Taristuehituse konverents 2026

Kas ehitaja peab olema lihtsalt projekti elluviija või oodatakse temalt juba ammu midagi enamat? Taristuprojektide keerukuse kasvades liigub ehitaja roll järjest enam partnerluse suunas, kuid koos sellega kasvavad ka tellijate ootused ja riskid, mida ehitajal kanda tuleb.

Sven Pertens vaatab ehitaja positsioonilt otsa sellele, mida tellijad taristuehitusest alati ei mõista. Kus jookseb mõistliku vastutuse piir, millised ootused on ehitajale ebarealistlikud ning millised harjumused ja tööviisid hoiavad sektorit endiselt kinni vanas mudelis? Ettekanne toob välja kohad, kus tellija ja ehitaja ootused kõige sagedamini põrkuvad  ja mida peaks mõlemad pooled muutma, et järgmised taristuprojektid paremini õnnestuksid.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on kujunenud üheks Eesti suurimaks taristuehituse tellijaks. Ettekandes anname ülevaate, milliseid hankeid ja taristuprojekte turg lähiaastatel oodata saab, millised tehnilised nõuded muutuvad järjest olulisemaks ning kus näeb tellija suurimaid kitsaskohti projekteerimises ja ehituses. Lisaks, millist partnerit RKIK hangetes otsib ja kuidas saavad ettevõtted oma võimekust, ressursse ning pakkumisstrateegiat paremini planeerida.

Suured taristuprojektid tähendavad ka suuri riske – alates hinnast ja tarneahelatest kuni projekteerimise, ajakava ja vastutuse jagamiseni. Aga milliseid riske saab tegelikult ennetada ja millised tuleb lihtsalt ära juhtida?

Toome Verstoni kogemuse põhjal näiteid olukordadest, kus riskid taristuprojektides kõige sagedamini tekivad ning vaatame ausalt otsa ka küsimusele, kelle kanda need riskid peaksid jääma. Juttu tuleb sellest, kas tänane hankemudel jagab riske mõistlikult ning mida saaksid tellijad ja ehitajad teha teisiti, et vältida olukordi, kus probleemid jõuavad lauale alles siis, kui ehitus juba käib.

Lisaks, milliseks peab Verston muutuma, et olla konkurentsivõimeline ka 10–20 aasta pärast? Milliseid uusi kompetentse, tehnoloogiaid ja tegevusvaldkondi vajab taristuehitaja, kui projektid muutuvad järjest keerukamaks?

Suured taristuprojektid ei sünni ainult headest lahendustest ja täpsest projektijuhtimisest. Sageli on kõige keerulisem osa hoopis inimesed – erinevad huvid, rollid ja iseloomud, konfliktid ning olukorrad, kus otsuseid tuleb teha surve all.

Ettekandes toome näiteid oma päris kogemustest. Mida õpetavad keerulised uurimised meeskonnatöö ja juhtimise kohta? Kuidas saada erinevad inimesed ühise eesmärgi nimel liikuma ning millal peab juht sekkuma, otsustama või hoopis sammu tagasi astuma?

• milliste inseneride järele on Eestis praegu kõige suurem vajadus;
• kas tänane kõrg- ja rakenduskõrgharidus suudab turu vajadusele vastata;
• mida tähendavad Rail Baltica, energiataristu, kaitsetaristu ja teised suured projektid inseneride vajadusele;
• kas välisriikidest inseneride kaasamisest saab paratamatus;
• mida peaksid riik, koolid ja ettevõtted praegu tegema, et 5–10 aasta pärast ei oleks meil olukorda, kus raha ja projekte on, aga inimesi nende elluviimiseks mitte.