Sisekontrolli Aastakonverents 2023

On oluline peatuda ja mõelda, et kus me siis oleme, kui keskmise eestlase jalajälg on üks Euroopa suuremaid. Põhjusi on kaks: põlevkivienergia tootmine ja üha intensiivistuv sõiduautode kasutus.

Ettekandes räägime kestlikkusaruandlusest, selle raamistikust ja hetkeseisust. Uurime kellele kestlikkusaruandlus mõju avaldab, milliseid tegevusi tuleb reaalselt tegema hakata, kuidas teha ettevalmistusi ja kust saada informatsiooni. Küsime, mida ja miks peavad sellest teadma kontrollivaldkonna ametite esindajad ja kas meile tekib kestlikkusaruandlusega uusi kohustusi?

Mida on õppida erasektorilt rohemõtlemisest ja jätkusuutlikkusest?

Ettekandes avame Coop Panga ESG senise käekäigu ja kogemused selles vallas ning saame kuulda, mida olulist on nad õppinud. Heidame valgust küsimusele, miks Coop pank üldse ESG-ga tegeleb, kus täna ollakse ning millised on plaanid tulevikuks. Aleksei jagab ka CO2 jalajälje mõõtmise kogemust ning tõstab ka saladuskatet ESG peamistelt väljakutsetelt ja komistuskividelt.

Kuidas projektide rahastust kontrollida nii, et see kõige olulisem ehk eesmärk, milleks raha eraldati, silmist ei kaoks ja tõendamise halduskoormus taotlejaid põlvili ei suruks. Räägime eesmärgist ja kontrollimaailma uutest suundadest, milleks on kontrollimeetmete lihtsustamine. Lisaks kuuleme ka kontrollisuundadest, mida Riigi Tugiteenuste Keskus on katsetanud, aga Eestis ei ole need seni väga õnnestunud. Ettekandest selgub, miks nii ja mida oleks vaja teisiti teha, et õnnestuks.

„Rahataotlemine ei ole kohustus, te ei pea seda tegema“, nähvas üks ametnik projektijuhile, kes tõdes, et projekti tingimused ja nõuded on talle kohati täiesti arusaamatud! Miks on nii, et need osapooled ajavad tegelikult ühist asja, nende rollid on lihtsalt erinevad, aga nad räägivad kohati täiesti erinevat keelt ja elavad täiesti erinevas reaalsuses? On see paratamatus, teadmatus või hoopis küündimatus? Mida saaks ja tuleks teha teisiti, et head ideed saaksid rahastuse ja osapooled ajaksid ühist asja? Nendele küsimustele otsimegi selles ettekandes vastuseid.

Kuuleme rohelise start-upi Roofit Solar erakordset edu- ja kogemuslugu ning saame teada, mida on õppida iduettevõttelt jätkusuutlikkuse, kiiruse ja paindlikkuse kohta. Küsime ära ka selle särtsaka küsimuse, kuidas endine pikaaegne siseauditi juht tunneb ennast startupperite peadpööritavas maailmas ja kuidas on iduettevõttes lood kontrolliga – kui piiritu on taevas ja kui suur on vabadus? Ning kas on olnud tunnet, et peatage maakera, ma tahan maha minna?

Viimastel aastatel on üle tööturu rullunud tormilained – viirusekriis, Ukraina sõda ja pagulastelaine, energiakriis ja hiigelinflatsioon. Nende toel on hoogu juurde saanud mitmed trendid, ennekõike digipööre, isevarustatus ja globaalsete tarneahelate muutumine. Rohepöördele pandi vahepeal pidurit, kuid nüüd on tuuled taas pöördumas. Kriisid vallandavad ka hüppelisi muutusi muidu märkamatult nihkuvates väärtushinnangutes. Milliseid väljakutseid ja võimalusi pakub kriisidejärgne tööturg inimestele?

Yngve Rosenblad töötab Kutsekojas tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA peaanalüütikuna. OSKA raames analüüsitakse tööturgu mõjutavaid trende ning otsitakse vastuseid küsimustele, millised ametid ning oskused on lähitulevikus esile kerkimas, muutumas või tähtsust kaotamas. Kui hõlbus on vajalike oskustega inimesi tööturult leida ning kuidas olukorda parandada? OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.

Yngve kireks on panna numbrid kõnelema ning aidata ka teistel näha numbrite taga olevaid nähtusi ja inimkäitumise keerdkäike. Varem on Yngve pikalt töötanud analüütiku ning tööjõustatistika juhina Statistikaametis, kus ta pidas tööhõive ja töötuse numbrite kõrval oluliseks tööelu suundumuste ja trendide laiemat analüüsi.

Rannarootslaste rahvakildu kuuluvana peab Yngve oma südameasjaks osaleda ka selle hääbuva omanäolise kultuuri uurimises, säilimises ja edasi kandumises.

Ettekandes arutame kontrollija kommunikatsioonioskuste teemal ning küsime, kas kontrollija peabki olema selline "kõva" ja "vankumatu" või saab ka teisiti. Ja kui, siis kuidas? Oled sa kontrollijana mõelnud sellele, kuidas sa teistele paistad ja tundud? Või tundnud, et sa pole lemmikkolleeg, sest sinu töö tõttu ei taheta sinuga tegemist teha ja kui, siis ainult häda sunnil. Ja kuidas on kontrollija töörõõmuga – kes see on võimatu missioon või siiski mingil viisil võimalik?

Ettekandes püüamegi leida häid abinõusid ja vastuseid nendele küsimustele.