maadeavastused

Vene riigi saamine

Novgorodi föderatiivne feodaalvabariik
Vene riigi saamine pilt
Autor: Enn Haabsaar Ilmumiskuupäev: 28.02.2019 Kirjastus: Äripäev, Argo Lehekülgi: u 300

See raamat mõtestab ümber Vene riigi tekkeloo ning Loode- ja Põhja-Venemaa varasema ajaloo. Autor näitab veenvalt, et arheoloogilisi tõendeid vähegi ulatuslikumast slaavi asustusest neil aladel ajast enne 10. sajandi keskpaika pole olemas; et vähemalt selle ajani ei saa samastada mõisteid ‘vanavene’ ja ‘vanaslaavi’; et Vana-Vene riik tekkis seetõttu algselt sisuliselt slaavlaste osaluseta ja laienes alles hiljem slaavi aladele; et sõna ‘venelased’ on tähistanud eri ajal erineva etnilise dominandiga kooslust; et Põhja-Vene slaavistumise protsessi käivitas osa drevljaanide põhja poole küüditamisega 10. sajandi keskpaiku tahtlikult või tahtmatult Kiievi-Vene suurvürstinna Olga, kes ise oli nerja (et mitte öelda: setu) soost; ja et hoogu sai see protsess pärast seda, kui Vene riik võttis 988–989 vastu slaavi vormis ristiusu, misjärel osa riigiloomes seni kaasa löönud rahvaid ja hõime (ka eestlaste eellased) sellest lahku lõid.

Raamat käsitleb muuhulgas Jaroslav Targa 1030. aasta paiku ette võetud sõjakäigu ja Tartu kohale rajatud Jurjevi küsimust – ses mõttes, et näitab selle ebatõenäosust. Korrigeeritakse mõningaid teisigi meie vanema ajalooga seotud küsimusi ning märgitakse maha piir muinaseestlaste ja Vana-Vene riigi vahel. Vaadeldakse ka suurvene etnose ja Moskva riigi sünnivalusid vanal Merjamaal. Novgorodimaal püsis tänu Vana-Vene riigi tekkeaegadel kohalikele rahvastele antud privileegidele siiski veel kaua teistsugune, tugeva vürstivõimuta riiklus.

Autor soovis jõuda käsitlusega välja Novgorodi vallutamiseni Moskva suurvürstiriigi poolt 15. sajandi lõpus ja sellega kaasnenud repressioonide jätkumiseni 16. sajandil, mis viis ka Ilmenimaa suurvenestumiseni. Paraku katkeb jutustus selleni jõudmata poolelt lauselt – autori aeg sai otsa enne, kui ta käsikirja lõpetada jõudis.

Tellimine


Failid
Sisukord

Sisukord
Toimetaja saatesõna
Sissejuhatuseks: Vene ajaloo valupunktid, Konstantin Kavelini hinnang
Taani prints, Venemaa esimene isevalitseja
Viikingikonung Roriku saabumine
Põhjarahvad vallutavad Dneprimaa
A sjo jest sõn Rjurikov
Kiiev, Vene linnade ema
Vürst Olegi surm
Laadoga ljudie, Novgorodi ljudie
Kokkuvõtteks
Russide kõrvale kerkivad tšuudid
Nerja neiu ja Vene vürst
Volga, kaunis naine
Olga kuju folkloorsed lätted
Igori perekond
Olga loob riigi
Olga kättemaks
Bütsantsi visiit: imperaator Porphyrogennetose palge ees
Olga maksureform
Novgorodimaa hakkab slaavistuma
Dobrõninid
Merja-permi-balti ühendriik
Ida-euroopa keskaegsed rahvad
Vajadus kuninga järele
Ütlesid russ, tšuud, sloveenid
Suur-Svitjod ja Väike-Svitjod
Veeteel Kagu-Euroopast Põhja-Aafrikasse
Russid Kaspia ääres
Vene-Tšuudi sõjalised kokkupõrked
Tšudinid ja Eesti
Piir tšuudide ja venelaste vahel
Rjuriku dünastia slaviseerunud jätk moodustab Vene riiki
Tšuudi-Vene sõjaline vastasseis
Solntsa Ruka: kus asus Kedepiv?
Tšudinite dünastia esindajad kõige kõrgemal võimuastmel
Eesti-Vene suhted 11. sajandi teisel poolel
Vadjalased, ajaloo subjektid
Venelaste kiire ja lõplik slaavistumine
Vürstist sõltumatu possaadnikuvõim
Moskva, apokalüptiline linn
Seie saagu linn
Veliki rostov vs Vladimir
Suurvürstiks khaani armust
Lisa. Ajaloolasena Kiievimaal (reisikiri)
Kasutatud kirjandust
Isikunimede register