23. Logistika Aastakonverents

23. Logistika Aastakonverents

Toimumiskoht:

Tallinna Sadama uus kruiisiterminal

Tarnekriis, merevedude hinnatõus, konteinerite nappus, energiahindade tõus ja vajadus arvestada rohepöördega on olulised väljakutsed, millega logistikasektor praegu silmitsi seisab. Millised on logistikasektori eri tarnekanalite väljavaated 2022. aastal? Millised on kaubavedude perspektiivid merel, raudteel, maanteel ja õhus? Millised on ettevõtete uue aasta plaanid ja prognoosid.



Oma mõtetest ja prognoosidest ning kaubavedude perspektiividest tulevad lavale kõnelema Eesti logistikasektori tippjuhid. Lisaks arutleme ka ees ootava rohepöörde teemal ja küsime, mida teha, et rohepööre ei muutuks rohepesuks. Konverentsi tipphetk on Aasta Logistikateo väljakuulutamine. 

Logistika Aastakonverents on juba 23. aastat järjest toimuv logistikamaastiku tippsündmus, mis toob kokku valdkonna otsustajad ja praktikud.

Osalemas juba üle 120 inimese - VAATA OSALEJAID

NB! Saab osaleda nii saalis kui üle veebi - osalejatele on konverents järelvaadatav.

Millest tänavusel konverentsil räägime?

  • Vaatleme globaalsed tarneahelad halvanud tarnekriisi Euroopa Komisjoni pilgu läbi ja küsime, milliseid arenguvajadusi näeb komisjon logistikasektoris.
  • Räägime konteinerite nappusest ja küsime, kuidas see järgmisel aastal merevedude hindasid mõjutab.
  • Analüüsime Muuga sadamat kui multimodaalse logistika keskust tulevikus.
  • Küsime, milline on multimodaalsete vedude plaan B, kui Rail Balticu valmimine edasi lükkub.
  • Kuuleme logistikaettevõtte nägemust sellest, milline on turusurve poolhaagiste veoks raudteel ja millised on selleks praegused võimalused.
  • Küsime, milline on Eesti plaan Via Balticaga, kui Läti ja Leedu kõrval meist kiiremini neljarealisi teid arendavad.
  • Millised on mere-, lennu-, maantee- ja raudteevedudega tegelevate ettevõtete õppetunnid ja äriplaanid 2022. aastaks?
  • Tutvustame aasta logistikategusid ja valime Aasta Logistikateo 2021. 

 
Miks tasub konverentsil osaleda?

  • Logistika aastakonverentsil saad teada, milline on erinevate tarnekanalite hetkeseis ja millised on hinnasuundumused.
  • Kuuled teiste juhtide prognoose, kui kaua kestab veel tarnekriis.
  • Konverents on hea võimalus esitada esinejatele küsimusi ja suhelda valdkonna juhtidega ka kohvipauside ajal.

 

Seoses COVID-19 viiruse leviku ja vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollime sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Teised seni lubatud dokumendid (kiirtestid, pcr-testid jm) ei kehti ja sissepääsu ei taga. Samuti palume üritusel kanda maski. Palume kohale tulla ajavaruga. Lisainfo on ära toodud ka osalemistingimustes.

Lisainfo:

Konverentsi programmijuht Anu Soomets[email protected]; +372 516 4397

Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada e-mailile [email protected].

Programm

08:15 – 09:05

Registreerimine ja hommikukohv

09:05 – 09:15

Tere tulemast!

Raivo Vare logistika- ja majandusekspert, konverentsi moderaator

09:15 – 09:45

SUUR PILT: Logistikasektori väljavaated aastal 2022

Annika Kroon Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi merenduse ja logistka osakonna asejuht

Maailma tabanud tarnekriis on halvanud globaalsed tarneahelad ja raskendanud kõikjal toorainete kättesaadavust. Milliseid arenguvajadusi ja muutusi näeb logistikasektoris Euroopa Komisjon? Millised on logistikasektori väljavaated 2022. aastal ja kaugemas tulevikus? Mille peale tasuks mõelda praegu, et olla tulevikus konkurentsivõimelisem?

09:45 – 10:15

Merendusettevõtte vaade: kuidas mõjutab konteinerite nappus merevedude hindasid uuel aastal?

Tiit Arus CF&S Estonia tegevjuht ja juhatuse liige

Vaatamata sellele, et praegu liigub maailma meredel konteinereid ligi 20% rohkem kui enne pandeemiat, on neid endiselt puudu. Ettekandes räägime sellest, miks see nii on ja mis saab merevedude hinnast järgmisel aastal? Kui kaua selline olukord kesta võib?

10:15 – 10:45

Multimodaalne tulevik: kuidas Muuga sadam multimodaalse logistika keskuseks areneb?

Riia Sillave HHLA TK Estonia tegevjuht ja juhatuse esimees

Tuleviku logistika seisneb multimodaalsuses ja erinevate transpordiliikide ühildamises. Ettekandes räägime Muuga sadama tulevikust ja täpsemalt sellest, kuidas Muuga sadamast Eesti multimodaalse logistika keskuseks areneb. Millised on võimalused, mis sadamat tulevikus ees ootavad?

10:45 – 11:05

Uus plaan: kuidas tagada multimodaalsed veod raudteel, kui Rail Balticu valmimine edasi lükkub?

Sanda Benbik-Voitovits Operaili multimodaalsete vedude juht

On teada, et Rail Balticu valmimine lükkub edasi selle kümnendi lõppu, kuid multimodaalseid vedusid raudteel vajab ja nõuab turg juba praegu. Millist plaani vajame vahepealsel ajal? Millal jõuab liinile merevaigurong? Kas konteinerite põuas tegutsevad raudteefirmad peavad konteinerite äriga ise tegelema hakkama?

11:05 – 11:30

Logistika ettevõtte nägemus multimodaalsusest: millised on võimalused ja ootused poolhaagiste veoks raudteel?

Kristo Vrager DB Schenker juhatuse liige ja Baltimaade kommertsjuht

Rohepöörde valguses otsivad paljud tellijad rohelisemaid tarnekanaleid ja üks neist on kahtlemata raudtee. Kui suur on turusurve poolhaagiste veole raudteel ja millised on reaalsed võimalused seda teha? Milliseid tehnilisi lahendusi multimodaalsed veod eeldavad?

11:30 – 12:30

Lõuna

12:30 – 13:00

Laval on Aasta Logistikategu 2021 kolm finalisti

Tarmo Rei HKScani Baltikumi logistikadirektor

Alan Vaht Alexela juhatuse liige

Kristi Lomp Selveri juhatuse liige

- Alexela nutikas laadimisvõrgustik

Alexela tuli esimese kütusemüüjana Eestis turule enda elektriautode laadimisteenusega, mis sisaldab laadimisplatvormi, mobiilirakendust ja laadijaid. Alexela plaan on paigaldada kuni 300-kilovatise võimsusega laadijad linnade sisse- ja väljasõitude juurde ning maanteede äärde. Autotööstuse osalusel arendati laadijate opereerimis- ja haldustarkvara ning laadimiste käivitamiseks mõeldud mobiiliäpp, mis võimaldab klientidele pakkuda laadimist enam kui 200 000 laadimisjaamas üle terve Euroopa.

- HKScani uus logistikakeskus

Augustis avati HKScani uus Baltikumi logistikakeskus, mis keeras ettevõtte senises logistikakorralduses täiesti uue lehekülje. Rakvere, Talleggi, Rigas Miesnieks ja Klaipedos maistas tooted hakkasid Baltikumi poodidesse liikuma läbi Rae vallas Jüris asuva logistikakeskuse, kus sai tööd 105 inimest. Rahaliselt tähendas see kokkuhoidu ettevõtte logistikakuludelt suurusjärgus 800 000 eurot aastas ehk umbes 8% aastastest logistikakuludest.

- Selveri e-pood, mis laienes üle-Eestiliseks

Esimesena Eestis laienes Selveri e-poe kojuveoteenus üle-Eestiliseks, ehk kogu mandri-Eesti ja suursaared Muhu-, Saare- ja Hiiumaa. Teadaolevalt ei ole samalaadset näidet tuua ei lähiriikidest, ega isegi kogu maailmast. Ülikiire laienemine toimus elutähtsaks muutunud teenusele keset koroonakriisi, mille järele on olnud suur nõudlus peale suurlinnade kõikjal, ka kõige pisemates külades üle Eesti.

13:00 – 13:20

Aasta Logistikategu 2021 võitja väljakuulutamine ja Äripäeva logistikasektori TOP-ide võitjate autasustamine

Andris Jegers KPMG Eesti tegevjuht

Tõnu Tramm Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee juht

Tõnis Hintsov Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu Prolog juhatuse esimees

Äripäeva teemaveeb Logistikauudised.ee on tänavu avaldanud kolme valdkonna sektori TOPid 2020 majandustulemuste põhjal: Autotranspordi, Sõitjateveo ja Ekspedeerimisfirmade TOPid, mille võitjatele antakse üle auhinnad Äripäeva ning tema koostööpartneri KPMG Eesti poolt.

13:20 – 13:45

Maxima kogemus GSMtasksiga: „kastist välja“ - ehk kuidas transpordikorralduse digitööriistu kaubandusprotsessides rakendada

Vsevolod Boikov Maxima Eesti IT direktor

Paljudes suurtes ettevõtetes on lihtsad äriprotsessid veel praegugi suur käsitöö või ei tööta need nii, nagu oleks vaja. Terviklikult toimiva tööprotsessi saavutamine tähendab enamasti mitme osakonna koostööd, kuid iga meeskond ei pruugi muudatuste vajalikkust alati samamoodi mõista. Ettekandes võtame fookusesse „kastist välja“ kogemusloo, kuidas Maxima transpordikorralduse ehk veohalduse igapäevased digitööriistad hoopis teises valdkonnas kasutusele võttis. Millist kasu tõid transpordi digitööriistad kaubandusprotsessidesse? Saame teada, milline oli olukord varem ja millised peamised võidud, ning kui suur roll oli uue süsteemi juurutamisel IT-osakonnal ja meeskonnal tervikuna. Maxima IT direktor räägib ka sellest, milliseid logistilisi protsesse on veel plaanis digitaliseerida ja milline on meeskonna roll digiuuenduste tegemises. GSMtasks

13:45 – 14:05

Eesti plaan Via Balticaga

Julia Bergstein Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja

Leedu plaanib Via Baltica 2030. aastaks kogu ulatuses neljarajaliseks ehitada ja Läti on teatanud, et plaanib lähikümnenditel 1000 kilomeetrit neljarajalisi teid ehitada. Milline on Eesti plaan neljarajaliste teede ja eeskätt Via Balticaga?

14:05 – 14:45

Kohvipaus

14:45 – 15:00

Tallink Grupp: Merevedude tulevik, rohelisem vedu ja Fit for 55-ks valmistumine

Paavo Nõgene Tallink Grupi juhatuse esimees

Tallink Gruppi on pandeemia tabanud eriti valusalt, kuid sellest hoolimata on ettevõte taganud stabiilsed kaubaveod. Millised on Tallinki selle aasta suurimad õppetunnid ja milline on 2022. aasta äriplaan, et merevedusid veelgi sujuvamalt tagada? Milliseid võimalusi ettevõte näeb ning millised on peamised ohud ja riskid, mida plaanide tegemisel arvesse võetakse?

15:00 – 15:15

Ospentos: lennulogistika õppetunnid ja äriplaan 2022

Valter Veedler Ospentose tegevjuht

Merekonteinerite hüppeline hinnatõus on kiiremaid tarneid vajavad tellijad pannud aina enam mõtlema kiire, kuid kallima lennutranspordi kasutamisele. Kuidas on vahepeal varjusurmas olnud lennukaubaveod pärast pandeemia algust taastunud ning kas lennundust võib tuleval aastal ees oodata samalaadne hinnatõus nagu merenduses?

15:15 – 15:30

Raudteelogistika õppetunnid ja äriplaan 2022

Peeter Vahar MyDello kliendikogemuse juht

Raudteeveod on kallinenud meretranspordile peamine alternatiiv, kuid konteinerite põud puudutab Aasia liinil ka seda sektorit. Mida on selles osas olnud õppida pandeemiast ja mida arvestada tuleva aasta tarnete tellimisel?

15:30 – 15:45

DSV: maanteelogistika õppetunnid ja äriplaan 2022

Alvar Tõruke DSV regionaaldirektor ja juhatuse esimees

Kui pandeemia alguses oli maanteeveosektoris kõik üsna hästi, siis täna ollakse taas silmitsi autojuhtide puudusest tulenevate probleemidega. Kas ja kui palju on selle kõige taustal tõusnud maanteevedude hinnad ja millised oleksid lahendused algava aasta kontekstis, et meid ei tabaks sama olukord, mis valitseb täna Suurbritannias?

15:45 – 16:00

E-kaubanduse ja viimase miili tulevik: Kuidas mõjutab rohepööre viimast miili?

Kristi Unt Omniva juhatuse liige

Suurima pakiveoteenuseid pakkuva ettevõttena on Omniva kokku puutunud väga erinevate tarnekanalitega. Mida toob saabuv rohepööre tarnesektorisse ja mida teeb logistikasektor keskkonna säästmiseks? Milliseks kujuneb viimane miil tulevikus – kas tulevik pöörleb tarnekiiruse või keskkonnasäästu ümber?

16:00 – 16:50

ARUTELU: kuidas eri transpordikanalid 2022. aastal toimivad ja milliste riskidega peame arvestama?

Paavo Nõgene Tallink Grupi juhatuse esimees

Kristi Unt Omniva juhatuse liige

Peeter Vahar MyDello kliendikogemuse juht

Valter Veedler Ospentose tegevjuht

Alvar Tõruke DSV regionaaldirektor ja juhatuse esimees

Mida ennustavad transpordi- ja logistikaettevõtted järgmiseks aastaks? Milline on 2022. aasta võrreldes praegusega? Kas tarnekriis leeveneb ja hinnasurve alaneb? Kuidas energiahindade tõus ja rohepööre veondust ja logistikat mõjutavad? Millised ohud ja riskid valitsevad poliitikas, et rohepööre ei lämmataks ettevõtlust ja ei muutuks "poliitiliseks rohepesuks", vaid ühiseks eesmärgiks, mille vajadust mõistaksid kõik samamoodi? Millega võiksid arvestada riigijuhid, et era- ja avalik sektor saaksid koos püstitatud eesmärkideni jõuda?

16:50 – 17:00

Päeva kokkuvõte ja lõpetamine

23. Logistika Aastakonverents

Toimumiskoht:

Tallinna Sadama uus kruiisiterminal

Tarnekriis, merevedude hinnatõus, konteinerite nappus, energiahindade tõus ja vajadus arvestada rohepöördega on olulised väljakutsed, millega logistikasektor praegu silmitsi seisab. Millised on logistikasektori eri tarnekanalite väljavaated 2022. aastal? Millised on kaubavedude perspektiivid merel, raudteel, maanteel ja õhus? Millised on ettevõtete uue aasta plaanid ja prognoosid.



Oma mõtetest ja prognoosidest ning kaubavedude perspektiividest tulevad lavale kõnelema Eesti logistikasektori tippjuhid. Lisaks arutleme ka ees ootava rohepöörde teemal ja küsime, mida teha, et rohepööre ei muutuks rohepesuks. Konverentsi tipphetk on Aasta Logistikateo väljakuulutamine. 

Logistika Aastakonverents on juba 23. aastat järjest toimuv logistikamaastiku tippsündmus, mis toob kokku valdkonna otsustajad ja praktikud.

Osalemas juba üle 120 inimese - VAATA OSALEJAID

NB! Saab osaleda nii saalis kui üle veebi - osalejatele on konverents järelvaadatav.

Millest tänavusel konverentsil räägime?

  • Vaatleme globaalsed tarneahelad halvanud tarnekriisi Euroopa Komisjoni pilgu läbi ja küsime, milliseid arenguvajadusi näeb komisjon logistikasektoris.
  • Räägime konteinerite nappusest ja küsime, kuidas see järgmisel aastal merevedude hindasid mõjutab.
  • Analüüsime Muuga sadamat kui multimodaalse logistika keskust tulevikus.
  • Küsime, milline on multimodaalsete vedude plaan B, kui Rail Balticu valmimine edasi lükkub.
  • Kuuleme logistikaettevõtte nägemust sellest, milline on turusurve poolhaagiste veoks raudteel ja millised on selleks praegused võimalused.
  • Küsime, milline on Eesti plaan Via Balticaga, kui Läti ja Leedu kõrval meist kiiremini neljarealisi teid arendavad.
  • Millised on mere-, lennu-, maantee- ja raudteevedudega tegelevate ettevõtete õppetunnid ja äriplaanid 2022. aastaks?
  • Tutvustame aasta logistikategusid ja valime Aasta Logistikateo 2021. 

 
Miks tasub konverentsil osaleda?

  • Logistika aastakonverentsil saad teada, milline on erinevate tarnekanalite hetkeseis ja millised on hinnasuundumused.
  • Kuuled teiste juhtide prognoose, kui kaua kestab veel tarnekriis.
  • Konverents on hea võimalus esitada esinejatele küsimusi ja suhelda valdkonna juhtidega ka kohvipauside ajal.

 

Seoses COVID-19 viiruse leviku ja vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutega ürituste korraldamisel, kontrollime sissepääsul COVID-19 vaktsineerimistõendit või läbipõdemise tõendit. Teised seni lubatud dokumendid (kiirtestid, pcr-testid jm) ei kehti ja sissepääsu ei taga. Samuti palume üritusel kanda maski. Palume kohale tulla ajavaruga. Lisainfo on ära toodud ka osalemistingimustes.

Lisainfo:

Konverentsi programmijuht Anu Soomets[email protected]; +372 516 4397

Konverentsil oma toodete ja teenuste esitlemisest huvitatud ettevõtetel palume kirjutada e-mailile [email protected].

Programm

08:15 – 09:05

Registreerimine ja hommikukohv

09:05 – 09:15

Tere tulemast!

Raivo Vare logistika- ja majandusekspert, konverentsi moderaator

09:15 – 09:45

SUUR PILT: Logistikasektori väljavaated aastal 2022

Annika Kroon Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi merenduse ja logistka osakonna asejuht

Maailma tabanud tarnekriis on halvanud globaalsed tarneahelad ja raskendanud kõikjal toorainete kättesaadavust. Milliseid arenguvajadusi ja muutusi näeb logistikasektoris Euroopa Komisjon? Millised on logistikasektori väljavaated 2022. aastal ja kaugemas tulevikus? Mille peale tasuks mõelda praegu, et olla tulevikus konkurentsivõimelisem?

09:45 – 10:15

Merendusettevõtte vaade: kuidas mõjutab konteinerite nappus merevedude hindasid uuel aastal?

Tiit Arus CF&S Estonia tegevjuht ja juhatuse liige

Vaatamata sellele, et praegu liigub maailma meredel konteinereid ligi 20% rohkem kui enne pandeemiat, on neid endiselt puudu. Ettekandes räägime sellest, miks see nii on ja mis saab merevedude hinnast järgmisel aastal? Kui kaua selline olukord kesta võib?

10:15 – 10:45

Multimodaalne tulevik: kuidas Muuga sadam multimodaalse logistika keskuseks areneb?

Riia Sillave HHLA TK Estonia tegevjuht ja juhatuse esimees

Tuleviku logistika seisneb multimodaalsuses ja erinevate transpordiliikide ühildamises. Ettekandes räägime Muuga sadama tulevikust ja täpsemalt sellest, kuidas Muuga sadamast Eesti multimodaalse logistika keskuseks areneb. Millised on võimalused, mis sadamat tulevikus ees ootavad?

10:45 – 11:05

Uus plaan: kuidas tagada multimodaalsed veod raudteel, kui Rail Balticu valmimine edasi lükkub?

Sanda Benbik-Voitovits Operaili multimodaalsete vedude juht

On teada, et Rail Balticu valmimine lükkub edasi selle kümnendi lõppu, kuid multimodaalseid vedusid raudteel vajab ja nõuab turg juba praegu. Millist plaani vajame vahepealsel ajal? Millal jõuab liinile merevaigurong? Kas konteinerite põuas tegutsevad raudteefirmad peavad konteinerite äriga ise tegelema hakkama?

11:05 – 11:30

Logistika ettevõtte nägemus multimodaalsusest: millised on võimalused ja ootused poolhaagiste veoks raudteel?

Kristo Vrager DB Schenker juhatuse liige ja Baltimaade kommertsjuht

Rohepöörde valguses otsivad paljud tellijad rohelisemaid tarnekanaleid ja üks neist on kahtlemata raudtee. Kui suur on turusurve poolhaagiste veole raudteel ja millised on reaalsed võimalused seda teha? Milliseid tehnilisi lahendusi multimodaalsed veod eeldavad?

11:30 – 12:30

Lõuna

12:30 – 13:00

Laval on Aasta Logistikategu 2021 kolm finalisti

Tarmo Rei HKScani Baltikumi logistikadirektor

Alan Vaht Alexela juhatuse liige

Kristi Lomp Selveri juhatuse liige

- Alexela nutikas laadimisvõrgustik

Alexela tuli esimese kütusemüüjana Eestis turule enda elektriautode laadimisteenusega, mis sisaldab laadimisplatvormi, mobiilirakendust ja laadijaid. Alexela plaan on paigaldada kuni 300-kilovatise võimsusega laadijad linnade sisse- ja väljasõitude juurde ning maanteede äärde. Autotööstuse osalusel arendati laadijate opereerimis- ja haldustarkvara ning laadimiste käivitamiseks mõeldud mobiiliäpp, mis võimaldab klientidele pakkuda laadimist enam kui 200 000 laadimisjaamas üle terve Euroopa.

- HKScani uus logistikakeskus

Augustis avati HKScani uus Baltikumi logistikakeskus, mis keeras ettevõtte senises logistikakorralduses täiesti uue lehekülje. Rakvere, Talleggi, Rigas Miesnieks ja Klaipedos maistas tooted hakkasid Baltikumi poodidesse liikuma läbi Rae vallas Jüris asuva logistikakeskuse, kus sai tööd 105 inimest. Rahaliselt tähendas see kokkuhoidu ettevõtte logistikakuludelt suurusjärgus 800 000 eurot aastas ehk umbes 8% aastastest logistikakuludest.

- Selveri e-pood, mis laienes üle-Eestiliseks

Esimesena Eestis laienes Selveri e-poe kojuveoteenus üle-Eestiliseks, ehk kogu mandri-Eesti ja suursaared Muhu-, Saare- ja Hiiumaa. Teadaolevalt ei ole samalaadset näidet tuua ei lähiriikidest, ega isegi kogu maailmast. Ülikiire laienemine toimus elutähtsaks muutunud teenusele keset koroonakriisi, mille järele on olnud suur nõudlus peale suurlinnade kõikjal, ka kõige pisemates külades üle Eesti.

13:00 – 13:20

Aasta Logistikategu 2021 võitja väljakuulutamine ja Äripäeva logistikasektori TOP-ide võitjate autasustamine

Andris Jegers KPMG Eesti tegevjuht

Tõnu Tramm Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee juht

Tõnis Hintsov Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu Prolog juhatuse esimees

Äripäeva teemaveeb Logistikauudised.ee on tänavu avaldanud kolme valdkonna sektori TOPid 2020 majandustulemuste põhjal: Autotranspordi, Sõitjateveo ja Ekspedeerimisfirmade TOPid, mille võitjatele antakse üle auhinnad Äripäeva ning tema koostööpartneri KPMG Eesti poolt.

13:20 – 13:45

Maxima kogemus GSMtasksiga: „kastist välja“ - ehk kuidas transpordikorralduse digitööriistu kaubandusprotsessides rakendada

Vsevolod Boikov Maxima Eesti IT direktor

Paljudes suurtes ettevõtetes on lihtsad äriprotsessid veel praegugi suur käsitöö või ei tööta need nii, nagu oleks vaja. Terviklikult toimiva tööprotsessi saavutamine tähendab enamasti mitme osakonna koostööd, kuid iga meeskond ei pruugi muudatuste vajalikkust alati samamoodi mõista. Ettekandes võtame fookusesse „kastist välja“ kogemusloo, kuidas Maxima transpordikorralduse ehk veohalduse igapäevased digitööriistad hoopis teises valdkonnas kasutusele võttis. Millist kasu tõid transpordi digitööriistad kaubandusprotsessidesse? Saame teada, milline oli olukord varem ja millised peamised võidud, ning kui suur roll oli uue süsteemi juurutamisel IT-osakonnal ja meeskonnal tervikuna. Maxima IT direktor räägib ka sellest, milliseid logistilisi protsesse on veel plaanis digitaliseerida ja milline on meeskonna roll digiuuenduste tegemises. GSMtasks

13:45 – 14:05

Eesti plaan Via Balticaga

Julia Bergstein Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja

Leedu plaanib Via Baltica 2030. aastaks kogu ulatuses neljarajaliseks ehitada ja Läti on teatanud, et plaanib lähikümnenditel 1000 kilomeetrit neljarajalisi teid ehitada. Milline on Eesti plaan neljarajaliste teede ja eeskätt Via Balticaga?

14:05 – 14:45

Kohvipaus

14:45 – 15:00

Tallink Grupp: Merevedude tulevik, rohelisem vedu ja Fit for 55-ks valmistumine

Paavo Nõgene Tallink Grupi juhatuse esimees

Tallink Gruppi on pandeemia tabanud eriti valusalt, kuid sellest hoolimata on ettevõte taganud stabiilsed kaubaveod. Millised on Tallinki selle aasta suurimad õppetunnid ja milline on 2022. aasta äriplaan, et merevedusid veelgi sujuvamalt tagada? Milliseid võimalusi ettevõte näeb ning millised on peamised ohud ja riskid, mida plaanide tegemisel arvesse võetakse?

15:00 – 15:15

Ospentos: lennulogistika õppetunnid ja äriplaan 2022

Valter Veedler Ospentose tegevjuht

Merekonteinerite hüppeline hinnatõus on kiiremaid tarneid vajavad tellijad pannud aina enam mõtlema kiire, kuid kallima lennutranspordi kasutamisele. Kuidas on vahepeal varjusurmas olnud lennukaubaveod pärast pandeemia algust taastunud ning kas lennundust võib tuleval aastal ees oodata samalaadne hinnatõus nagu merenduses?

15:15 – 15:30

Raudteelogistika õppetunnid ja äriplaan 2022

Peeter Vahar MyDello kliendikogemuse juht

Raudteeveod on kallinenud meretranspordile peamine alternatiiv, kuid konteinerite põud puudutab Aasia liinil ka seda sektorit. Mida on selles osas olnud õppida pandeemiast ja mida arvestada tuleva aasta tarnete tellimisel?

15:30 – 15:45

DSV: maanteelogistika õppetunnid ja äriplaan 2022

Alvar Tõruke DSV regionaaldirektor ja juhatuse esimees

Kui pandeemia alguses oli maanteeveosektoris kõik üsna hästi, siis täna ollakse taas silmitsi autojuhtide puudusest tulenevate probleemidega. Kas ja kui palju on selle kõige taustal tõusnud maanteevedude hinnad ja millised oleksid lahendused algava aasta kontekstis, et meid ei tabaks sama olukord, mis valitseb täna Suurbritannias?

15:45 – 16:00

E-kaubanduse ja viimase miili tulevik: Kuidas mõjutab rohepööre viimast miili?

Kristi Unt Omniva juhatuse liige

Suurima pakiveoteenuseid pakkuva ettevõttena on Omniva kokku puutunud väga erinevate tarnekanalitega. Mida toob saabuv rohepööre tarnesektorisse ja mida teeb logistikasektor keskkonna säästmiseks? Milliseks kujuneb viimane miil tulevikus – kas tulevik pöörleb tarnekiiruse või keskkonnasäästu ümber?

16:00 – 16:50

ARUTELU: kuidas eri transpordikanalid 2022. aastal toimivad ja milliste riskidega peame arvestama?

Paavo Nõgene Tallink Grupi juhatuse esimees

Kristi Unt Omniva juhatuse liige

Peeter Vahar MyDello kliendikogemuse juht

Valter Veedler Ospentose tegevjuht

Alvar Tõruke DSV regionaaldirektor ja juhatuse esimees

Mida ennustavad transpordi- ja logistikaettevõtted järgmiseks aastaks? Milline on 2022. aasta võrreldes praegusega? Kas tarnekriis leeveneb ja hinnasurve alaneb? Kuidas energiahindade tõus ja rohepööre veondust ja logistikat mõjutavad? Millised ohud ja riskid valitsevad poliitikas, et rohepööre ei lämmataks ettevõtlust ja ei muutuks "poliitiliseks rohepesuks", vaid ühiseks eesmärgiks, mille vajadust mõistaksid kõik samamoodi? Millega võiksid arvestada riigijuhid, et era- ja avalik sektor saaksid koos püstitatud eesmärkideni jõuda?

16:50 – 17:00

Päeva kokkuvõte ja lõpetamine

Toetajad

Toetajad

Lisainfo

Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.

Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected]  või 667 0105.

 

Tühistamisinfo

Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.

Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.

Asukoht ja kontaktid

Aadress

Tallinna Sadama uus kruiisiterminal
© AS Äripäev 2000-2024
  • Aadress: Vana Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
  • Klienditugi: 667 0099 (8:15-17:00)
  • E-post: [email protected]