat „Piirideta mõistus“ pakub lademetes tõendeid selle kohta, et tegelikult on meie aju äärmiselt paindlik ning õpivõimeline. Boaler murrab juurdunud väärarusaamu ning selgitab, kuidas enda ja teiste potentsiaali avada.
Paljud on kasvanud üles arusaamaga, et pea kas võtab või ei võta matemaatikat. Raskuste tekkides eeldame, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda uskumust. Samas näitavad uuringud, et kui matemaatikat pelgaval inimesel tuleb arvudega tegemist teha, aktiveerub ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku – ning langeb probleemilahendamise keskuste aktiivsus.
Uuringud kinnitavad sedagi, et üllatavalt harva leidub selgeid tõendeid, et inimene on jõudnud oma soorituses võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid selle kohta, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma.
Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor Boaler raamatus välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast. Kui mõistame oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime, ning me hakkame elama uskumusteta, mis meid seni piirasid.
Piirideta mõistus
Kirjeldus
Enamik meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga kinnitab, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri raamat „Piirideta mõistus“ pakub lademetes tõendeid selle kohta, et tegelikult on meie aju äärmiselt paindlik ning õpivõimeline. Boaler murrab juurdunud väärarusaamu ning selgitab, kuidas enda ja teiste potentsiaali avada.
Paljud on kasvanud üles arusaamaga, et pea kas võtab või ei võta matemaatikat. Raskuste tekkides eeldame, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda uskumust. Samas näitavad uuringud, et kui matemaatikat pelgaval inimesel tuleb arvudega tegemist teha, aktiveerub ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku – ning langeb probleemilahendamise keskuste aktiivsus.
Uuringud kinnitavad sedagi, et üllatavalt harva leidub selgeid tõendeid, et inimene on jõudnud oma soorituses võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid selle kohta, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma.
Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor Boaler raamatus välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast. Kui mõistame oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime, ning me hakkame elama uskumusteta, mis meid seni piirasid.