• Otsi Äripäevast

Viikingiaegne Eesti

Viikingiaegne Eesti
Autor: Marika Mägi
Lehekülgi: 448
Kirjastus: Argo

Viikingid rändasid ja kauplesid 8.–11. sajandil kogu Euroopas, vallutasid Inglismaa ning tüki Prantsusmaad, koloniseerisid Põhja-Atlandi asustamata saared ja seilasid Ameerikasse. Nad olid nii kartmatud vallutajad ja meresõitjad kui ka suurepärased käsitöölised ja kaupmehed.

Eestis kestis viikingiaeg umbes aastail 800–1025 ning vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast. Samalaadsed olid relvad, ehted, ornamendid, rõivad, küllap ka kombed, tavad ja ühiskonnakorraldus, ehkki kõiki arvamusi ja oletusi viikingiaegse Skandinaavia kohta ei saa mõistagi automaatselt Eestile üle kanda. See oli aeg, mil omavaheline läbikäimine muutus Läänemere maades ülitihedaks. Kaubateed, mis läbisid tänapäeva Eesti ala, tõid maailma esimest korda nii jõuliselt koju kätte ja innustasid ka eestlasi mujal ringi vaatama.
“Viikingiaegne Eesti” kõneleb uljastest sõdalastest ja jõukatest kaupmeestest, aga kujutab tollast elu ka tavaliste inimeste – talunike, käsitööliste, nende pereliikmete ja orjade – seisukohast. Muu hulgas kirjeldab raamat viikingiaegset eluolu – hooneid, eluviisi, toitu ja riietust. Tollane maailm paistab uute teadmiste valguses palju värvikam, keerukam ja huvitavam, kui varem arvatud.

Marika Mägi on arheoloog ja ajaloolane, filosoofiadoktor. Ta on tegelnud Eesti viikingiaegse ja varakeskaegse ühiskonnaga, uurinud kalmeid ja muistseid sadamakohti, viinud läbi arheoloogilisi kaevamisi Saaremaal ja mujal Eestis, avaldanud ohtralt teaduslikke artikleid ning õpetanud Tallinna Ülikoolis ja teistes õppeasutustes.

Raamat on värvitrükis ja rikkalikult illustreeritud. Teksti ilmestavad rohked kaardid, skeemid ja joonised.

Sisukord

Eessõna

ESIMENE LUGU. ATKO
Uue ajastu algus
Viikingiaja-eelne Eesti
Katsumusterohke 6. sajand
Relvad – sõjakate olude tummad tunnistajad
Sõjamehed ja rännumehed
Muutuvad kultuurisfäärid
Vanapõhja saagad eestlastest ja Eestist enne viikingiaja algust
Idas seiklevad Ynglingi-kuningad
Kuningas Yngvari surm
Keel, poliitika ja kultuur

TEINE LUGU. MUI
Siinpoolsus ja Teispoolsus
Surnud ja surnumajad
Salme laevmatused – mitu võimalikku tõlgendust
Taani saagakuninga korraldused idapoolsetele maadele
Ohverdatud relvad ja inimesed
Sõdalaste oma ohverdamiskoht?
Hiied, templid ja pühakohad
Tarapita ja muud jumalad
Regivärsiline maailm

KOLMAS LUGU. HELMELEID
Ühiskond
Eesti arheoloogid muinasühiskonnast
Võimukorraldus erinevates ühiskondades
Eesti arheoloogiline aines ja ühiskondlikud struktuurid
Individualistid või kollektivistid?
Mehed ja naised kalmetes ja ühiskonnas
Pärilussüsteem ja naised
Perekond viikingiaegses Eestis
Naised viikingeiks?

NELJAS LUGU. KALISIUG
Sõdalaste maailm
Kolooniatest ja kultuurikolonialismist
Arheoloogilistes leidudes peegelduvad kultuurikontaktid
Omad viikingid või võõrad viikingid?
Austrríki ja Põhjala kuningriigid
Eesti ja Garðaríki
Saxo kummalised venelased
Viikingite lingua franca
Ühe eesti soost sõdalase seiklused Põhjamaades
Viikingiaegsed isikunimed
Metsikute sõdalaste mustrid

VIIES LUGU. SIRILIND JA KULLO
Eesti ja Idatee
Teelised ja liiklusvahendid
Kaubateed läbi Baltimaade
Teekond Bütsantsi
Idatee linnused
Keskused Tallinna lahe ümbruses
Teised Eesti rannikulinnused
Keskuste teke ja hääbumine
Dirhemid

KUUES LUGU. VISSEKO
Eesti ja Garðaríki
Russ kui etnonüüm või kui sotsiaalne termin?
Russide esimene külaskäik Lääne-Euroopasse
Russid ja saqāliba
Rūs’ide saar araabia allikates
Legend kolmest vennast
Kes olid tšuudid?
Keraamika ja kultuuriareaalid
Marsruut läbi Kesk-Eesti
Sise-Eesti linnused
Tartu
Bütsantsi mündid Eestis ja mujal Läänemere maades

SEITSMES LUGU. KÄRMES
Rannikud ja meresõitjad
Randlased ja mereteed
Saaremaa sadamad ja maalinnad
Ranniku-Eesti Skandinaavia allikates
Kuramaa ja Kurasaar
Saamimaa ja Saamisaar?
Läänemere idakalda alade mainimised ruunikividel
Muutuvad ajad, muutuvad kohanimed
Saarlased ja kuralased
Sýslar’i ehted mujal Läänemere maades
Väina veetee tähtsuse tõus
Saarlased ja teised randlased Väina alamjooksul
Laevad ja meresõit

KAHEKSAS LUGU. KAARI
Majapidamine
Viikingiaegsed talud, külad ja linnused
Viiking Egili seiklused Kuramaal
Viikingiaegsete hoonete jäänused Eestis
Talus sees
Toit
Rahvaarv
Orjus viikingiaegses Põhjalas
Orjad ja orjaturud Eestis
Ehted, rõivad ja kultuurisfäärid

ÜHEKSAS LUGU. KEIKO
Ida ja Lääne vahel
Kriis viikingite idakaubanduses
Prints Óláfi esimene viikingiretk
Probleemsed alad idas
Sise-Eesti poliitilised keskused
Raud ja rauakaubandus
Eesti kaupmehed idas?
Ida ründab
Võitlus Tartu pärast
Vürstid ründavad Ranniku-Eestit
Sõjategevus tšuudide ja Vene vürstiriikide vahel
Novgorodi suhted teiste aladega Eesti ümbruses
Uued ajad, uued rahad

KÜMNES LUGU. ELLI
Euroopa lävepakul
Eesti mereröövlid 11.–12. sajandi allikates
Kuramaa ja Eesti mereröövlid
Sigtuna ründamine
Ristiretkede algus
Ranniku-Eesti hilisrauaaegsed sadamakohad ja suured linnused
„Linnad“ ja kristlased hilisrauaaegses Eestis
Oma kultuur ja võõrad kultuurid
Ristiusu tulek
Ristiusk ja kirik

Lõppsõna
Kasutatud kirjandus
Nimeregister

 

Ajalooraamatud

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

Tellimine
PaberraamatOtsas
Viikingiaegne Eesti

Viikingiaegne Eesti

Autor: Marika Mägi
Tellimine
PaberraamatOtsas

Kirjeldus

Viikingid rändasid ja kauplesid 8.–11. sajandil kogu Euroopas, vallutasid Inglismaa ning tüki Prantsusmaad, koloniseerisid Põhja-Atlandi asustamata saared ja seilasid Ameerikasse. Nad olid nii kartmatud vallutajad ja meresõitjad kui ka suurepärased käsitöölised ja kaupmehed.

Eestis kestis viikingiaeg umbes aastail 800–1025 ning vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast. Samalaadsed olid relvad, ehted, ornamendid, rõivad, küllap ka kombed, tavad ja ühiskonnakorraldus, ehkki kõiki arvamusi ja oletusi viikingiaegse Skandinaavia kohta ei saa mõistagi automaatselt Eestile üle kanda. See oli aeg, mil omavaheline läbikäimine muutus Läänemere maades ülitihedaks. Kaubateed, mis läbisid tänapäeva Eesti ala, tõid maailma esimest korda nii jõuliselt koju kätte ja innustasid ka eestlasi mujal ringi vaatama.
“Viikingiaegne Eesti” kõneleb uljastest sõdalastest ja jõukatest kaupmeestest, aga kujutab tollast elu ka tavaliste inimeste – talunike, käsitööliste, nende pereliikmete ja orjade – seisukohast. Muu hulgas kirjeldab raamat viikingiaegset eluolu – hooneid, eluviisi, toitu ja riietust. Tollane maailm paistab uute teadmiste valguses palju värvikam, keerukam ja huvitavam, kui varem arvatud.

Marika Mägi on arheoloog ja ajaloolane, filosoofiadoktor. Ta on tegelnud Eesti viikingiaegse ja varakeskaegse ühiskonnaga, uurinud kalmeid ja muistseid sadamakohti, viinud läbi arheoloogilisi kaevamisi Saaremaal ja mujal Eestis, avaldanud ohtralt teaduslikke artikleid ning õpetanud Tallinna Ülikoolis ja teistes õppeasutustes.

Raamat on värvitrükis ja rikkalikult illustreeritud. Teksti ilmestavad rohked kaardid, skeemid ja joonised.

Lisainfo

Autor: Marika Mägi
Lehekülgi: 448
Kirjastus: Argo

Sisukord

Eessõna

ESIMENE LUGU. ATKO
Uue ajastu algus
Viikingiaja-eelne Eesti
Katsumusterohke 6. sajand
Relvad – sõjakate olude tummad tunnistajad
Sõjamehed ja rännumehed
Muutuvad kultuurisfäärid
Vanapõhja saagad eestlastest ja Eestist enne viikingiaja algust
Idas seiklevad Ynglingi-kuningad
Kuningas Yngvari surm
Keel, poliitika ja kultuur

TEINE LUGU. MUI
Siinpoolsus ja Teispoolsus
Surnud ja surnumajad
Salme laevmatused – mitu võimalikku tõlgendust
Taani saagakuninga korraldused idapoolsetele maadele
Ohverdatud relvad ja inimesed
Sõdalaste oma ohverdamiskoht?
Hiied, templid ja pühakohad
Tarapita ja muud jumalad
Regivärsiline maailm

KOLMAS LUGU. HELMELEID
Ühiskond
Eesti arheoloogid muinasühiskonnast
Võimukorraldus erinevates ühiskondades
Eesti arheoloogiline aines ja ühiskondlikud struktuurid
Individualistid või kollektivistid?
Mehed ja naised kalmetes ja ühiskonnas
Pärilussüsteem ja naised
Perekond viikingiaegses Eestis
Naised viikingeiks?

NELJAS LUGU. KALISIUG
Sõdalaste maailm
Kolooniatest ja kultuurikolonialismist
Arheoloogilistes leidudes peegelduvad kultuurikontaktid
Omad viikingid või võõrad viikingid?
Austrríki ja Põhjala kuningriigid
Eesti ja Garðaríki
Saxo kummalised venelased
Viikingite lingua franca
Ühe eesti soost sõdalase seiklused Põhjamaades
Viikingiaegsed isikunimed
Metsikute sõdalaste mustrid

VIIES LUGU. SIRILIND JA KULLO
Eesti ja Idatee
Teelised ja liiklusvahendid
Kaubateed läbi Baltimaade
Teekond Bütsantsi
Idatee linnused
Keskused Tallinna lahe ümbruses
Teised Eesti rannikulinnused
Keskuste teke ja hääbumine
Dirhemid

KUUES LUGU. VISSEKO
Eesti ja Garðaríki
Russ kui etnonüüm või kui sotsiaalne termin?
Russide esimene külaskäik Lääne-Euroopasse
Russid ja saqāliba
Rūs’ide saar araabia allikates
Legend kolmest vennast
Kes olid tšuudid?
Keraamika ja kultuuriareaalid
Marsruut läbi Kesk-Eesti
Sise-Eesti linnused
Tartu
Bütsantsi mündid Eestis ja mujal Läänemere maades

SEITSMES LUGU. KÄRMES
Rannikud ja meresõitjad
Randlased ja mereteed
Saaremaa sadamad ja maalinnad
Ranniku-Eesti Skandinaavia allikates
Kuramaa ja Kurasaar
Saamimaa ja Saamisaar?
Läänemere idakalda alade mainimised ruunikividel
Muutuvad ajad, muutuvad kohanimed
Saarlased ja kuralased
Sýslar’i ehted mujal Läänemere maades
Väina veetee tähtsuse tõus
Saarlased ja teised randlased Väina alamjooksul
Laevad ja meresõit

KAHEKSAS LUGU. KAARI
Majapidamine
Viikingiaegsed talud, külad ja linnused
Viiking Egili seiklused Kuramaal
Viikingiaegsete hoonete jäänused Eestis
Talus sees
Toit
Rahvaarv
Orjus viikingiaegses Põhjalas
Orjad ja orjaturud Eestis
Ehted, rõivad ja kultuurisfäärid

ÜHEKSAS LUGU. KEIKO
Ida ja Lääne vahel
Kriis viikingite idakaubanduses
Prints Óláfi esimene viikingiretk
Probleemsed alad idas
Sise-Eesti poliitilised keskused
Raud ja rauakaubandus
Eesti kaupmehed idas?
Ida ründab
Võitlus Tartu pärast
Vürstid ründavad Ranniku-Eestit
Sõjategevus tšuudide ja Vene vürstiriikide vahel
Novgorodi suhted teiste aladega Eesti ümbruses
Uued ajad, uued rahad

KÜMNES LUGU. ELLI
Euroopa lävepakul
Eesti mereröövlid 11.–12. sajandi allikates
Kuramaa ja Eesti mereröövlid
Sigtuna ründamine
Ristiretkede algus
Ranniku-Eesti hilisrauaaegsed sadamakohad ja suured linnused
„Linnad“ ja kristlased hilisrauaaegses Eestis
Oma kultuur ja võõrad kultuurid
Ristiusu tulek
Ristiusk ja kirik

Lõppsõna
Kasutatud kirjandus
Nimeregister

 

Ajalooraamatud

1. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi (edaspidi raamatuklubi) annab eesti keeles välja Eesti ja muu maailma autorite parimaid populaarteaduslikke raamatuid (edaspidi klubiraamatud).

2. Raamatuklubi liikmed saavad iga kuu (v.a juulis) 1–2 klubiraamatut vähemalt 20% poehinnast odavamalt.

3. Klubiraamatud saadame Omniva pakiautomaati või kulleriga kohale. Omniva pakiautomaati saatmine on tasuta, kulleritasu on 1.50.

4. Raamatuklubi teavitab liikmeid uute klubiraamatute ilmumisest SMSi, uudiskirja, raamatuklubi kodulehekülje ning ajakirjade Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus kaudu.

© AS Äripäev 2000-2022
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]