Jätkusuutlik investeerimine

ESG-ga turgu ületades

Jätkusuutlik investeerimine
Tiina Landau, Hanna Silvola
Lehekülgi: 352
Ilmub: 01.04.2023
Kirjastus: Äripäev

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse?

Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust.

  • I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest.
  • II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks.
  • III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse.
  • IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad.
  • V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle.

Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused.

Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust.

Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

Raamatu kirjastamist toetas Seb Wordmark Rgb Black (1).

 

Kas ESG on ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlikult investeerides saab teha turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada?

Lugedes Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Autorid astuvad jõulise sammu selguse suunas, jagades vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

 

Tänapäeval peavad investorid arvestama jätkusuutlikkuse aspektiga, sest mitmesugused keskkondlikud, sotsiaalsed ning juhtimistavadega seotud tegurid võivad tuua ettevõtetele uusi müügitulusid, aga ka riske, mis mõjutavad kasumit negatiivselt.

Autorid pakuvad head ülevaadet jätkusuutliku investeerimise eri tahkudest, tuues konkreetseid näiteid, kuidas rakendavad jätkusuutlikku investeerimist professionaalsed investorid.

Jekaterina Tint
investor, rahatarkuse edendaja

Sisukord

Eessõna 11

Tänuavaldused 15

Sissejuhatus 19

Autoritest 23

Jooniste loetelu 25

Tabelite loetelu 27

 

I osa. JÄTKUSUUTLIKU INVESTEERIMISE ALUSED 31

Jätkusuutliku investeerimise motivatsioon: mis on eesmärk? 33

Jätkusuutlik investeerimine on muutumas peavooluks 33

Paremad tulud pikemas perspektiivis 36

ESG-analüüs aitab investoritel leida häid investeeringuid ebaefektiivsetel turgudel 38

Tõhus riskijuhtimine 40

Nõudlus jätkusuutlike toodete ja teenuste järele kasvab 42

Jätkusuutliku investeerimise rahvusvahelised raamistikud 43

Megatrendid poliitiliste otsuste ja õigusaktide taga 45

Jätkusuutlikku rahastamist käsitlevaid õigusakte tuleb juurde 47

Jätkusuutliku investeerimise meetodid 51

Eetiline või jätkusuutlik investeerimine? 51

Kas välistamine on eetiline või rahaline otsus? 53

Kõige levinumad säästva investeerimise meetodid 57

Mõjuinvesteeringute populaarsus kasvab 59

 

II osa. INVESTEERIMISOBJEKTIDE KAASAMINE 65

Aktiivne osalus 67

Mõju avaldamine üldkoosolekutel 67

Aktsionäride õigusi mõjutavad õigusaktid 70

Kaasamine dialoogi kaudu 74

Kaasamine investorite liitude kaudu 75

Kaasamisteenuste pakkujad ja põhiteemad 76

Aktivistinvestorite roll ESG edendamisel 77

Näide: aktsionäride kliimat käsitlevad otsused Shelli ja BP üldkoosolekutel 79

Näide: Stora Enso rahvusvahelised probleemid tõid jätkusuutlikkuse strateegia keskmesse 81

Mõned investorid müüsid jätkusuutlikkuse probleemide tõttu oma osalused 91

Näide: KLP tegeleb Maerskiga laevade vastutustundlikul ringlussevõtul 102

 

III osa. JÄTKUSUUTLIKKUS INVESTEERINGUTE ANALÜÜSIS 123

Jätkusuutlikkus kui osa kvalitatiivsest analüüsist 125

Jätkusuutlikkus traditsioonilises investeerimisanalüüsis 126

Jätkusuutlikkuse reitingud ja spetsialiseeritud analüüs 128

Põhjaliku ESG-analüüsi koostamine 131

Näide: ABB analüüs ESG-analüüsi illustreerimiseks 141

ESG-analüüsi vahendid noteeritud aktsiate hindamiseks 159

Ajaloolised aruandlusandmed 164

Näide: PGGM-i analüüsivahend jätkusuutlikesse lahendustesse investeerimiseks 170

Ajalooliste andmete kokkuvõtted ja järeldused 175

Näide: Evli panga ESG vahend 178

Tulevikku suunatud kokkuvõtted ja järeldused 191

Erinevate jätkusuutlikkuse aspektide kombineerimine analüüsis 193

Erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkus 197

Fondi valimine 197

Näide: OP jälgib iga-aastaselt välisfondide tegevusi 202

Jätkusuutlikkuse indeksid 208

Vähese süsinikdioksiidiheitega indeksid kliimariskide juhtimiseks 216

Jätkusuutlikkuse hindamine erinevates varaklassides 217

Võimalused erainvestoritele 228

 

IV osa. SEOS JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TOOTLUSE VAHEL 241

Põhjamaade vaatenurk ESG integreerimisele 243

Jätkusuutliku investeerimise eesmärk ja praegune olukord 243

Mõjud investeerimisühingute sees 245

Kriitiline vaatenurk 248

Kas jätkusuutliku investeerimise muutumisel peavooluks saab paremast tulemuslikkusest minevik? 249

Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik? 253

Uuringute põhine teave jätkusuutlikkuse kasumlikkusest 253

Jätkusuutliku investeerimise meetodite mõju tulususele 261

Väljakutsed teadusuuringutes ja jätkusuutliku investeerimise uuringute kriitika 264

Milles seisneb jätkusuutlikkuse kasumlikkus? 269

Jätkusuutlikkuse mõju ettevõtte kasumlikkusele 269

Jätkusuutlik investeerimine ja majandusteooria 277

Jätkusuutlikkuse ja strateegia vaheline seos väärtuse loomisel 280

Juhtkonna roll 283

Eetiline ettevõtluskultuur kui osa heast juhtimistavast 286

 

V osa. JÄTKUSUUTLIKKUSE SUUNDUMUSED JA ESG TULEVIK 293

Muutused rahvusvahelises poliitikas ja seadusandluses 295

Finantssüsteemi jätkusuutlikkus 295

ELi säästva rahastamise strateegia 297

Jätkusuutlikkuse suundumused ja rahvusvahelised raamistikud 305

Kliimamuutuste vastu võitlemine ja nende mõjudega kohanemine 306

Näide: Norra riiklik pensionifond hindab kliimamuutuste tulevasi mõjusid 312

Veega seotud riskid 317

Näide: PGGM analüüsib veega seotud riske ja ettevõtete valmisolekut 321

Inimõiguste austamine 324

Andmekaitse ja infoturve 329

Muud ülemaailmselt olulised jätkusuutlikkusega seotud väljakutsed 334

Tulevaste võitjate ja kaotajate kindlakstegemine 337

Ülemaailmsed investeerimistrendid ja mõju jätkusuutlikule investeerimisele 341

Passiivse ja faktorinvesteerimise kasvav populaarsus 341

Võimalused laiemaks analüüsiks 342

Jätkusuutliku investeerimise tundmine on muutunud nõudeks 345

Arvustused

Endriko VõrklaevSEB Varahalduse fondijuht

Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?

Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.

Autorite taust kombineerib akadeemilise uurimistöö eraettevõtluse argipäevaga. Tiina Landau on Neste jätkusuutlikkuse juht ning varem vastutanud jätkusuutlikke investeeringute eest Soome pensionifondide valitsejas Ilmarinen. Hanna Silvola on uurinud jätkusuutlikku investeerimist Hankeni majanduskõrgkoolis Soomes ning sellistes rahvusvahelistes ülikoolides nagu London School of Economics ja University of Stanford.

Autorid jagavad juhiseid jätkusuutlikuks investeerimiseks nii üksikväärtpaberitesse kui ka fondidesse, nii börsiaktsiatesse kui ka kinnisvarasse ja alternatiivsetesse varaklassidesse. Loetu pani tõdema, et jätkusuutlik investeerimine ei ole vaid lihtsakoeline saastava söekaevanduse aktsiate välistamine. Palju olulisem on koostöö investeeritavate firmadega ning nende nügimine paremate praktikate suunas. Keskkonnamärgid ehk täht „E“ on vaid üks ESG tahk, samavõrd olulised on sümbolid „S“ (suhted osapooltega) ja „G“ (juhtimistavad).

Investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima

Huvitav lugemine on metsanduskontserni Stora Enso ja meretranspordi hiiglase Maerski kaasused. Soome metsanduskontsern sai valusad õppetunnid lapstööjõu kasutamise skandaalist Pakistanis ning maata jäänud inimeste protestidest Brasiilias. Toimunu tõi kaasa mitmete suurinvestorite lahkumise Stora Enso investorite ringist ning aktsiahinna märkimisväärse languse. Ettevõte suutis teha toimunust siiski vajalikud järeldused ning pöörata see edulooks. Kaasused näitavad, et investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima.

Lugedes erinevate Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Sama ettevõte võib olla ühe analüüsifirma arvates tubli ja roheline, teise meelest saastav ja pruun. Jätkusuutlikkust juurutav portfellihaldur ei pea olema kodus mitte üksnes finantsteemades, vaid orienteeruma ka näiteks meteoroloogias, geoloogias, energeetikas, töö- ning inimõigustes. Kuid multitalendist portfellihaldur ei tohi unustada peamist – teenida oma klientidele parimat riskiga korrigeeritud tootlust. Kui jätkusuutlikkusest saab tulevikus peavool ja hügieenifaktor, kas on endiselt põhjust oodata ESG investeeringutelt kõrgemat tootlikkust?

Alates 2021. aastast, mil raamat ilmus ingliskeelsena, on mitmed selles kirjeldatud Euroopa Liidu algatused juba teoks saanud. Jätkusuutlikkuse raportid võivad nii fondidele kui emitentidele tunduda tüütu bürokraatiana, kuid erasektorit kaasamata on kliimaeesmärke ja jätkusuutlikke harjumusi raske, kui mitte võimatu, juurutada. Raamat annab selleks vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.

Jekaterina TintInvestor, rahatarkuse edendaja

Kas jätkusuutlik investeerimine tähendab kompromisside tegemist tootluses?

Jätkusuutlikkusest ja roheinvesteeringutest on saanud investeerimismaailma püsiv osa. Seda kinnitab ka Hanna Silvola ja Tiina Landau äsja eesti keeles ilmunud raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESGga turgu ületades“.

Pangad ja institutsionaalsed investorid arvestavad investeerimisotsuste tegemisel ESGga – keskkonna, sotsiaalsete ja valitsemisega seotud faktoritega – ning järgivad vastutustundliku panganduse ja laenamise põhimõtteid. Kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ootab suurettevõtteid ees jätkusuutlikkusest raporteerimine, mis loob parema ülevaate ettevõtte jätkusuutlikkuse väljakutsetest. Jaeinvestor puutub jätkusuutliku investeerimisega kokku pensionifondides ning tänaseks on Euroopas tema valikusse tekkinud üle 400 börsil kaupleva fondi, mis arvestavad jätkusuutlikkusega.

Jätkusuutliku investeerimisega seotud poleemika

Jätkusuutlik investeerimine on investorite jaoks tekitanud mitmeid küsimusi. Kuidas võtta investeerimisotsuste langetamisel jätkusuutlikkust arvesse? Kuidas lähtuvad jätkusuutlikkuse faktoritest ESG fondid? Kuidas aitab jätkusuutlikkus investorile paremat tootlust tuua ning kuidas on võimalik jätkusuutliku investeerimise meetoditega jätkusuutlikkust parandada?

Tänaseks on selge, et jätkusuutlik investeerimine selle praeguses vormis – ehk ESG faktoritega arvestamine – ei tähenda üldjuhul kompromisside tegemist investeeringu tootluse ja jätkusuutlikkuse vahel. Pigem otsivad investorid üksnes kasumile keskendumise asemel tasakaalukohta tootluse ja investeeringute jätkusuutlikkuse/jätkusuutlikkuse parendamise vahel.

Erinevad viisid, kuidas jätkusuutlikult investeerida

Jätkusuutliku investeerimise viisid võivad olla erinevad – sõltuvalt instrumentidest, üksikaktsiatest, fondidest, võlakirjadest ning ka investoritest – ning korraga võib rakendada ka mitu meetodit. Näiteks saab aktiivne osanik suunata ettevõtte tegevust ESG faktorite parendamise poole ja nii arendada ka jätkusuutlikkust. Samuti võib välja sõeluda parima jätkusuutlikkusega investeeringuid või välistada investeerimise rahvusvahelisi norme rikkuvatesse ettevõtetesse. Lisaks on võimalik juurutada investeerimisprotsessidesse ESG reitingute kasutamist ning keskenduda ESG analüüsile investeeringu kvalitatiivse analüüsi osana, mis on järjest arenev valdkond.

Me ei saa enam jätta arvestamata ESGst tulenevate riskidega, nagu näiteks veestress või -puudus ja küberturvalisus, mis võivad või hakkavad tulevikus ettevõtete kasumeid negatiivselt mõjutama. Ega ka nende võimalustega, mida jätkusuutlikkus pakub, näiteks üleminekul taastuvate elektrienergia allikatele. Sel põhjusel on hakanud lisaks institutsionaalsetele investoritele ka jaeinvestorid järjest rohkem integreerima ESG faktorite analüüsi oma investeerimisprotsessi.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

Tellimine
Paberraamat
TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga
Jätkusuutlik investeerimine

Jätkusuutlik investeerimine

Tiina Landau, Hanna Silvola
ESG-ga turgu ületades
Tellimine
Paberraamat
TARNE 3-4 tööpäeva
NaN €
E-raamat
NaN €
Näita käibemaksuga

Kirjeldus

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse?

Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust.

  • I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest.
  • II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks.
  • III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse.
  • IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad.
  • V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle.

Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused.

Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust.

Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

Raamatu kirjastamist toetas Seb Wordmark Rgb Black (1).

 

Kas ESG on ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlikult investeerides saab teha turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada?

Lugedes Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Autorid astuvad jõulise sammu selguse suunas, jagades vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

 

Tänapäeval peavad investorid arvestama jätkusuutlikkuse aspektiga, sest mitmesugused keskkondlikud, sotsiaalsed ning juhtimistavadega seotud tegurid võivad tuua ettevõtetele uusi müügitulusid, aga ka riske, mis mõjutavad kasumit negatiivselt.

Autorid pakuvad head ülevaadet jätkusuutliku investeerimise eri tahkudest, tuues konkreetseid näiteid, kuidas rakendavad jätkusuutlikku investeerimist professionaalsed investorid.

Jekaterina Tint
investor, rahatarkuse edendaja

Lisainfo

Tiina Landau, Hanna Silvola
Lehekülgi: 352
Ilmub: 01.04.2023
Kirjastus: Äripäev

Sisukord

Eessõna 11

Tänuavaldused 15

Sissejuhatus 19

Autoritest 23

Jooniste loetelu 25

Tabelite loetelu 27

 

I osa. JÄTKUSUUTLIKU INVESTEERIMISE ALUSED 31

Jätkusuutliku investeerimise motivatsioon: mis on eesmärk? 33

Jätkusuutlik investeerimine on muutumas peavooluks 33

Paremad tulud pikemas perspektiivis 36

ESG-analüüs aitab investoritel leida häid investeeringuid ebaefektiivsetel turgudel 38

Tõhus riskijuhtimine 40

Nõudlus jätkusuutlike toodete ja teenuste järele kasvab 42

Jätkusuutliku investeerimise rahvusvahelised raamistikud 43

Megatrendid poliitiliste otsuste ja õigusaktide taga 45

Jätkusuutlikku rahastamist käsitlevaid õigusakte tuleb juurde 47

Jätkusuutliku investeerimise meetodid 51

Eetiline või jätkusuutlik investeerimine? 51

Kas välistamine on eetiline või rahaline otsus? 53

Kõige levinumad säästva investeerimise meetodid 57

Mõjuinvesteeringute populaarsus kasvab 59

 

II osa. INVESTEERIMISOBJEKTIDE KAASAMINE 65

Aktiivne osalus 67

Mõju avaldamine üldkoosolekutel 67

Aktsionäride õigusi mõjutavad õigusaktid 70

Kaasamine dialoogi kaudu 74

Kaasamine investorite liitude kaudu 75

Kaasamisteenuste pakkujad ja põhiteemad 76

Aktivistinvestorite roll ESG edendamisel 77

Näide: aktsionäride kliimat käsitlevad otsused Shelli ja BP üldkoosolekutel 79

Näide: Stora Enso rahvusvahelised probleemid tõid jätkusuutlikkuse strateegia keskmesse 81

Mõned investorid müüsid jätkusuutlikkuse probleemide tõttu oma osalused 91

Näide: KLP tegeleb Maerskiga laevade vastutustundlikul ringlussevõtul 102

 

III osa. JÄTKUSUUTLIKKUS INVESTEERINGUTE ANALÜÜSIS 123

Jätkusuutlikkus kui osa kvalitatiivsest analüüsist 125

Jätkusuutlikkus traditsioonilises investeerimisanalüüsis 126

Jätkusuutlikkuse reitingud ja spetsialiseeritud analüüs 128

Põhjaliku ESG-analüüsi koostamine 131

Näide: ABB analüüs ESG-analüüsi illustreerimiseks 141

ESG-analüüsi vahendid noteeritud aktsiate hindamiseks 159

Ajaloolised aruandlusandmed 164

Näide: PGGM-i analüüsivahend jätkusuutlikesse lahendustesse investeerimiseks 170

Ajalooliste andmete kokkuvõtted ja järeldused 175

Näide: Evli panga ESG vahend 178

Tulevikku suunatud kokkuvõtted ja järeldused 191

Erinevate jätkusuutlikkuse aspektide kombineerimine analüüsis 193

Erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkus 197

Fondi valimine 197

Näide: OP jälgib iga-aastaselt välisfondide tegevusi 202

Jätkusuutlikkuse indeksid 208

Vähese süsinikdioksiidiheitega indeksid kliimariskide juhtimiseks 216

Jätkusuutlikkuse hindamine erinevates varaklassides 217

Võimalused erainvestoritele 228

 

IV osa. SEOS JÄTKUSUUTLIKKUSE JA TOOTLUSE VAHEL 241

Põhjamaade vaatenurk ESG integreerimisele 243

Jätkusuutliku investeerimise eesmärk ja praegune olukord 243

Mõjud investeerimisühingute sees 245

Kriitiline vaatenurk 248

Kas jätkusuutliku investeerimise muutumisel peavooluks saab paremast tulemuslikkusest minevik? 249

Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik? 253

Uuringute põhine teave jätkusuutlikkuse kasumlikkusest 253

Jätkusuutliku investeerimise meetodite mõju tulususele 261

Väljakutsed teadusuuringutes ja jätkusuutliku investeerimise uuringute kriitika 264

Milles seisneb jätkusuutlikkuse kasumlikkus? 269

Jätkusuutlikkuse mõju ettevõtte kasumlikkusele 269

Jätkusuutlik investeerimine ja majandusteooria 277

Jätkusuutlikkuse ja strateegia vaheline seos väärtuse loomisel 280

Juhtkonna roll 283

Eetiline ettevõtluskultuur kui osa heast juhtimistavast 286

 

V osa. JÄTKUSUUTLIKKUSE SUUNDUMUSED JA ESG TULEVIK 293

Muutused rahvusvahelises poliitikas ja seadusandluses 295

Finantssüsteemi jätkusuutlikkus 295

ELi säästva rahastamise strateegia 297

Jätkusuutlikkuse suundumused ja rahvusvahelised raamistikud 305

Kliimamuutuste vastu võitlemine ja nende mõjudega kohanemine 306

Näide: Norra riiklik pensionifond hindab kliimamuutuste tulevasi mõjusid 312

Veega seotud riskid 317

Näide: PGGM analüüsib veega seotud riske ja ettevõtete valmisolekut 321

Inimõiguste austamine 324

Andmekaitse ja infoturve 329

Muud ülemaailmselt olulised jätkusuutlikkusega seotud väljakutsed 334

Tulevaste võitjate ja kaotajate kindlakstegemine 337

Ülemaailmsed investeerimistrendid ja mõju jätkusuutlikule investeerimisele 341

Passiivse ja faktorinvesteerimise kasvav populaarsus 341

Võimalused laiemaks analüüsiks 342

Jätkusuutliku investeerimise tundmine on muutunud nõudeks 345

Arvustused (2)

Endriko VõrklaevSEB Varahalduse fondijuht

Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?

Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.

Autorite taust kombineerib akadeemilise uurimistöö eraettevõtluse argipäevaga. Tiina Landau on Neste jätkusuutlikkuse juht ning varem vastutanud jätkusuutlikke investeeringute eest Soome pensionifondide valitsejas Ilmarinen. Hanna Silvola on uurinud jätkusuutlikku investeerimist Hankeni majanduskõrgkoolis Soomes ning sellistes rahvusvahelistes ülikoolides nagu London School of Economics ja University of Stanford.

Autorid jagavad juhiseid jätkusuutlikuks investeerimiseks nii üksikväärtpaberitesse kui ka fondidesse, nii börsiaktsiatesse kui ka kinnisvarasse ja alternatiivsetesse varaklassidesse. Loetu pani tõdema, et jätkusuutlik investeerimine ei ole vaid lihtsakoeline saastava söekaevanduse aktsiate välistamine. Palju olulisem on koostöö investeeritavate firmadega ning nende nügimine paremate praktikate suunas. Keskkonnamärgid ehk täht „E“ on vaid üks ESG tahk, samavõrd olulised on sümbolid „S“ (suhted osapooltega) ja „G“ (juhtimistavad).

Investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima

Huvitav lugemine on metsanduskontserni Stora Enso ja meretranspordi hiiglase Maerski kaasused. Soome metsanduskontsern sai valusad õppetunnid lapstööjõu kasutamise skandaalist Pakistanis ning maata jäänud inimeste protestidest Brasiilias. Toimunu tõi kaasa mitmete suurinvestorite lahkumise Stora Enso investorite ringist ning aktsiahinna märkimisväärse languse. Ettevõte suutis teha toimunust siiski vajalikud järeldused ning pöörata see edulooks. Kaasused näitavad, et investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima.

Lugedes erinevate Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Sama ettevõte võib olla ühe analüüsifirma arvates tubli ja roheline, teise meelest saastav ja pruun. Jätkusuutlikkust juurutav portfellihaldur ei pea olema kodus mitte üksnes finantsteemades, vaid orienteeruma ka näiteks meteoroloogias, geoloogias, energeetikas, töö- ning inimõigustes. Kuid multitalendist portfellihaldur ei tohi unustada peamist – teenida oma klientidele parimat riskiga korrigeeritud tootlust. Kui jätkusuutlikkusest saab tulevikus peavool ja hügieenifaktor, kas on endiselt põhjust oodata ESG investeeringutelt kõrgemat tootlikkust?

Alates 2021. aastast, mil raamat ilmus ingliskeelsena, on mitmed selles kirjeldatud Euroopa Liidu algatused juba teoks saanud. Jätkusuutlikkuse raportid võivad nii fondidele kui emitentidele tunduda tüütu bürokraatiana, kuid erasektorit kaasamata on kliimaeesmärke ja jätkusuutlikke harjumusi raske, kui mitte võimatu, juurutada. Raamat annab selleks vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.

Jekaterina TintInvestor, rahatarkuse edendaja

Kas jätkusuutlik investeerimine tähendab kompromisside tegemist tootluses?

Jätkusuutlikkusest ja roheinvesteeringutest on saanud investeerimismaailma püsiv osa. Seda kinnitab ka Hanna Silvola ja Tiina Landau äsja eesti keeles ilmunud raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESGga turgu ületades“.

Pangad ja institutsionaalsed investorid arvestavad investeerimisotsuste tegemisel ESGga – keskkonna, sotsiaalsete ja valitsemisega seotud faktoritega – ning järgivad vastutustundliku panganduse ja laenamise põhimõtteid. Kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ootab suurettevõtteid ees jätkusuutlikkusest raporteerimine, mis loob parema ülevaate ettevõtte jätkusuutlikkuse väljakutsetest. Jaeinvestor puutub jätkusuutliku investeerimisega kokku pensionifondides ning tänaseks on Euroopas tema valikusse tekkinud üle 400 börsil kaupleva fondi, mis arvestavad jätkusuutlikkusega.

Jätkusuutliku investeerimisega seotud poleemika

Jätkusuutlik investeerimine on investorite jaoks tekitanud mitmeid küsimusi. Kuidas võtta investeerimisotsuste langetamisel jätkusuutlikkust arvesse? Kuidas lähtuvad jätkusuutlikkuse faktoritest ESG fondid? Kuidas aitab jätkusuutlikkus investorile paremat tootlust tuua ning kuidas on võimalik jätkusuutliku investeerimise meetoditega jätkusuutlikkust parandada?

Tänaseks on selge, et jätkusuutlik investeerimine selle praeguses vormis – ehk ESG faktoritega arvestamine – ei tähenda üldjuhul kompromisside tegemist investeeringu tootluse ja jätkusuutlikkuse vahel. Pigem otsivad investorid üksnes kasumile keskendumise asemel tasakaalukohta tootluse ja investeeringute jätkusuutlikkuse/jätkusuutlikkuse parendamise vahel.

Erinevad viisid, kuidas jätkusuutlikult investeerida

Jätkusuutliku investeerimise viisid võivad olla erinevad – sõltuvalt instrumentidest, üksikaktsiatest, fondidest, võlakirjadest ning ka investoritest – ning korraga võib rakendada ka mitu meetodit. Näiteks saab aktiivne osanik suunata ettevõtte tegevust ESG faktorite parendamise poole ja nii arendada ka jätkusuutlikkust. Samuti võib välja sõeluda parima jätkusuutlikkusega investeeringuid või välistada investeerimise rahvusvahelisi norme rikkuvatesse ettevõtetesse. Lisaks on võimalik juurutada investeerimisprotsessidesse ESG reitingute kasutamist ning keskenduda ESG analüüsile investeeringu kvalitatiivse analüüsi osana, mis on järjest arenev valdkond.

Me ei saa enam jätta arvestamata ESGst tulenevate riskidega, nagu näiteks veestress või -puudus ja küberturvalisus, mis võivad või hakkavad tulevikus ettevõtete kasumeid negatiivselt mõjutama. Ega ka nende võimalustega, mida jätkusuutlikkus pakub, näiteks üleminekul taastuvate elektrienergia allikatele. Sel põhjusel on hakanud lisaks institutsionaalsetele investoritele ka jaeinvestorid järjest rohkem integreerima ESG faktorite analüüsi oma investeerimisprotsessi.

Raamatuklubi

Äripäeva raamatuklubi on Eesti peamine äriraamatute kirjastaja. Avaldame maailma parimaid
psühholoogia-, juhtimis- ja turundusteoseid, samuti investeerimisalast kirjandust. 

Oleme tegutsenud juba 20 aastat. Pikaajalisele kogemusele tuginedes teeme maailma uusimast ärikirjandusest hoolika valiku. Klubi liikmena võite kindel olla, et maailma tunnustatud autorite populaarsed teosed jõuavad teieni ja te ei pea vaeva nägema võõrkeelse kirjanduse laviinis tee leidmisega.

  • Klubi liige saab iga kuu värskelt ilmunud klubiraamatud kuni 20% soodsamalt.
  • Raamatud saadame Omniva pakiautomaati tasuta.
  • Klubi liige saab raamatud tellida ka e-raamatuna.
  • Klubiraamatute eest saate mugavalt tasuda ka e-arve püsimaksega.
  • Kui ostate aasta jooksul 6 raamatut, võite valida kingiks ühe varem ilmunud raamatu.

Klubi liikmele saadame iga kuu (v.a juulis) 1-2 uut raamatut. Raamatute ostmisest saab loobuda klubi kodulehe kaudu, telefonitsi või e-posti teel.

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]