Sisekontrolli Aastakonverents 2023

Sisekontrolli Aastakonverents 2023

Toimumiskoht:

Radisson Blu Hotel Olümpia

Kutsume teid konverentsil kaasa mõtlema, avastama uusi vaatenurki ja seisukohti, kuulama praktikute õppetunde ja juhtide kogemuslugusid, küsima kriitilisi küsimusi ja otsima vastuseid.

“Eesmärk pühitseb abinõu” on intrigeeriva peateemaga aastakonverents, kuhu ootame sind osalema, kaasa mõtlema ja kolleegide kogemusi kuulama. Võtame luubi alla kontrollivaldkonna uued väljakutsed, innovatsiooniuudised, tulevikutrendid, aga ka keerulised kontrollimaailma dilemmad ja õppetunnid. Lisaks kuuleme säravaid edu- ja kogemuslugusid, kus võimatuna tundunud eesmärgid on saanud võimalikuks.

Konverentsi korraldab Äripäev koostöös Eesti Siseaudiitorite Ühinguga.

Konverentsil osalemine annab 6 CPE punkti.

 

Vaata 2022. aasta konverentsi GALERIID.

 

Sihtgrupp: sisekontrolörid, (sise)audiitorid, riskijuhid, finantsjuhid, kvaliteedijuhid, ettevõtete ja organisatsioonide erinevate tasandite juhid, kohalike omavalitsuste juhid ja revisjonikomisjoni liikmed, jt selle valdkonna huvilised.

Kõik konverentsil osalejad saavad TASUTA külastada Tervisemuuseumi väga vahvat väljapanekut perioodil 29.03 – 09.04.2023. Loe lisaks SIIT.
Tervisemuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai tn 30. 

Lisainfo:
Programmijuht: Mare Timian, +372 5137347, [email protected]
Projektijuht: Anne-Ly Raudhein, +372 53460172, [email protected]


Aitäh kõigile, kes andsid oma tagasiside 2022. aasta konverentsile. Loosisime välja 2 tasuta pääset 2023. aasta konverentsile.

Õnnelikud võitjad on Kristi-Viil Sild ja Anne-Ly Aalde.

Programm

08:45 – 09:25

Registreerimine ja hommikukohv

09:25 – 09:30

Moderaatori tervitus ja avasõnad

Mart Pechter

09:30 – 10:00

Uued tuuled: ESG tuleb, et jääda

Marika Taal Rahandusteabe poliitika osakonna nõunik, Rahandusministeerium

On oluline peatuda ja mõelda, et kus me siis oleme, kui keskmise eestlase jalajälg on üks Euroopa suuremaid. Põhjusi on kaks: põlevkivienergia tootmine ja üha intensiivistuv sõiduautode kasutus.

Ettekandes räägime kestlikkusaruandlusest, selle raamistikust ja hetkeseisust. Uurime kellele kestlikkusaruandlus mõju avaldab, milliseid tegevusi tuleb reaalselt tegema hakata, kuidas teha ettevalmistusi ja kust saada informatsiooni. Küsime, mida ja miks peavad sellest teadma kontrollivaldkonna ametite esindajad ja kas meile tekib kestlikkusaruandlusega uusi kohustusi?

10:00 – 10:30

ESG kontrollimaailmas: Kui suur on kontrollija roll keskkonnakestlikkuse arendamisel?

Aire Rihe Keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse nõunik, Keskkonnaministeerium

Jätkame jätkusuutlikkuse teemadega ning küsime, kuidas hakkavad jätkusuutlikkuse ja kestlikkuse teemad mõjutama kontrollivaldkonda ja sind töötajana? Saame selgeks, miks kontrollija on kestlikkuse suuna edasiviimisel võtmetähtsusega, kuidas kontrollijana seda valdkonda tugevdada ja tulemusi mõõta.

10:30 – 11:00

Coop Panga kogemuslugu „ESG süsteemi loomine ettevõttes“

Aleksei Akulistõi Coop Pank ESG projektijuht

Mida on õppida erasektorilt rohemõtlemisest ja jätkusuutlikkusest?

Ettekandes avame Coop Panga ESG senise käekäigu ja kogemused selles vallas ning saame kuulda, mida olulist on nad õppinud. Heidame valgust küsimusele, miks Coop pank üldse ESG-ga tegeleb, kus täna ollakse ning millised on plaanid tulevikuks. Aleksei jagab ka CO2 jalajälje mõõtmise kogemust ning tõstab ka saladuskatet ESG peamistelt väljakutsetelt ja komistuskividelt.

11:00 – 11:30

KOHVIPAUS

11:30 – 12:00

Innovatsioon kontrollimaailmas: lihtsustamine ehk eesmärgist lähtuv säästlik kontrollimine

Urmo Merila Riigi Tugiteenuste Keskus

Kuidas projektide rahastust kontrollida nii, et see kõige olulisem ehk eesmärk, milleks raha eraldati, silmist ei kaoks ja tõendamise halduskoormus taotlejaid põlvili ei suruks. Räägime eesmärgist ja kontrollimaailma uutest suundadest, milleks on kontrollimeetmete lihtsustamine. Lisaks kuuleme ka kontrollisuundadest, mida Riigi Tugiteenuste Keskus on katsetanud, aga Eestis ei ole need seni väga õnnestunud. Ettekandest selgub, miks nii ja mida oleks vaja teisiti teha, et õnnestuks.

12:00 – 12:30

Kogemuslugu „Rahataotlejad on Marsilt ja kontrollijad Veenuselt“

Triinu Järviste Vandeadvokaat, TSG Baltic

Toetuste taotlemisel on eesmärk ühine – tuua majandusse täiendavat ressursi, ergutada seeläbi majandust ja täita turumajanduse puudujääke. Samas vahel näib ettevõtjatele, et kuigi osapooled ajavad tegelikult ühist asja ja nende rollid on lihtsalt erinevad, siis räägivad ettevõtjad ja riigiasutused kohati täiesti erinevat keelt. Mida saaks ja tuleks teha teisiti, et head ideed saaksid rahastuse, toetuse saajad ei peaks tegutsema tagasinõude hirmus ja osapooled leiaksid ühise keele. Nendele küsimustele otsimegi selles ettekandes vastuseid.

12:30 – 13:30

LÕUNA

13:30 – 14:00

Innovatsioon finantsjärelvalves: nutikas abinõu riskide juhtimisel

Mari-Liis Kukk innovatsiooni osakonna juht, Finantsinspektsioon

Euroopa Komisjoni digitaalse rahanduse strateegia kuulutab, et finantssektori tulevik on liikmesriikide ülene, piirideta digitaalne finantsteenuste turg. Samas tõdetakse, et selles uue ilme saavas finantssektoris on väärtusahelad senisest oluliselt killustunumad, ärimudelid arenevad kiiremini ja ootamatutes suundades ning prioriteediks kerkivad seni rohkem taustale jäänud riskid nagu küberturvalisus. On selge, et varem rakendatud regulatiivsed ja järelevalvelised meetmed ei ole piisavad, et kiiresti muutuvas maailmas riske kontrolli all hoida. Ettekandes vaatame, kuidas reageerivad nendele muutustele finantsjärelevalveasutused ja milliste tööriistade abil loodetakse endiselt tagada, et finantsturg püsiks stabiilne, usaldusväärne ja läbipaistev ning kaitseks tarbijate ja investorite huve.

14:00 – 14:30

Iduettevõtte kogemuslugu: siseauditijuhist startupperiks

Helen Anijalg Ekspordijuht, Roofit Solar

Kuuleme rohelise start-upi Roofit Solar erakordset edu- ja kogemuslugu ning saame teada, mida on õppida iduettevõttelt jätkusuutlikkuse, kiiruse ja paindlikkuse kohta. Küsime ära ka selle särtsaka küsimuse, kuidas endine pikaaegne siseauditi juht tunneb ennast startupperite peadpööritavas maailmas ja kuidas on iduettevõttes lood kontrolliga – kui piiritu on taevas ja kui suur on vabadus? Ning kas on olnud tunnet, et peatage maakera, ma tahan maha minna?

14:30 – 15:00

Kas märkame märke!? Tööturutrendid koroonajärgses digi- ja rohepöördes maailmas

Yngve Rosenblad OSKA peaanalüütik, Kutsekoda

Viimastel aastatel on üle tööturu rullunud tormilained – viirusekriis, Ukraina sõda ja pagulastelaine, energiakriis ja hiigelinflatsioon. Nende toel on hoogu juurde saanud mitmed trendid, ennekõike digipööre, isevarustatus ja globaalsete tarneahelate muutumine. Rohepöördele pandi vahepeal pidurit, kuid nüüd on tuuled taas pöördumas. Kriisid vallandavad ka hüppelisi muutusi muidu märkamatult nihkuvates väärtushinnangutes. Milliseid väljakutseid ja võimalusi pakub kriisidejärgne tööturg inimestele?

15:00 – 15:30

KOHVIPAUS

15:30 – 16:00

Tehisintellekt: võimalused ja ohud, millest meil pole veel aimugi

Tarmo Koppel Ärikorralduse instituudi lektor, Tallinna Tehnikaülikool

Digirevolutsioon pöörab meie seniseid arusaamu kardinaalselt, sedasama on tegemas ka tehisintellekti jõudmine meie ellu. Ettekandest kuuleme, mis on tehisintellekt, kas ja kuidas see on muutmas meie enda ja ettevõtete elu Eestis ja maailmas. Uurime, millised on tehisintellekti võimalused, aga ka suurimad riskid, millest me pole osanud veel undki näha. Küsime ettekandjalt, kas ja kuidas saame neid riske juhtida. On need üldse juhitavad?!

16:00 – 16:30

Toetav ja võimestav kontrollimine. Kuidas nihutada kontrollimise piire?

Epp Adler Enesemeisterlikkuse coach, koolitaja ja mõtestaja

Ettekandes arutame kontrollija kommunikatsioonioskuste teemal ning küsime, kas kontrollija peabki olema selline "kõva" ja "vankumatu" või saab ka teisiti. Ja kui, siis kuidas? Oled sa kontrollijana mõelnud sellele, kuidas sa teistele paistad ja tundud? Või tundnud, et sa pole lemmikkolleeg, sest sinu töö tõttu ei taheta sinuga tegemist teha ja kui, siis ainult häda sunnil. Ja kuidas on kontrollija töörõõmuga – kes see on võimatu missioon või siiski mingil viisil võimalik?

Ettekandes püüamegi leida häid abinõusid ja vastuseid nendele küsimustele.

16:30 – 16:35

Moderaatori lõppsõna ja konverentsi lõpetamine

Mart Pechter

Sisekontrolli Aastakonverents 2023

Toimumiskoht:

Radisson Blu Hotel Olümpia

Kutsume teid konverentsil kaasa mõtlema, avastama uusi vaatenurki ja seisukohti, kuulama praktikute õppetunde ja juhtide kogemuslugusid, küsima kriitilisi küsimusi ja otsima vastuseid.

“Eesmärk pühitseb abinõu” on intrigeeriva peateemaga aastakonverents, kuhu ootame sind osalema, kaasa mõtlema ja kolleegide kogemusi kuulama. Võtame luubi alla kontrollivaldkonna uued väljakutsed, innovatsiooniuudised, tulevikutrendid, aga ka keerulised kontrollimaailma dilemmad ja õppetunnid. Lisaks kuuleme säravaid edu- ja kogemuslugusid, kus võimatuna tundunud eesmärgid on saanud võimalikuks.

Konverentsi korraldab Äripäev koostöös Eesti Siseaudiitorite Ühinguga.

Konverentsil osalemine annab 6 CPE punkti.

 

Vaata 2022. aasta konverentsi GALERIID.

 

Sihtgrupp: sisekontrolörid, (sise)audiitorid, riskijuhid, finantsjuhid, kvaliteedijuhid, ettevõtete ja organisatsioonide erinevate tasandite juhid, kohalike omavalitsuste juhid ja revisjonikomisjoni liikmed, jt selle valdkonna huvilised.

Kõik konverentsil osalejad saavad TASUTA külastada Tervisemuuseumi väga vahvat väljapanekut perioodil 29.03 – 09.04.2023. Loe lisaks SIIT.
Tervisemuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai tn 30. 

Lisainfo:
Programmijuht: Mare Timian, +372 5137347, [email protected]
Projektijuht: Anne-Ly Raudhein, +372 53460172, [email protected]


Aitäh kõigile, kes andsid oma tagasiside 2022. aasta konverentsile. Loosisime välja 2 tasuta pääset 2023. aasta konverentsile.

Õnnelikud võitjad on Kristi-Viil Sild ja Anne-Ly Aalde.

Programm

08:45 – 09:25

Registreerimine ja hommikukohv

09:25 – 09:30

Moderaatori tervitus ja avasõnad

Mart Pechter

09:30 – 10:00

Uued tuuled: ESG tuleb, et jääda

Marika Taal Rahandusteabe poliitika osakonna nõunik, Rahandusministeerium

On oluline peatuda ja mõelda, et kus me siis oleme, kui keskmise eestlase jalajälg on üks Euroopa suuremaid. Põhjusi on kaks: põlevkivienergia tootmine ja üha intensiivistuv sõiduautode kasutus.

Ettekandes räägime kestlikkusaruandlusest, selle raamistikust ja hetkeseisust. Uurime kellele kestlikkusaruandlus mõju avaldab, milliseid tegevusi tuleb reaalselt tegema hakata, kuidas teha ettevalmistusi ja kust saada informatsiooni. Küsime, mida ja miks peavad sellest teadma kontrollivaldkonna ametite esindajad ja kas meile tekib kestlikkusaruandlusega uusi kohustusi?

10:00 – 10:30

ESG kontrollimaailmas: Kui suur on kontrollija roll keskkonnakestlikkuse arendamisel?

Aire Rihe Keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse nõunik, Keskkonnaministeerium

Jätkame jätkusuutlikkuse teemadega ning küsime, kuidas hakkavad jätkusuutlikkuse ja kestlikkuse teemad mõjutama kontrollivaldkonda ja sind töötajana? Saame selgeks, miks kontrollija on kestlikkuse suuna edasiviimisel võtmetähtsusega, kuidas kontrollijana seda valdkonda tugevdada ja tulemusi mõõta.

10:30 – 11:00

Coop Panga kogemuslugu „ESG süsteemi loomine ettevõttes“

Aleksei Akulistõi Coop Pank ESG projektijuht

Mida on õppida erasektorilt rohemõtlemisest ja jätkusuutlikkusest?

Ettekandes avame Coop Panga ESG senise käekäigu ja kogemused selles vallas ning saame kuulda, mida olulist on nad õppinud. Heidame valgust küsimusele, miks Coop pank üldse ESG-ga tegeleb, kus täna ollakse ning millised on plaanid tulevikuks. Aleksei jagab ka CO2 jalajälje mõõtmise kogemust ning tõstab ka saladuskatet ESG peamistelt väljakutsetelt ja komistuskividelt.

11:00 – 11:30

KOHVIPAUS

11:30 – 12:00

Innovatsioon kontrollimaailmas: lihtsustamine ehk eesmärgist lähtuv säästlik kontrollimine

Urmo Merila Riigi Tugiteenuste Keskus

Kuidas projektide rahastust kontrollida nii, et see kõige olulisem ehk eesmärk, milleks raha eraldati, silmist ei kaoks ja tõendamise halduskoormus taotlejaid põlvili ei suruks. Räägime eesmärgist ja kontrollimaailma uutest suundadest, milleks on kontrollimeetmete lihtsustamine. Lisaks kuuleme ka kontrollisuundadest, mida Riigi Tugiteenuste Keskus on katsetanud, aga Eestis ei ole need seni väga õnnestunud. Ettekandest selgub, miks nii ja mida oleks vaja teisiti teha, et õnnestuks.

12:00 – 12:30

Kogemuslugu „Rahataotlejad on Marsilt ja kontrollijad Veenuselt“

Triinu Järviste Vandeadvokaat, TSG Baltic

Toetuste taotlemisel on eesmärk ühine – tuua majandusse täiendavat ressursi, ergutada seeläbi majandust ja täita turumajanduse puudujääke. Samas vahel näib ettevõtjatele, et kuigi osapooled ajavad tegelikult ühist asja ja nende rollid on lihtsalt erinevad, siis räägivad ettevõtjad ja riigiasutused kohati täiesti erinevat keelt. Mida saaks ja tuleks teha teisiti, et head ideed saaksid rahastuse, toetuse saajad ei peaks tegutsema tagasinõude hirmus ja osapooled leiaksid ühise keele. Nendele küsimustele otsimegi selles ettekandes vastuseid.

12:30 – 13:30

LÕUNA

13:30 – 14:00

Innovatsioon finantsjärelvalves: nutikas abinõu riskide juhtimisel

Mari-Liis Kukk innovatsiooni osakonna juht, Finantsinspektsioon

Euroopa Komisjoni digitaalse rahanduse strateegia kuulutab, et finantssektori tulevik on liikmesriikide ülene, piirideta digitaalne finantsteenuste turg. Samas tõdetakse, et selles uue ilme saavas finantssektoris on väärtusahelad senisest oluliselt killustunumad, ärimudelid arenevad kiiremini ja ootamatutes suundades ning prioriteediks kerkivad seni rohkem taustale jäänud riskid nagu küberturvalisus. On selge, et varem rakendatud regulatiivsed ja järelevalvelised meetmed ei ole piisavad, et kiiresti muutuvas maailmas riske kontrolli all hoida. Ettekandes vaatame, kuidas reageerivad nendele muutustele finantsjärelevalveasutused ja milliste tööriistade abil loodetakse endiselt tagada, et finantsturg püsiks stabiilne, usaldusväärne ja läbipaistev ning kaitseks tarbijate ja investorite huve.

14:00 – 14:30

Iduettevõtte kogemuslugu: siseauditijuhist startupperiks

Helen Anijalg Ekspordijuht, Roofit Solar

Kuuleme rohelise start-upi Roofit Solar erakordset edu- ja kogemuslugu ning saame teada, mida on õppida iduettevõttelt jätkusuutlikkuse, kiiruse ja paindlikkuse kohta. Küsime ära ka selle särtsaka küsimuse, kuidas endine pikaaegne siseauditi juht tunneb ennast startupperite peadpööritavas maailmas ja kuidas on iduettevõttes lood kontrolliga – kui piiritu on taevas ja kui suur on vabadus? Ning kas on olnud tunnet, et peatage maakera, ma tahan maha minna?

14:30 – 15:00

Kas märkame märke!? Tööturutrendid koroonajärgses digi- ja rohepöördes maailmas

Yngve Rosenblad OSKA peaanalüütik, Kutsekoda

Viimastel aastatel on üle tööturu rullunud tormilained – viirusekriis, Ukraina sõda ja pagulastelaine, energiakriis ja hiigelinflatsioon. Nende toel on hoogu juurde saanud mitmed trendid, ennekõike digipööre, isevarustatus ja globaalsete tarneahelate muutumine. Rohepöördele pandi vahepeal pidurit, kuid nüüd on tuuled taas pöördumas. Kriisid vallandavad ka hüppelisi muutusi muidu märkamatult nihkuvates väärtushinnangutes. Milliseid väljakutseid ja võimalusi pakub kriisidejärgne tööturg inimestele?

15:00 – 15:30

KOHVIPAUS

15:30 – 16:00

Tehisintellekt: võimalused ja ohud, millest meil pole veel aimugi

Tarmo Koppel Ärikorralduse instituudi lektor, Tallinna Tehnikaülikool

Digirevolutsioon pöörab meie seniseid arusaamu kardinaalselt, sedasama on tegemas ka tehisintellekti jõudmine meie ellu. Ettekandest kuuleme, mis on tehisintellekt, kas ja kuidas see on muutmas meie enda ja ettevõtete elu Eestis ja maailmas. Uurime, millised on tehisintellekti võimalused, aga ka suurimad riskid, millest me pole osanud veel undki näha. Küsime ettekandjalt, kas ja kuidas saame neid riske juhtida. On need üldse juhitavad?!

16:00 – 16:30

Toetav ja võimestav kontrollimine. Kuidas nihutada kontrollimise piire?

Epp Adler Enesemeisterlikkuse coach, koolitaja ja mõtestaja

Ettekandes arutame kontrollija kommunikatsioonioskuste teemal ning küsime, kas kontrollija peabki olema selline "kõva" ja "vankumatu" või saab ka teisiti. Ja kui, siis kuidas? Oled sa kontrollijana mõelnud sellele, kuidas sa teistele paistad ja tundud? Või tundnud, et sa pole lemmikkolleeg, sest sinu töö tõttu ei taheta sinuga tegemist teha ja kui, siis ainult häda sunnil. Ja kuidas on kontrollija töörõõmuga – kes see on võimatu missioon või siiski mingil viisil võimalik?

Ettekandes püüamegi leida häid abinõusid ja vastuseid nendele küsimustele.

16:30 – 16:35

Moderaatori lõppsõna ja konverentsi lõpetamine

Mart Pechter

Lisainfo

Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.

Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected]  või 667 0105.

 

Tühistamisinfo

Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.

Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.

Asukoht ja kontaktid

Aadress

Liivalaia 33, Tallinn

Mare Timian Raamatupidajate tooteportfelli juht +372 5137347 [email protected]

© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]