Sisekontrolli Aastakonverents 2023

On oluline peatuda ja mõelda, et kus me siis oleme, kui keskmise eestlase jalajälg on üks Euroopa suuremaid. Põhjusi on kaks: põlevkivienergia tootmine ja üha intensiivistuv sõiduautode kasutus.

Ettekandes räägime kestlikkusaruandlusest, selle raamistikust ja hetkeseisust. Uurime kellele kestlikkusaruandlus mõju avaldab, milliseid tegevusi tuleb reaalselt tegema hakata, kuidas teha ettevalmistusi ja kust saada informatsiooni. Küsime, mida ja miks peavad sellest teadma kontrollivaldkonna ametite esindajad ja kas meile tekib kestlikkusaruandlusega uusi kohustusi?

Jätkame jätkusuutlikkuse teemadega ning küsime, kuidas hakkavad jätkusuutlikkuse ja kestlikkuse teemad mõjutama kontrollivaldkonda ja sind töötajana? Saame selgeks, miks kontrollija on kestlikkuse suuna edasiviimisel võtmetähtsusega, kuidas kontrollijana seda valdkonda tugevdada ja tulemusi mõõta.

Mida on õppida erasektorilt rohemõtlemisest ja jätkusuutlikkusest?

Ettekandes avame Coop Panga ESG senise käekäigu ja kogemused selles vallas ning saame kuulda, mida olulist on nad õppinud. Heidame valgust küsimusele, miks Coop pank üldse ESG-ga tegeleb, kus täna ollakse ning millised on plaanid tulevikuks. Aleksei jagab ka CO2 jalajälje mõõtmise kogemust ning tõstab ka saladuskatet ESG peamistelt väljakutsetelt ja komistuskividelt.

Kuidas projektide rahastust kontrollida nii, et see kõige olulisem ehk eesmärk, milleks raha eraldati, silmist ei kaoks ja tõendamise halduskoormus taotlejaid põlvili ei suruks. Räägime eesmärgist ja kontrollimaailma uutest suundadest, milleks on kontrollimeetmete lihtsustamine. Lisaks kuuleme ka kontrollisuundadest, mida Riigi Tugiteenuste Keskus on katsetanud, aga Eestis ei ole need seni väga õnnestunud. Ettekandest selgub, miks nii ja mida oleks vaja teisiti teha, et õnnestuks.

Toetuste taotlemisel on eesmärk ühine – tuua majandusse täiendavat ressursi, ergutada seeläbi majandust ja täita turumajanduse puudujääke. Samas vahel näib ettevõtjatele, et kuigi osapooled ajavad tegelikult ühist asja ja nende rollid on lihtsalt erinevad, siis räägivad ettevõtjad ja riigiasutused kohati täiesti erinevat keelt. Mida saaks ja tuleks teha teisiti, et head ideed saaksid rahastuse, toetuse saajad ei peaks tegutsema tagasinõude hirmus ja osapooled leiaksid ühise keele. Nendele küsimustele otsimegi selles ettekandes vastuseid.

Euroopa Komisjoni digitaalse rahanduse strateegia kuulutab, et finantssektori tulevik on liikmesriikide ülene, piirideta digitaalne finantsteenuste turg. Samas tõdetakse, et selles uue ilme saavas finantssektoris on väärtusahelad senisest oluliselt killustunumad, ärimudelid arenevad kiiremini ja ootamatutes suundades ning prioriteediks kerkivad seni rohkem taustale jäänud riskid nagu küberturvalisus. On selge, et varem rakendatud regulatiivsed ja järelevalvelised meetmed ei ole piisavad, et kiiresti muutuvas maailmas riske kontrolli all hoida. Ettekandes vaatame, kuidas reageerivad nendele muutustele finantsjärelevalveasutused ja milliste tööriistade abil loodetakse endiselt tagada, et finantsturg püsiks stabiilne, usaldusväärne ja läbipaistev ning kaitseks tarbijate ja investorite huve.

Kuuleme rohelise start-upi Roofit Solar erakordset edu- ja kogemuslugu ning saame teada, mida on õppida iduettevõttelt jätkusuutlikkuse, kiiruse ja paindlikkuse kohta. Küsime ära ka selle särtsaka küsimuse, kuidas endine pikaaegne siseauditi juht tunneb ennast startupperite peadpööritavas maailmas ja kuidas on iduettevõttes lood kontrolliga – kui piiritu on taevas ja kui suur on vabadus? Ning kas on olnud tunnet, et peatage maakera, ma tahan maha minna?

Viimastel aastatel on üle tööturu rullunud tormilained – viirusekriis, Ukraina sõda ja pagulastelaine, energiakriis ja hiigelinflatsioon. Nende toel on hoogu juurde saanud mitmed trendid, ennekõike digipööre, isevarustatus ja globaalsete tarneahelate muutumine. Rohepöördele pandi vahepeal pidurit, kuid nüüd on tuuled taas pöördumas. Kriisid vallandavad ka hüppelisi muutusi muidu märkamatult nihkuvates väärtushinnangutes. Milliseid väljakutseid ja võimalusi pakub kriisidejärgne tööturg inimestele?

Digirevolutsioon pöörab meie seniseid arusaamu kardinaalselt, sedasama on tegemas ka tehisintellekti jõudmine meie ellu. Ettekandest kuuleme, mis on tehisintellekt, kas ja kuidas see on muutmas meie enda ja ettevõtete elu Eestis ja maailmas. Uurime, millised on tehisintellekti võimalused, aga ka suurimad riskid, millest me pole osanud veel undki näha. Küsime ettekandjalt, kas ja kuidas saame neid riske juhtida. On need üldse juhitavad?!

Ettekandes arutame kontrollija kommunikatsioonioskuste teemal ning küsime, kas kontrollija peabki olema selline "kõva" ja "vankumatu" või saab ka teisiti. Ja kui, siis kuidas? Oled sa kontrollijana mõelnud sellele, kuidas sa teistele paistad ja tundud? Või tundnud, et sa pole lemmikkolleeg, sest sinu töö tõttu ei taheta sinuga tegemist teha ja kui, siis ainult häda sunnil. Ja kuidas on kontrollija töörõõmuga – kes see on võimatu missioon või siiski mingil viisil võimalik?

Ettekandes püüamegi leida häid abinõusid ja vastuseid nendele küsimustele.