ESG ja kestlikkuse regulatsioonid – kuidas mõista ja mida nendega teha?

Euroopa rohelise kokkuleppe raames ja tuules suunatakse hetkel teadaolevalt üle 1 triljoni euro nende ühiskonna kestlikkusega seotud probleemide leevendamiseks ja lahendamiseks – nn rohepöörde teostamiseks. Suurima keskkonnamõjuga tegevusaladel (sh energia, transport, tööstus, põllumajandus) on loodud ja luuakse kokku üle 50 algatuse, direktiivi ja regulatsiooni nn rohepöörde suunamiseks. See kõik kujundab turuosaliste käitumist ja mängureegleid.

Roheleppe keskseks osaks oleva Euroopa Liidu jätkusuutliku rahastuse plaani  eesmärk on viia sisse mehhanismid, millega soodustada ja julgustada finantsressursside järk-järgulist liikumist selliste ettevõteteni, kelle tegevus on keskkonnahoidlik ja arvestab ESG põhimõtteid. Selleks luuakse tegevusalade üleselt regulatsioonid, mis

• loovad taksonoomiamääruse näol kriteeriumid keskkonnahoidliku äritegevuse defineerimiseks (Sustainable Finance Taxonomy Regulation);
• seavad kohustuse finantsasutustele raporteerida oma investeeringute keskkonnamõju, mh vastavalt taksonoomia kriteeriumitele (Sustainable Finance Disclosure Regulation, jõustunud) ning
• kohustavad suurettevõtteid ja börsifirmasid avalikult selle jaoks infot oma tegevuse mõjust raporteerima (Corporate Sustainability Reporting Directive).

Seega – uute  regulatsioonide eesmärk on eelkõige:

• Klassifitseerida jätkusuutlikke majandustegevusi,
• Soodustada läbipaistvust ja võrreldavatust jätkusuutlikkuse/ESG aruandluse kaudu,
• Suunata ettevõtteid kehtestama põhimõtteid ja protsesse ESG/jätkusuutlikkuse teemade juhtimiseks
• Eestis on veidi üle 100 ettevõtte, kellele need ESG süsteemset juhtimist ja raporteerimist suunavad regulatsioonid kohustuslikuks muutuvad – nemad moodustavad suure osa Eesti majandusest ning on kokku tööandjaks väga suurele osale Eesti inimestest.

Kuigi suur enamus Eesti ettevõtetest on mikro- väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes oma väiksuse tõttu ei ole nende regulatsioonidega otseselt kaetud, siis (a) hakkavad suuremad turuosalised ehk finantseerijad ja suuremad ärikliendid enda kohustuste täitmiseks küsima vastavat infot oma tarnijatelt, sh väikesematelt ning (b) vabatahtlik rakendamine loob võimaluse rääkida ülejäänud turuosalistega ühte keelt ja tugevdada sedasi oma konkurentsivõimet.

Mõlema grupi jaoks (st suurettevõtted ja kõik väiksemad) on valiku koht, kas täita regulatsioonide ja/või koostööpartnerite seatud ESG miinimumnõuded või juurutada enda ettevõttes ESG lähenemine, millest on neile ka sisuliselt kasu strateegia tugevdamisel ning ärimudeli, toodete ja teenuste arendamisel.

Seminaril vaatame otsa taksonoomiamäärusele, kestlikkusaruandluse direktiivile (Corporate Sustainability Reporting Directive) ja hoolsuskohustuse direktiivile (Corporate Sustainability Due Diligence Directive).

• Tutvustame regulatsioonide olemusi ja konkreetseid eesmärke
• Avame, kellele ja millal kohustuse laienevad
• Selgitame täpsemalt regulatsioonidest tulenevaid kohustusi ja võimalusi.
• Anname soovitusi, millest ja kuidas alustada, et olla valmis

Veebiseminari viib läbi Sustinere ESG ja regulatsioonide ekspert Els Heile

Veebiseminar toimub 29. novembril kell 11.00-12.30 Zoomis.

Veebiseminar on järelvaadatav kõigile registreerunutele 2 nädala jooksul peale toimumist.

Enne veebiseminari saadetakse registreerunud kasutajatele infomeil lingiga, mille kaudu pääsete enne seminari algust veebiseminari keskkonda. Täpsemat infot veebiseminari kohta saab küsida kirjutades [email protected].