Seiklevad surnud
Kuulsate koolnute saatuse keerdkäigud
Mis saab meist pärast meie maise teekonna lõppu? Enamasti surmaga inimese maine eksistents lõpeb. Nii mõnegi ajaloo suurkuju jaoks on surm aga tähendanud uute ja ennekuulmatute seikluste algust. Bess Lovejoy üheaegu lõbusas ja verd tarretama panevas raamatus „Seiklevad surnud.
Kuulsate koolnute saatuse keerdkäigud“ tuuakse lugeja ette suurel hulgal veidramatest veidramaid lugusid sellest, missugune saatus on ammustel aegadel tabanud erinevate suurmeeste maiseid jäänuseid.
Kuulsaid kadunuid on peidetud ja varastatud, ostetud ja müüdud, külmutatud ja põletatud, hapendatud ja täis topitud. Nende erinevad kehaosad – sõrmed ja varbad, käed ja jalad, hambad, aga eelkõige südamed ja kolbad – on läbi teinud seiklusi, mis kaugelt ületavad inimliku kujutlusvõime piirid.
Charlie Chaplini maised jäänused rööviti, et nende eest tema perekonnalt kopsakat lunaraha nõuda. Mozarti kolp liikus käest kätte pikki aastaid ning selle aja jooksul väitis nii mõnigi selle ajutiseks omanikuks saanud õnnelik, et sellest on vaikset muusikat kostnud. Elvis Presley surma kohta on nii palju erinevaid versioone, et keegi ei julge kindlalt väita, kas ta veel praegugi meie seas ringi ei liigu. Mis sai Hitleri surnukehast 1945. aasta maikuises Berliinis, et ole tänini lõplikult selge. Samas on paljudele hästi teada see, kuidas Lenini põrm ei ole meie päevadeni rahu leidnud. Lisagem siia veel näiteks Abraham Lincolni, Cristoph Kolumbuse, Benito Mussolini, Napoleon Bonaparte’i, George Gordon Byroni või ka Grigori Rasputini maiste jäänustega toimunu ja ikka ei ole raamatusse talletatud kuulsuste galerii kaugeltki täielik.
Surm on lõputu müsteerium ning selle üle mõtisklemine teeb meile head. Mida rohkem selle üle mõelda, seda vähem hirmutav see tundub. Bess Lovejoy raamatus vaadelakse vahetult nähtust, millest enamik meist tahaks pääseda. Autor on väitnud, et tema jaoks kahandas selle raamatu kirjutamine pelgu vikatimehe ees märgatavalt. Loodetavasti mõjub see samuti ka lugejatele. Ehk peitubki selles osa inimeseks olemise ilust, et me elame täies teadmises enda vältimatust ajalikkusest.
Teised kirjutavad:
Kuulsate koolnute saatusest Jaan Martinsoni raamatublogis
Sisukord
Sissejuhatus 11
PÜHAKUD JA PATUSED
PÜHA NIKOLAUS 18
THOMAS BECKET 25
VOLTAIRE 31
MOLIÈRE 37
TEADUS JA MEDITSIIN
LAURENCE STERNE 44
EMANUEL SWEDENBORG 48
JOSEPH HAYDN 55
LUDWIG VAN BEETHOVEN 60
ALBERT EINSTEIN 66
ALISTAIR COOKE 74
TED WILLIAMS 78
KURITÖÖ JA KARISTUS
JOHN MILTON 86
ABRAHAM LINCOLN 91
CHARLIE CHAPLIN 96
ELVIS PRESLEY 100
GERONIMO 104
LAHENDAMATA MÜSTEERIUMID
EDGAR ALLAN POE 114
JESSE JAMES 120
LEE HARVEY OSWALD 127
CHRISTOPH KOLUMBUS 134
D. H. LAWRENCE 139
LAIBAD JA POLIITIKA
ALEKSANDER SUUR 148
VLADIMIR LENIN 155
BENITO MUSSOLINI 162
ADOLF HITLER 168
EVA PERÓN 173
JIM THORPE 181
CHE GUEVARA 187
OSAMA BIN LADEN 190
KADUNUD JA JÄLLE LEITUD
JOHN PAU L JONES 198
DANTE ALIGHIERI 205
RENÉ DESCARTES 209
FRIEDRICH SUUR 215
THOMAS PAINE 220
WILLIAM BLAKE 226
DOROTHY PARKER 230
KONDIKOGUJAD
WOLFGANG AMADEUS MOZART 236
NAPOLEON BONAPARTE 239
LORD BYRON 243
GRIGORI RASPUTIN 249
OLIVER CROMWELL 255
NED KELLY 260
ARMASTUS JA ANDUMUS
GALILEO GALILEI 270
THOMAS MORE 275
PERCY SHELLEY 278
DAVID LIVINGSTONE 283
JOHN BARRYMORE 287
VIIMSED SOOVID
JEREMY BENTHAM 294
TIMOTHY LEARY 298
GRAM PARSONS 302
HUNTER S. THOMPSON 308
Tänuavaldused 313
Lisa 315
Allikad 321
Arvustused
Iga inimene sünnib, elab ja sureb. See on kõigi olendite loomulik kulg ja saatus kogu eluslooduses, erandeid siin ei ole. Meie kultuuris on tavaks, et lahkunu maetakse maha või tuhastatakse. Matusetseremoonia peaks maisele teekonnale lõpliku punkti panema, kuid alati nii ei lähe.
Oleks ju kena, kui kadunuke leiaks viimse rahupaiga surnuaial, päitsis hauakivi, millel eluteed tähistamas kriipsuke sünni- ja surmadaatumi vahel. Aga ei! Ikka on surnukehi seaduslikel põhjustel välja kaevatud või ümber maetud, neid on ka varastatud või muul viisil rüvetatud. Veel hullem – paljud kuulsad mehed ja naised pole kunagi hauarahu leidnudki. Pärast pühakute kultuse tekkimist tükeldati surnukehi täiesti ametlikult, et jagada vagameeste õilsaid säilmeid reliikviatena kirikutele ja kloostritele. Rahvameditsiinis valitses uskumus, et surnu kehaosadel on tervendav toime. Mõnikord kasutati laipu ka süngetel maagilistel riitustel – seda on seostatud saatanakummardamisega. Pahatihti on surnukehadega äritsetud, mistõttu on paljud kuulsad luud ja liikmed sattunud veidrate huvidega erakollektsionääride valdusse, paremal juhul aga leidnud koha muuseumivitriinides. Totalitaarsetes riikides on tähtsatest riigijuhtidest valmistatud muumiaid, mida ilmalike pühakutena rahvale näidatakse. See tänapäevale kohatu, lausa barbaarsel kombel vääritu – või türanlike valitsejate tegusid arvesse võttes hoopis õiglane ja vääriline – surmajärgne saatus on tabanud nii Leninit kui ka teisi riigijuhte peamiselt sotsialistliku riigikorraga maades. Suurvaimude elundeid säilitatakse ka teadusliku uurimise otstarbel laborites.
Bess Lovejoy vahendab värvikaid ja põnevaid lugusid sellest, mis kõik võib juhtuda suurmeeste kehadega pärast surma. Sellest raamatust võib leida nii meelikõditavat kõhedust kui ka omalaadset võllanalja. Tegelaste ampluaa on lai, ulatudes jõuluvana prototüübist pühast Nikolausest meie kaasaegsete kuulsusteni.
Seiklevad surnud
Kirjeldus
Mis saab meist pärast meie maise teekonna lõppu? Enamasti surmaga inimese maine eksistents lõpeb. Nii mõnegi ajaloo suurkuju jaoks on surm aga tähendanud uute ja ennekuulmatute seikluste algust. Bess Lovejoy üheaegu lõbusas ja verd tarretama panevas raamatus „Seiklevad surnud.
Kuulsate koolnute saatuse keerdkäigud“ tuuakse lugeja ette suurel hulgal veidramatest veidramaid lugusid sellest, missugune saatus on ammustel aegadel tabanud erinevate suurmeeste maiseid jäänuseid.
Kuulsaid kadunuid on peidetud ja varastatud, ostetud ja müüdud, külmutatud ja põletatud, hapendatud ja täis topitud. Nende erinevad kehaosad – sõrmed ja varbad, käed ja jalad, hambad, aga eelkõige südamed ja kolbad – on läbi teinud seiklusi, mis kaugelt ületavad inimliku kujutlusvõime piirid.
Charlie Chaplini maised jäänused rööviti, et nende eest tema perekonnalt kopsakat lunaraha nõuda. Mozarti kolp liikus käest kätte pikki aastaid ning selle aja jooksul väitis nii mõnigi selle ajutiseks omanikuks saanud õnnelik, et sellest on vaikset muusikat kostnud. Elvis Presley surma kohta on nii palju erinevaid versioone, et keegi ei julge kindlalt väita, kas ta veel praegugi meie seas ringi ei liigu. Mis sai Hitleri surnukehast 1945. aasta maikuises Berliinis, et ole tänini lõplikult selge. Samas on paljudele hästi teada see, kuidas Lenini põrm ei ole meie päevadeni rahu leidnud. Lisagem siia veel näiteks Abraham Lincolni, Cristoph Kolumbuse, Benito Mussolini, Napoleon Bonaparte’i, George Gordon Byroni või ka Grigori Rasputini maiste jäänustega toimunu ja ikka ei ole raamatusse talletatud kuulsuste galerii kaugeltki täielik.
Surm on lõputu müsteerium ning selle üle mõtisklemine teeb meile head. Mida rohkem selle üle mõelda, seda vähem hirmutav see tundub. Bess Lovejoy raamatus vaadelakse vahetult nähtust, millest enamik meist tahaks pääseda. Autor on väitnud, et tema jaoks kahandas selle raamatu kirjutamine pelgu vikatimehe ees märgatavalt. Loodetavasti mõjub see samuti ka lugejatele. Ehk peitubki selles osa inimeseks olemise ilust, et me elame täies teadmises enda vältimatust ajalikkusest.
Teised kirjutavad:
Kuulsate koolnute saatusest Jaan Martinsoni raamatublogis
Lisainfo
Sisukord
Sissejuhatus 11
PÜHAKUD JA PATUSED
PÜHA NIKOLAUS 18
THOMAS BECKET 25
VOLTAIRE 31
MOLIÈRE 37
TEADUS JA MEDITSIIN
LAURENCE STERNE 44
EMANUEL SWEDENBORG 48
JOSEPH HAYDN 55
LUDWIG VAN BEETHOVEN 60
ALBERT EINSTEIN 66
ALISTAIR COOKE 74
TED WILLIAMS 78
KURITÖÖ JA KARISTUS
JOHN MILTON 86
ABRAHAM LINCOLN 91
CHARLIE CHAPLIN 96
ELVIS PRESLEY 100
GERONIMO 104
LAHENDAMATA MÜSTEERIUMID
EDGAR ALLAN POE 114
JESSE JAMES 120
LEE HARVEY OSWALD 127
CHRISTOPH KOLUMBUS 134
D. H. LAWRENCE 139
LAIBAD JA POLIITIKA
ALEKSANDER SUUR 148
VLADIMIR LENIN 155
BENITO MUSSOLINI 162
ADOLF HITLER 168
EVA PERÓN 173
JIM THORPE 181
CHE GUEVARA 187
OSAMA BIN LADEN 190
KADUNUD JA JÄLLE LEITUD
JOHN PAU L JONES 198
DANTE ALIGHIERI 205
RENÉ DESCARTES 209
FRIEDRICH SUUR 215
THOMAS PAINE 220
WILLIAM BLAKE 226
DOROTHY PARKER 230
KONDIKOGUJAD
WOLFGANG AMADEUS MOZART 236
NAPOLEON BONAPARTE 239
LORD BYRON 243
GRIGORI RASPUTIN 249
OLIVER CROMWELL 255
NED KELLY 260
ARMASTUS JA ANDUMUS
GALILEO GALILEI 270
THOMAS MORE 275
PERCY SHELLEY 278
DAVID LIVINGSTONE 283
JOHN BARRYMORE 287
VIIMSED SOOVID
JEREMY BENTHAM 294
TIMOTHY LEARY 298
GRAM PARSONS 302
HUNTER S. THOMPSON 308
Tänuavaldused 313
Lisa 315
Allikad 321
Arvustused (1)
Iga inimene sünnib, elab ja sureb. See on kõigi olendite loomulik kulg ja saatus kogu eluslooduses, erandeid siin ei ole. Meie kultuuris on tavaks, et lahkunu maetakse maha või tuhastatakse. Matusetseremoonia peaks maisele teekonnale lõpliku punkti panema, kuid alati nii ei lähe.
Oleks ju kena, kui kadunuke leiaks viimse rahupaiga surnuaial, päitsis hauakivi, millel eluteed tähistamas kriipsuke sünni- ja surmadaatumi vahel. Aga ei! Ikka on surnukehi seaduslikel põhjustel välja kaevatud või ümber maetud, neid on ka varastatud või muul viisil rüvetatud. Veel hullem – paljud kuulsad mehed ja naised pole kunagi hauarahu leidnudki. Pärast pühakute kultuse tekkimist tükeldati surnukehi täiesti ametlikult, et jagada vagameeste õilsaid säilmeid reliikviatena kirikutele ja kloostritele. Rahvameditsiinis valitses uskumus, et surnu kehaosadel on tervendav toime. Mõnikord kasutati laipu ka süngetel maagilistel riitustel – seda on seostatud saatanakummardamisega. Pahatihti on surnukehadega äritsetud, mistõttu on paljud kuulsad luud ja liikmed sattunud veidrate huvidega erakollektsionääride valdusse, paremal juhul aga leidnud koha muuseumivitriinides. Totalitaarsetes riikides on tähtsatest riigijuhtidest valmistatud muumiaid, mida ilmalike pühakutena rahvale näidatakse. See tänapäevale kohatu, lausa barbaarsel kombel vääritu – või türanlike valitsejate tegusid arvesse võttes hoopis õiglane ja vääriline – surmajärgne saatus on tabanud nii Leninit kui ka teisi riigijuhte peamiselt sotsialistliku riigikorraga maades. Suurvaimude elundeid säilitatakse ka teadusliku uurimise otstarbel laborites.
Bess Lovejoy vahendab värvikaid ja põnevaid lugusid sellest, mis kõik võib juhtuda suurmeeste kehadega pärast surma. Sellest raamatust võib leida nii meelikõditavat kõhedust kui ka omalaadset võllanalja. Tegelaste ampluaa on lai, ulatudes jõuluvana prototüübist pühast Nikolausest meie kaasaegsete kuulsusteni.