Taristuehituse konverents 2022

2022.aasta sündmused on pannud Eesti taristuehitaja proovile. Ukraina sõja ja sanktsioonide mõjul tekkinud sisendhindade kiire tõus ja väljakujunenud tarneahelate katkemine kombinatsioonis riigisisese hüperinflatsiooniga ja riiklike tellimuste järsu vähenemisega on olukord, millist taristuehitaja taasiseseisvunud Eestis varem läbi elanud ei ole.

Kas Eesti taristuehitajate viimane õlekõrs on Rail Baltica? Mida arvavad asjast poliitikud ja ametnikud? Kas 4-rajalised maanteed jäävad sel sajandil ehitamata? Millal näeme töötajate koondamisi ja ettevõtete pankrotistumisi? Kas teede ehitaja on Eestis väljasurev liik? Neile ja teistelegi küsimustele otsime ettekandes vastuseid.

Ettekanne võtab kokku Transpordiameti taristuehituse tänased tegevused. Avab lähiaja plaanid ja heidab pilgu ka veidi kaugemasse tulevikku nii sõnaliselt kui ka arvude keeles.

Keerulistel aegadel toimetulek ei ole juhuslik õnnestumiste ja ebaõnnestumiste rada. Läbipõlemise ennetamine, enesejuhtimine tööalaste pingete keskel, toimetulek määramatusega on vaid osa märksõnu, mida on üpris tehniliselt võimalik oma (töö)elus lahti mõtestada. Nimetagem seda mänguliselt psühholoogiliseks taristuks, mille ehitus- ja tööpõhimõtete rakendamine peaks täna kuuluma iga taristuehituse valdkonnas töötava inseneri, ettevõtja või spetsialisti teadmistesse. Just selle alastele ideedele ning soovitustele ettekanne keskendubki.

Rail Baltica arendamine muutub iga aastaga meie füüsilises ruumis silmale nähtavamaks. See tähendab, et raudteeprojekt toob ka Eesti ehitusturule üha suuremaid ehitusmahte ja investeeringud meie regiooni läbi aegade mastaapseimasse taristuprojekti kasvavad aasta aastalt. Arutleme, milline on hetkeseis Rail Baltica ehituses ning millised saavad olema projekti väljavaated ja väljakutsed järgmisel paaril aastal.

Betoonehitiste kasutusiga on suhteliselt lihtsate meetmetega võimalik märkimisväärselt pikendada. Tallinna Tehnikakõrgkool on Transpordiameti tellimusel valmis saanud rakendusuuringu, mille eesmärgiks oli välja töötada nõuded tagamaks betoonkonstruktsioonidele kasutuseaks vähemalt 100 aastat. Nõuete väljatöötamisel on lähtutud eelkõige asjaoludest, et neid oleks võimalik praktiliselt koheselt mõistlike rahaliste kulutustega rakendada ning piisava täpsusega ka kontrollida.

Võrguettevõtjad on jätnud teenust tagavad elektritööde tegijad ettenägematu hinnakasvu ja rahvusvaheliste tarneraskustega omapead. Kliimapoliitikast tulenevad trendid suunavad elektritööde ettevõtjaid hoopis taastuvenergia lahenduste ja teiste elektrifitseerimisprojektide realiseerimisele. Ühiskonna ootuspäraseks toimimiseks on meil vaja nii töökindlat elektrivõrku kui ka uusi taastuvenergia jms lahendusi, kuid paralleelseks teostamiseks napib elektrialal kompetentset ressurssi ja järelkasvu vaates tundub valdkond välja suremas. Eesti elektriehituse turu osapoolte koostöös oleks võimalik leida jätkusuutlik strateegia kõigile. Kas aga sellist tahet on paista?

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Kuidas kindlustada gaasivarustus nüüd, kus gaasi enam Venemaalt ei tule? Ettekandes teen ülevaate gaasivarustuse tagamise keerulise protsessi algusest, ületatud takistustest ning hetkeseisust.