Ristitud eestlane

Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani

Ristitud eestlane
Riho Saard
Lehekülgi: 606
Kirjastus: Argo, Äripäev

Issanda aastal 1215 Roomas peetud kaheteistkümnes üleilmne kirikukogu oli esimene, millel osales ka Eestimaa piiskop. Ta tegi maailmale teatavaks, et suur osa tema võimuala – tollal veel vaid Sakala ja Ugandi – eestlastest on äsja ristitud. Kuid ristiusk oli hakanud Eestisse levima juba sajandeid varem.

Kristluse ajalugu Eestis oli aastakümneid meie kultuuriajaloo unustusse sunnitud osa, tekitades sellega meie ühise mineviku ja oleviku mõistmise ning sedakaudu paratamatult ka tulevikukujutelmade osas lünki ja eksiarvamusi. Raamat pakub viimaste aastakümnete uurimuste ja ulatusliku allikmaterjali baasil sidusa ülevaate kristluse ja kiriku ajaloost Eestis. Lugu kulgeb olulisi ajaloosündmuseid pidi paralleelselt religiooni, ühiskonna ja poliitika kontekstis. Ühtlasi esitatakse võrdlusi meile geograafiliselt ja keelesuguluselt nii lähedase, ent ajalooliste arengute erinevuse tõttu samas nõnda kauge Soome kristluse ajalooga. Käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid ajaloo, rahvausundi, teoloogilise mõtteloo, keele- ja kirjandusteaduse ning muusikaajaloo asjatundjatelt ja ilmestavad illustratsioonid ning väljavõtted dokumentidest.

 

Autorist

Teoloogiadoktor Riho Saard (sünd 1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor. Ta on mitme Euroopa ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.

Sisukord

SISUKORD
EESTI KRISTLUSE AJALOO HISTORIOGRAAFIA 20
Bibliograafiad 25
Käsiraamatud 25

I. HILISKESKAEG: TAANI JA SAKSA AEG (1206–1561)
SAABUMINE. KRISTLUSE JUURUTAMINE 30
Enne ristijate saabumist 30
Ristiretke ettevalmistamine 33
Eestlaste ristimine 36

KINNISTUMINE. MISJONITERRITOORIUMIST ORGANISEERITUD KIRIKUKS 44
Piiskopkondade asutamine 44
Kloostrite ja konventide rajamine 51
Tsistertslased 51
Dominiiklased 54
Begiinid 58
Frantsisklased 58
Birgitiinid 59
Kirikukihelkondade rajamine 62
Ekskurss: Vana-Liivimaa palverännakud. Aldur Vunk 65
Keskaegne vaestehoolekanne 69
Kirik ja kultuur 69
Vaimulikkonna ja ilmikkristlaste vaimse elu reform 73

KRIIS. REFORMATSIOON VANA-LIIVIMAAL 76
Reformatsiooni kultuuritaust 76
Evangeelsed jutlustajad ja trükised Vana-Liivimaa linnades 80
Reformatsioon Riias ja Tallinnas 81
Reformatsioon Tartus ja teistes linnades 86
Maahärrad ja reformatsioon 91
Tallinna evangeelne kirikukorraldus ja evangeelse hoolekande aitamise „revolutsioon“ 92
Evangeelse katekismuskirjanduse alged 94
Pragmaatilised protestandid: reformatsiooni mõju pidudekultuurile ja abielule 96

II. VARAUUSAEG: ROOTSI JA POOLA AEG (1561–1710)
LUTERLUSE KONSOLIDEERIMINE EESTI- JA SAAREMAAL 100
Eestimaa ja Tallinna kiriklik elu Rootsi aja alguses 100
Jumalalaeka asutamine 100
Piiskopiameti sisseseadmine 101
Johannes Rudbeckiuse Eestimaa visitatsioon (1627) 105
Saaremaa Taani võimu ja kirikuseaduse all (1559–1645) 108

LIIVIMAA KRISTLASKOND VENE JA POOLA-LEEDU VÕIMU ALL (1558–1582–1625) 110
Konfessionaalne seisukord ja Liivimaa rekatolisatsioon 110
Jurjevi-Viljandi õigeusu piiskopkond 110
Katse rekatoliseerida Liivimaa 111

LUTERLIKU KIRIKUORGANISATSIOONI UNIFORMEERIMINE 116
Orientatsioonide erinevused ja samasused 116
Piiskopliku kirikuorganisatsiooni rajamine Eestimaal 119
Kirikuelu juhtimine Rootsi-aegsel Liivi- ja Saaremaal 121
Kirikukorralduse kujunemine ja Rootsi kirikuseaduse rakendamine 126
Luterliku kirikuruumi ja liturgia juurutamine 128

KIRIK KOOLMEISTRINA, RAHVAS ÕPPIJANA 132
Hariduse institutsioonid Rootsi-aegsel Liivimaal 132
Academia Gustaviana teoloogiateaduskond 132
Köstriinstitutsioon ja talurahvakool 135
Rootsi-aegne kirikukirjandus 136
Ekskurss: Heinrich Stahl. Piret Lotman 138
Ekskurss: esimestest tõlkekatsetustest Wastse Testamendini. Kristiina Ross 146
Võitlus rahvakatoliikluse, nõidumise ja pietismiga 152
Rootsi kiriku edusammud, kultuurimõjude kokkuvõte 160

III. UUSAEG: VENE AEG (1710–1918)
PIETISM JA VALGUSTUS LIIVI- JA EESTIMAAL 164
Kirikuelu takerdumine ja institutsioonide Põhjasõja-järgne taaskorraldamine 164
Hallelikud asutused ja kirjandus 169
Ekskurss: tallinnakeelsest uuest testamendist tervikpiiblini. Kristiina Ross 172
Eestimaa Piibliselts 177
Vennastekogudusliikumine 179
Venemaale orienteeritud diasporaatöö 179
Vennastekoguduste kultuurimõjud 186
Valgustusteoloogia ja Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond 188
Valgustusteoloogia 188
Ekskurss: valgustusaegne teoloogia Liivi- ja Eestimaal. Aira Võsa 192
Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond 196
Teoloogiateaduskond eesti soost vaimulike kasvulavana 201
Köstrite ja kirikumuusikute koolitus 205
Ekskurss: eesti koguduselaulu algusaegadest. Toomas Siitan 206

KIRIKUD JA UUED KOGUDUSED LIIVI- JA EESTIMAAL 210
Õigeusu kirikuorganisatsiooni rajamine 210
Esimeste koguduste asutamine 210
Ekskurss: vene vanausulised. Marju Kõivupuu 211
Õigeusku siirdumine 1840ndatel ja 1860ndate rekonversioon 218
Õigeusku siirdumine Eestimaa kubermangus 1880ndatel ja Tallinna vikaarpiiskopkonna asutamine 222
Kristluse ümbertõlgendamine ja uuspietistlikud vabakogudused 228
Läänemaa usuäratus 228
Priilased 231
Baptistid 232
Irvinglased 236
Adventistid 237
Metodistid 237
Evangeeliumi kristlased 238
Nelipühilased 239
Kodus ja suures maailmas 240
Sisemisjoniasutuste rajamine 240
Eestlased ja baltisakslased välismisjonis 244

LUTERLIKU MAAKIRIKU KRIIS 246
Eestlaste emantsipatsioon kirikuelus 246
Kiriku reformikavadest vaba rahvakiriku ideaali püstitamiseni 249

IV. EESTI VABARIIGI, OKUPATSIOONIDE JA TAASISESEISVUMISE AEG
VABARIIGI SÜND, OMARIIKLUS JA KRISTLUS (1918–1940) 258
Kirikud Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja kriisiaastatel 258
Eestlaste võimuletulek luterlikus kirikus 263
Eesti Ajutine Valitsus ja luterlik kirik 263
Esimene üldkiriklik kirikukongress Tallinnas – uue ajajärgu algus 264
Luterlased taastavad sidemed Rootsi kirikuga 267
Rahvuslike praostkondade loomine 270
Ekskurss: Tallinna toomkiriku võõrandamine ja eestistamine. Riho Saard 271
Teoloogilised voolud luterlikus kirikus 276
Vennastekogudus 279
Autonoomse Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku sünd 280
Uue piiskopi ja autokefaalia küsimus 280
Soome ja Eesti kirikute ühisdelegatsioon Konstantinoopolis 282
Vene piiskopkonna asutamine 284
Episoodiline Petseri kloostrisõda 286
Kristlus seaduste süsteemis 286
Riigi ja religioossete ühenduste suhete reguleerimine 286
Teoloogilise hariduse institutsioonid 292
Küsimus usuteaduskonnast 292
Werner Grühn ja Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Akadeemia 296
Petseri Vaimulik Seminar 298
Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar 299
Vabakirikud 300
Priilased 300
Evangeeliumi kristlased 301
Nelipühilased 302
Adventistid 304
Metodistid 306
Baptistid 308
Vabakirikute ühistegevus 310
Rahvaprohvetid 312
Religioossed kodanikeühendused 314
Ilmikkristlik seltsiliikumine 314
Päästearmee 316
Noorte Meeste ja Noorte Naiste Kristlikud Ühingud 317
Kristlik Nooruse Ühisus CE ning Jeesuse Sõbrad 319
Eesti Kristlik Üliõpilasühendus 320
Rooma-Katoliku kirik Eesti Vabariigis 322
Diplomaatiliste suhete loomine 322
Apostlik administratuur ja Eduard Profittlich 324
Peapiiskop Antonino Arata ja konkordaadiküsimus 327
Kiriku uniaadimisjon 331
Kristlus rahvusriigi moraalse selgroona 333
Mustas talaaris mustvalge lipu all – kirik ja parempoolsus 333
1934. aasta kirikuseadus 335
Religioonimaastiku puhastamine ja rahvusteadlikule kristlusele ümberorienteerumine 338
Haridusnõuded ja kodakondsuspoliitika 338
Religioosse kirjanduse valikuline hävitamine 340
Ühendus Kristuses 342
Kiriku ja teoloogia eestistamise püüded 344
Eestlane luterluse ja õigeusu vahel 346
Ekskurss: religioosne dimensioon 20. sajandi eesti kirjanduses. Maarja Vaino 348
Luterliku kiriku reformikatse 353

OKUPATSIOONIDE JA ANNEKSIOONI AEG (1940–1991) 354
Nõukogude okupatsioon ja Eesti nõukogulik annekteerimine 354
Kiriku- ja usuelu vabaduste piiramine 354
Kirikute inimkaotused 358
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku allutamine Moskva patriarhaatkonnale 360
Saksa okupatsiooniaegne kirikuelu 362
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku Sinodi tegevuse taastamine 363
Luterlik kirik 364
Tartu Usuteaduse Instituut 366
Administratiivsed muutused ja konsistooriumi tegevuse peatamine 366
Kirikud ja usuelu Eesti nõukogustamise ja sotsialismi kontekstis 368
Kirikud sõjajärgses Euroopas ja Nõukogude Liidus 368
Pagulaskirikute sünd 370
Kirikute uued kaadrikaod, usklike ja koguduste survestamine 374
Õigeusu kirik 380
Katoliku kirik Nõukogude Eestis 383
Vabakirikud 386
Luterlik kirik Nõukogude Eestis enne 1970ndaid 393
Kiriku väliskontaktid ja liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega 401
Kas olla või mitte olla? 1970ndate kirikuelu üleüldine depressioon 403
Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon (Usuteaduse Instituut) 407
Omakirjastuslikud ja legaalsed väljaanded ning uue testamendi uustõlge 411
Kirikute ja religiooni taastulek avalikkusesse 414
Religioosselt euroopalikuks riigiks: kristlus uue sajandi lävel 427
Luterliku kiriku sotsiaalne tegu ja rahvuslik sõnum 431
Õigeusukirik: võõrast vähemusest võrdväärseks partneriks 438

ALLIKAD, KIRJANDUS JA LISAD
Allikad, kirjandus 442
Illustratsioonide ja kaartide loend 471
Lisad 476
Lisa 1: Kristlikud kodanikeühendused Eesti Vabariigis 1919–1940
Lisa 2: Religioossed ja esoteerilised ühingud Eesti Vabariigis 1920–1940
Lisa 3: Iturea
Kristluse  ajaloo  kronoloogia 487
Isikunimede register 588

Tellimine
PaberraamatOtsas
Ristitud eestlane

Ristitud eestlane

Riho Saard
Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani
Tellimine
PaberraamatOtsas

Kirjeldus

Issanda aastal 1215 Roomas peetud kaheteistkümnes üleilmne kirikukogu oli esimene, millel osales ka Eestimaa piiskop. Ta tegi maailmale teatavaks, et suur osa tema võimuala – tollal veel vaid Sakala ja Ugandi – eestlastest on äsja ristitud. Kuid ristiusk oli hakanud Eestisse levima juba sajandeid varem.

Kristluse ajalugu Eestis oli aastakümneid meie kultuuriajaloo unustusse sunnitud osa, tekitades sellega meie ühise mineviku ja oleviku mõistmise ning sedakaudu paratamatult ka tulevikukujutelmade osas lünki ja eksiarvamusi. Raamat pakub viimaste aastakümnete uurimuste ja ulatusliku allikmaterjali baasil sidusa ülevaate kristluse ja kiriku ajaloost Eestis. Lugu kulgeb olulisi ajaloosündmuseid pidi paralleelselt religiooni, ühiskonna ja poliitika kontekstis. Ühtlasi esitatakse võrdlusi meile geograafiliselt ja keelesuguluselt nii lähedase, ent ajalooliste arengute erinevuse tõttu samas nõnda kauge Soome kristluse ajalooga. Käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid ajaloo, rahvausundi, teoloogilise mõtteloo, keele- ja kirjandusteaduse ning muusikaajaloo asjatundjatelt ja ilmestavad illustratsioonid ning väljavõtted dokumentidest.

 

Autorist

Teoloogiadoktor Riho Saard (sünd 1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor. Ta on mitme Euroopa ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.

Lisainfo

Riho Saard
Lehekülgi: 606
Kirjastus: Argo, Äripäev

Sisukord

SISUKORD
EESTI KRISTLUSE AJALOO HISTORIOGRAAFIA 20
Bibliograafiad 25
Käsiraamatud 25

I. HILISKESKAEG: TAANI JA SAKSA AEG (1206–1561)
SAABUMINE. KRISTLUSE JUURUTAMINE 30
Enne ristijate saabumist 30
Ristiretke ettevalmistamine 33
Eestlaste ristimine 36

KINNISTUMINE. MISJONITERRITOORIUMIST ORGANISEERITUD KIRIKUKS 44
Piiskopkondade asutamine 44
Kloostrite ja konventide rajamine 51
Tsistertslased 51
Dominiiklased 54
Begiinid 58
Frantsisklased 58
Birgitiinid 59
Kirikukihelkondade rajamine 62
Ekskurss: Vana-Liivimaa palverännakud. Aldur Vunk 65
Keskaegne vaestehoolekanne 69
Kirik ja kultuur 69
Vaimulikkonna ja ilmikkristlaste vaimse elu reform 73

KRIIS. REFORMATSIOON VANA-LIIVIMAAL 76
Reformatsiooni kultuuritaust 76
Evangeelsed jutlustajad ja trükised Vana-Liivimaa linnades 80
Reformatsioon Riias ja Tallinnas 81
Reformatsioon Tartus ja teistes linnades 86
Maahärrad ja reformatsioon 91
Tallinna evangeelne kirikukorraldus ja evangeelse hoolekande aitamise „revolutsioon“ 92
Evangeelse katekismuskirjanduse alged 94
Pragmaatilised protestandid: reformatsiooni mõju pidudekultuurile ja abielule 96

II. VARAUUSAEG: ROOTSI JA POOLA AEG (1561–1710)
LUTERLUSE KONSOLIDEERIMINE EESTI- JA SAAREMAAL 100
Eestimaa ja Tallinna kiriklik elu Rootsi aja alguses 100
Jumalalaeka asutamine 100
Piiskopiameti sisseseadmine 101
Johannes Rudbeckiuse Eestimaa visitatsioon (1627) 105
Saaremaa Taani võimu ja kirikuseaduse all (1559–1645) 108

LIIVIMAA KRISTLASKOND VENE JA POOLA-LEEDU VÕIMU ALL (1558–1582–1625) 110
Konfessionaalne seisukord ja Liivimaa rekatolisatsioon 110
Jurjevi-Viljandi õigeusu piiskopkond 110
Katse rekatoliseerida Liivimaa 111

LUTERLIKU KIRIKUORGANISATSIOONI UNIFORMEERIMINE 116
Orientatsioonide erinevused ja samasused 116
Piiskopliku kirikuorganisatsiooni rajamine Eestimaal 119
Kirikuelu juhtimine Rootsi-aegsel Liivi- ja Saaremaal 121
Kirikukorralduse kujunemine ja Rootsi kirikuseaduse rakendamine 126
Luterliku kirikuruumi ja liturgia juurutamine 128

KIRIK KOOLMEISTRINA, RAHVAS ÕPPIJANA 132
Hariduse institutsioonid Rootsi-aegsel Liivimaal 132
Academia Gustaviana teoloogiateaduskond 132
Köstriinstitutsioon ja talurahvakool 135
Rootsi-aegne kirikukirjandus 136
Ekskurss: Heinrich Stahl. Piret Lotman 138
Ekskurss: esimestest tõlkekatsetustest Wastse Testamendini. Kristiina Ross 146
Võitlus rahvakatoliikluse, nõidumise ja pietismiga 152
Rootsi kiriku edusammud, kultuurimõjude kokkuvõte 160

III. UUSAEG: VENE AEG (1710–1918)
PIETISM JA VALGUSTUS LIIVI- JA EESTIMAAL 164
Kirikuelu takerdumine ja institutsioonide Põhjasõja-järgne taaskorraldamine 164
Hallelikud asutused ja kirjandus 169
Ekskurss: tallinnakeelsest uuest testamendist tervikpiiblini. Kristiina Ross 172
Eestimaa Piibliselts 177
Vennastekogudusliikumine 179
Venemaale orienteeritud diasporaatöö 179
Vennastekoguduste kultuurimõjud 186
Valgustusteoloogia ja Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond 188
Valgustusteoloogia 188
Ekskurss: valgustusaegne teoloogia Liivi- ja Eestimaal. Aira Võsa 192
Tartu Ülikooli teoloogiateaduskond 196
Teoloogiateaduskond eesti soost vaimulike kasvulavana 201
Köstrite ja kirikumuusikute koolitus 205
Ekskurss: eesti koguduselaulu algusaegadest. Toomas Siitan 206

KIRIKUD JA UUED KOGUDUSED LIIVI- JA EESTIMAAL 210
Õigeusu kirikuorganisatsiooni rajamine 210
Esimeste koguduste asutamine 210
Ekskurss: vene vanausulised. Marju Kõivupuu 211
Õigeusku siirdumine 1840ndatel ja 1860ndate rekonversioon 218
Õigeusku siirdumine Eestimaa kubermangus 1880ndatel ja Tallinna vikaarpiiskopkonna asutamine 222
Kristluse ümbertõlgendamine ja uuspietistlikud vabakogudused 228
Läänemaa usuäratus 228
Priilased 231
Baptistid 232
Irvinglased 236
Adventistid 237
Metodistid 237
Evangeeliumi kristlased 238
Nelipühilased 239
Kodus ja suures maailmas 240
Sisemisjoniasutuste rajamine 240
Eestlased ja baltisakslased välismisjonis 244

LUTERLIKU MAAKIRIKU KRIIS 246
Eestlaste emantsipatsioon kirikuelus 246
Kiriku reformikavadest vaba rahvakiriku ideaali püstitamiseni 249

IV. EESTI VABARIIGI, OKUPATSIOONIDE JA TAASISESEISVUMISE AEG
VABARIIGI SÜND, OMARIIKLUS JA KRISTLUS (1918–1940) 258
Kirikud Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja kriisiaastatel 258
Eestlaste võimuletulek luterlikus kirikus 263
Eesti Ajutine Valitsus ja luterlik kirik 263
Esimene üldkiriklik kirikukongress Tallinnas – uue ajajärgu algus 264
Luterlased taastavad sidemed Rootsi kirikuga 267
Rahvuslike praostkondade loomine 270
Ekskurss: Tallinna toomkiriku võõrandamine ja eestistamine. Riho Saard 271
Teoloogilised voolud luterlikus kirikus 276
Vennastekogudus 279
Autonoomse Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku sünd 280
Uue piiskopi ja autokefaalia küsimus 280
Soome ja Eesti kirikute ühisdelegatsioon Konstantinoopolis 282
Vene piiskopkonna asutamine 284
Episoodiline Petseri kloostrisõda 286
Kristlus seaduste süsteemis 286
Riigi ja religioossete ühenduste suhete reguleerimine 286
Teoloogilise hariduse institutsioonid 292
Küsimus usuteaduskonnast 292
Werner Grühn ja Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Akadeemia 296
Petseri Vaimulik Seminar 298
Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar 299
Vabakirikud 300
Priilased 300
Evangeeliumi kristlased 301
Nelipühilased 302
Adventistid 304
Metodistid 306
Baptistid 308
Vabakirikute ühistegevus 310
Rahvaprohvetid 312
Religioossed kodanikeühendused 314
Ilmikkristlik seltsiliikumine 314
Päästearmee 316
Noorte Meeste ja Noorte Naiste Kristlikud Ühingud 317
Kristlik Nooruse Ühisus CE ning Jeesuse Sõbrad 319
Eesti Kristlik Üliõpilasühendus 320
Rooma-Katoliku kirik Eesti Vabariigis 322
Diplomaatiliste suhete loomine 322
Apostlik administratuur ja Eduard Profittlich 324
Peapiiskop Antonino Arata ja konkordaadiküsimus 327
Kiriku uniaadimisjon 331
Kristlus rahvusriigi moraalse selgroona 333
Mustas talaaris mustvalge lipu all – kirik ja parempoolsus 333
1934. aasta kirikuseadus 335
Religioonimaastiku puhastamine ja rahvusteadlikule kristlusele ümberorienteerumine 338
Haridusnõuded ja kodakondsuspoliitika 338
Religioosse kirjanduse valikuline hävitamine 340
Ühendus Kristuses 342
Kiriku ja teoloogia eestistamise püüded 344
Eestlane luterluse ja õigeusu vahel 346
Ekskurss: religioosne dimensioon 20. sajandi eesti kirjanduses. Maarja Vaino 348
Luterliku kiriku reformikatse 353

OKUPATSIOONIDE JA ANNEKSIOONI AEG (1940–1991) 354
Nõukogude okupatsioon ja Eesti nõukogulik annekteerimine 354
Kiriku- ja usuelu vabaduste piiramine 354
Kirikute inimkaotused 358
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku allutamine Moskva patriarhaatkonnale 360
Saksa okupatsiooniaegne kirikuelu 362
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku Sinodi tegevuse taastamine 363
Luterlik kirik 364
Tartu Usuteaduse Instituut 366
Administratiivsed muutused ja konsistooriumi tegevuse peatamine 366
Kirikud ja usuelu Eesti nõukogustamise ja sotsialismi kontekstis 368
Kirikud sõjajärgses Euroopas ja Nõukogude Liidus 368
Pagulaskirikute sünd 370
Kirikute uued kaadrikaod, usklike ja koguduste survestamine 374
Õigeusu kirik 380
Katoliku kirik Nõukogude Eestis 383
Vabakirikud 386
Luterlik kirik Nõukogude Eestis enne 1970ndaid 393
Kiriku väliskontaktid ja liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega 401
Kas olla või mitte olla? 1970ndate kirikuelu üleüldine depressioon 403
Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon (Usuteaduse Instituut) 407
Omakirjastuslikud ja legaalsed väljaanded ning uue testamendi uustõlge 411
Kirikute ja religiooni taastulek avalikkusesse 414
Religioosselt euroopalikuks riigiks: kristlus uue sajandi lävel 427
Luterliku kiriku sotsiaalne tegu ja rahvuslik sõnum 431
Õigeusukirik: võõrast vähemusest võrdväärseks partneriks 438

ALLIKAD, KIRJANDUS JA LISAD
Allikad, kirjandus 442
Illustratsioonide ja kaartide loend 471
Lisad 476
Lisa 1: Kristlikud kodanikeühendused Eesti Vabariigis 1919–1940
Lisa 2: Religioossed ja esoteerilised ühingud Eesti Vabariigis 1920–1940
Lisa 3: Iturea
Kristluse  ajaloo  kronoloogia 487
Isikunimede register 588

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]