AI praktikute aastakonverents

Öeldakse, et AI on uus elekter – sama fundamentaalne muutus, mis kunagi tuli elektri levikuga, toimub täna tehisintellekti abil. Seega saab igast ettevõttest peagi sisuliselt AI ettevõte. Edukad on need organisatsioonid, mis juba arendavad oma teadmisi ja oskusi. Miks aga Eesti juhid tihtipeale veel ei näe või usu tehisaru võimalusi?

Tehisaru valdkonnas tasub keskenduda sellele, kus AI rakendamine toob päriselt ärilisi võite, vältides haipi. Kuidas aga juhtida tehisaru juurutamist? Mida Eesti organisatsioonid tehisaru kasutusele võttes alahindavad ja mida hästi teevad? Kuidas teha teadlikult ja targalt õigeid samme tehisaru rakendamise teekonnal? Enamgi, kuidas mõista, kas vajame tehisaru või on tegelikult vaja muuta protsessi ja alles siis võtta kasutusele tehisintellekt?

AI jaoks sobivate protsesside leidmine ja nende automatiseerimine on üha enam iga organisatsiooni päevakorras. Esimesed sammud tehakse tihti klienditeeninduses, turunduses ja müügis, ent valdkondi on ju muidki: projektijuhtimine, finantsanalüüs, personalijuhtimine kiuni planeerimise-strateegiani välja. Kuidas kasutada tehisaru organisatsiooni sisemiste protsesside automatiseerimisel? Mida muudab tänapäevaste töövahendite juurutamine nii juhtide kui ka töötajate igapäevas?

Tehisaru pakub uusi võimalusi, ent toob kaasa ka riske. Praktika näitab, et Eesti ettevõtjatel on näiteks Euroopa Liidu AI määrusest väga madal teadmine ja see on juba tekitanud suurt segadust. Mida peaksid ettevõtted-asutused teadma tehisintellekti reguleerivast seadusandlusest? Avame näiteid, kus AI määrus on otseselt mõjutanud või mõjutamas uusi ärisid ja ärimudeleid. IT-õigusele spetsialiseerunud Nordx Legal keskendub tehnoloogiavaldkonna klientidele, kelleks on nii idufirmad kui ka rahvusvahelised korporatsioonid.

Tehisaru muudab senise palgasüsteemi mängureegleid. See ei toimi võrdsustajana, vaid võimendab erinevusi. Nimelt võimaldab AI-pädevus olla osadel töötajatel märkimisväärselt produktiivsem. Kui tehisaru võimalusi ka omal initsiatiivil juurde õppida, tekib hästi tasustatud AI-aristokraatia. Need inimesed on tänu oma tehisaru kasutamise oskustele teistest üle. Kuidas sellist tootlikkuse kasvu tasustada? Mis aitab supervõimeid tiimis esile kutsuda? Ja kuidas muudab see juhtimist?

AI on võimestaja ning seda teavad väga hästi ka kurjategijad. Deepfake-pildid, -hääl ja -video on vaid väike osa petturite kasutatavatest uutest vahenditest. Urmo Keskel avab tehisintellekti laiemat mõju küberkuritegevusele. Samuti selgitab ta, kuidas ettevõte saab muutunud olukorras maandada töötajatega seotud riske. Lisaks selgub, millised on küberturbe vaatest suurimad ohud AI rakendamisel ning kuidas end AI-entusiastina nende vastu kaitsta.

Üha jõulisemalt esile kerkiv loov- või vaibkoodimine võimaldab luua toimivaid digilahendusi tehisaru abil ka programmeerimist oskamata. Lihtsalt kirjelda AI-le, mida soovid tekitada, tehisintellekt teostab koodikirjutamise ning disainitöö. Nii keskendud sellele, mida ehitada, mitte kuidas tehniliselt seda teha. Vaibkoodimisega saad luua kodulehti, veebiäppe, prototüüpe, automatiseerimise tööriistu, andmebaasipõhiseid süsteeme jms. Mis võimalusi pakub vaibkoodimine ettevõtjatele ja töötajatele ning millised on riskid?

Järjest enam luuakse ja kasutatakse AI agente ehk tehisarul põhinevaid ja iseseisvalt tegutsevaid abilisi, mis täidavad konkreetseid tööülesandeid inimese kõrval või lausa tema

asemel. Selle juures peab muuhulgas arvestama tööprotsesse, andmevooge, ligipääse, äri reegleid ja eesmärke. Agent pole lihtsalt uudne tööriist või lisatöötaja, vaid ettevõtte kasvu võimaldaja. Kuidas agentide loomine-kasutamine n-ö võimestab inimesi ning pakub uusi (äri)võimalusi? Mis ohtudega peame seejuures arvestama? Millal ja keda hakkavad AI agendid tiimis asendama?

Erinevalt reageerivast AI-st – mis vastab kasutaja päringutele –, suudab agentne süsteem mõista ärieesmärki, koostada tegevusplaani, valida sobivaid vahendeid, täita ülesandeid iseseisvalt ning vajadusel teha koostööd teiste süsteemide või inimestega, näiteks ERP, CRM ja kliendihalduse platvormide ühendustes. See muudab tehisintellekti rolli ettevõttes – tööriistast saab aktiivne partner, mis aitab protsesse juhtida. Kuidas aga valida selleks platvormi, orkestreerida ja monitoorida AI agente, tagada nende iseseisev õppimine ja jooksev haldus?

OÜ Itronauts on sihiks võtnud agentse tehisaru praktilise rakendamise ärikeskkonnas, et aidata ettevõtetel sujuvalt ja tõhusalt integreerida tehisaru oma tegevusprotsessidesse, alates ideest kuni terviklahenduse loomiseni. Itronautsi kaasasutaja ning peaarhitekti Robert Säinase n-ö AI-karjäär sai alguse tööst Euroopa Kosmoseagentuuris.

AI haip on mööda minemas – juhid tahavad näha tulemusi, mitte lubadusi. Aga kuidas hinnata, kas Copiloti või ChatGPT Enterprise´i kulu end tegelikult tasa teenib, kui kasu tuleb minutite kaupa ülesannete pealt? AI juurutamise konsultant ja mentor Gerlyn Tiigemäe toob välja praktilise raamistiku, kuidas hinnata tehisaru juurutuse väärtust enne ja pärast – nii aja kokkuhoiu, riskide maandamise kui ka klienditeeninduse kiiruse vaatenurgast. Ühtlasi toob ta reaalseid näiteid, kuidas ettevõtted on AI kasutuse väärtust juhatusele esitlenud: mis töötab ja mis jätab juhi ikka kahtlevaks.

Alanud aastast saab pöördepunkt tehisaru arengus ja kasutuses. Nimelt on toimumas fundamentaalne nihe: AI-võimekus pole enam ainult tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google ja Microsoft pärusmaa, vaid tehisaru kasutuselevõttu hakkavad juhtima hoopis väiksemad ja täpsemad keelemudelid ja lahendused. Need vastavad täpsuselt suurtele mudelitele, aga on märkimisväärselt odavamad ja kiiremad. Lisaks vähenevad AI vead nii palju, et süsteeme saab hakata usaldama kriitilistes rakendustes nagu meditsiinis, õiguses ja infrastruktuuris, seda pideva inimkontrollita. AI-st saab tööriista asemel kolleeg. Tööandja

jaoks muutub aga üha väärtuslikumaks inimene, kellel on valdkonna jaoks olulised teadmised ja kogemused. Mida AI usaldusväärsuse kasv meile kaasa toob, mis võimalusi avab?

Tehnoloogiaettevõtjate initsiatiivil loodud algatus keskendub suure mõjuga AI-projektidele, mis kahekordistavad Eesti inimeste töö väärtuse ja kasvatavad ettevõtete ekspordivõimet, tõstes meie majanduse mahtu poole võrra. Need projektid valitakse kevadel ning aprillis alustab ka rahvusvahelistest ettevõtjatest ja ekspertidest koosnev nõukoda. Mis võimalusi loob Eesti.ai algatus ettevõtetele, mis on kellegi roll ning kuhu võiksime jõuda näiteks aasta lõpuks?