Valmistun tööintervjuuks
Tööintervjuu on värbamisprotsessi kõige kirgikütvam etapp. Just tööintervjuu järel on tööotsijad kõige suuremas segaduses, neis valitsevad läbisegi ootus, ärevus ja ka pettumus. Selle raamatu eesmärk on varustada lugejaid kasulike teadmistega, samuti õpetab see võtma tööintervjuusid stressivabalt ja naudinguga. Raamat annab selged juhised, kuidas tööintervjuudelt võidukalt väljuda.
Töövestlus on vaid üks lõik kogu kandideerimisprotsessist, millele raamat keskendub. Lisaks leiab sealt eneseanalüüsi, töökuulutuste mehhanismi, tööotsimiskanaleid ja intervjuujärgset eneseturundamist.
Iga peatüki lõpust saab intervjuule mineja mõne lühikese ja kokkuvõtliku tarkuse tagataskusse pistmiseks. Lisaks leiab sealt intervjuul silmapaistmise kullafondi ning klassikalised küsimused: miks ja mida küsitakse ning millised on head ja halvad vastused. Personalijuhid räägivad aga avameelselt intervjuude köögipoolest.
Raamat on kirjutatud laiale ringile: nii kogenud intervjuudel käijale, kes on vahel takerdunud mõne ootamatu küsimuste otsa. Samas on see mõeldud ka neile, kes alles valmistuvad intervjuuks, kuna on seni lojaalselt ühe ettevõtte heaks töötanud, või värskelt hariduse saanuna just sisenenud tööturule. Kasulikke teadmisi leiavad sellest ka intervjuude läbiviijad.
Miks meile tööintervjuud ei meeldi? Sest võime seal end väga kergesti lolliks teha. On võimatu ette ennustada, mis meid täpselt ees ootab, ja varustada end õigete vastustega. Vastusega möödapanek tuletab aga meelde selle tunde koolipõlvest, kui mõni aine oli jäänud mis tahes põhjusel õppimata ja õpetaja meid just siis klassi ette kutsus. Kui oled kordki käinud intervjuul, siis tead, milline kassi-hiire mäng see on. Kumbki osapool ei väljenda enamasti otseselt, et ta teist poolt tahab, ega ütle ka otseselt ära. Naeratuste saatel öeldakse kandidaadile: „Väga meeldiv oli, võtame teiega ühendust.“ Ukse sulgudes aga võib-olla matkitakse tööotsija kummalisi maneere, naerdakse tema kõnestiili ja riietuse üle. Ja mõnel juhul noogutatakse ka tunnustavalt pead. Aga millal, seda me ei tea.
Autor Tiina Saarel on kümneaastane kogemus tööturu valdkonnas: ta on olnud nii tööotsija kui ka tööandja, nii värbaja, karjäärinõustaja, intervjueerija, koolitaja kui ka telesaate „Tööotsija“ nõustaja. See on andnud suure tööintervjuude pagasi.
Valmistun tööintervjuuks
Kirjeldus
Tööintervjuu on värbamisprotsessi kõige kirgikütvam etapp. Just tööintervjuu järel on tööotsijad kõige suuremas segaduses, neis valitsevad läbisegi ootus, ärevus ja ka pettumus. Selle raamatu eesmärk on varustada lugejaid kasulike teadmistega, samuti õpetab see võtma tööintervjuusid stressivabalt ja naudinguga. Raamat annab selged juhised, kuidas tööintervjuudelt võidukalt väljuda.
Töövestlus on vaid üks lõik kogu kandideerimisprotsessist, millele raamat keskendub. Lisaks leiab sealt eneseanalüüsi, töökuulutuste mehhanismi, tööotsimiskanaleid ja intervjuujärgset eneseturundamist.
Iga peatüki lõpust saab intervjuule mineja mõne lühikese ja kokkuvõtliku tarkuse tagataskusse pistmiseks. Lisaks leiab sealt intervjuul silmapaistmise kullafondi ning klassikalised küsimused: miks ja mida küsitakse ning millised on head ja halvad vastused. Personalijuhid räägivad aga avameelselt intervjuude köögipoolest.
Raamat on kirjutatud laiale ringile: nii kogenud intervjuudel käijale, kes on vahel takerdunud mõne ootamatu küsimuste otsa. Samas on see mõeldud ka neile, kes alles valmistuvad intervjuuks, kuna on seni lojaalselt ühe ettevõtte heaks töötanud, või värskelt hariduse saanuna just sisenenud tööturule. Kasulikke teadmisi leiavad sellest ka intervjuude läbiviijad.
Miks meile tööintervjuud ei meeldi? Sest võime seal end väga kergesti lolliks teha. On võimatu ette ennustada, mis meid täpselt ees ootab, ja varustada end õigete vastustega. Vastusega möödapanek tuletab aga meelde selle tunde koolipõlvest, kui mõni aine oli jäänud mis tahes põhjusel õppimata ja õpetaja meid just siis klassi ette kutsus. Kui oled kordki käinud intervjuul, siis tead, milline kassi-hiire mäng see on. Kumbki osapool ei väljenda enamasti otseselt, et ta teist poolt tahab, ega ütle ka otseselt ära. Naeratuste saatel öeldakse kandidaadile: „Väga meeldiv oli, võtame teiega ühendust.“ Ukse sulgudes aga võib-olla matkitakse tööotsija kummalisi maneere, naerdakse tema kõnestiili ja riietuse üle. Ja mõnel juhul noogutatakse ka tunnustavalt pead. Aga millal, seda me ei tea.
Autor Tiina Saarel on kümneaastane kogemus tööturu valdkonnas: ta on olnud nii tööotsija kui ka tööandja, nii värbaja, karjäärinõustaja, intervjueerija, koolitaja kui ka telesaate „Tööotsija“ nõustaja. See on andnud suure tööintervjuude pagasi.