08:50 – 09:20
Registreerumine
IKT aastakonverents 2024
Toimumiskoht:
Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus
Kiire laienemine on Eesti IKT-sektoris mõneks ajaks möödas, näitab statistika. Ettevõtted seisavad osaliselt silmitsi kasvu vähenemise ning kohati ka kahanemisega. Töötajate arv palju ei suurene, rõhk on kuludel ja näiteks tehisintellekti rakendamisel efektiivsuse teenistusse. Ka paljudel klientidel on keskmisest turbulentsemad ajad, mistõttu erasektor on ettevaatlik ning avalikus sektoris on näha suurt konkurentsi tellimustele.
Kuidas neis tingimustes IKT-äri ajada? Mis mõju on maailmamajanduse trendidel ja mismoodi neid ära kasutada? Kuidas tehisaru ettevõtlust muudab? Milline on klientide vaade digitaliseerimisele? Mis oskused lähevad IKT-valdkonnas lähiajal hinda?
Neid ja mitmeid teisi küsimusi arutatakse traditsioonilisel IKT aastakonverentsil. Kokku saavad sektori ettevõtete juhid, omanikud, võtmetöötajad, sekka ka IT-juhid ja avaliku sektori esindajad.
Pakume kaasa mõtlemiseks kommentaare, nõuandeid ja kogemuslugusid. Samuti võimaldab IKT aastakonverents esinejailt lisa küsida või ideede ja lahenduste üle diskuteerida.
Miks tasub konverentsile tulla?
- See on IKT-äri aasta kõige olulisem sündmus
- Programm keskendub sektori väljakutsetele ja lahendustele
- Pakume ideid ja teadmisi, kuidas edukalt IKT-äri ajada
- Kuuled kolleegidelt kogemuslugusid ja visioone
- Võimalus konkurentide ja partneritega suhelda, osaleda aruteludes nii saalis kui vahepausidel
Registreeruge varakult, et kindlustada koht saalis!
Lisainfo programmi kohta: Indrek Kald, [email protected] või telefonil 511 1112.
NB! Ajakavas võib tulla muutusi!
Programm
09:20 – 09:30
Avamine
Indrek Kald Moderaator
09:30 – 10:10
IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjate autasustamine, juhtide vestlusring
10:10 – 10:40
Mida õppida tänavustest küberrünnetest ja IT-katkestusest?
Margus Vaino Telia Eesti küberkaitse osakonna juht
Märtsis teatas AS Hansab, et taastab viiendat päeva oma IT-süsteeme, sest küberrünnak „läks läbi kõikide kaitsekihtide“. Kuu hiljem sattus küberründe alla Apotheka apteekidele ja koostööpartneritele ühtset lojaalsusprogrammi pakkuv andmebaas. Juulis tabas IT-katkestus ettevõtteid üle ilma, põhjustades tohutuid häireid. Neid juhtumeid ning üldist olukorda küberturbes avab Telia Eesti küberkaitse osakonna juht Margus Vaino. Samuti räägib ta, mis muutusi on kaasa toonud tehisintellekti kasutamine küberkurjategijate poolt.
10:40 – 11:10
Kuidas mõjutab Euroopa Liidu AI-määrus IKT-äri?
Toomas Seppel Advokaadibüroo Hedman partner, vandeadvokaat
Euroopa Liit võttis suvel vastu AI määruse, mis on mõeldud tehisintellektil põhinevate teenuste-toodete reguleerimiseks. See mõjutab oluliselt nende arendamist ja turuletoomist. AI tooted ja teenused liigitakse riskiastmete alusel ning määratakse, kas ja kuidas võib neid ELi turule tuua. Näiteks peavad arendajad tagama teatud AI toodetel ja teenustel inimjärelevalve, tegema turueelse vastavushindamise ja lisama CE-märgistuse. Samuti reguleerib uus määrus teenuseid ja tooteid, mis kasutavad sünteetilist kõnet, fotot ja videot. Vandeadvokaat Toomas Seppel selgitab AI määruse mõju.
11:10 – 11:30
Millised on digitaliseerimise õppetunnid kliendi vaatest?
Märten Liinat SEB digitaalse panganduse juht
Müügiedule aitab oluliselt kaasa tipptasemel, digitaalne ning personaliseeritud kliendikogemus. Digitaliseerimise suurimateks trendideks on hetkel aga hüperpersonaliseerimine ning automatiseerimine. Mida müügi digitaliseerimisel tähele panna, kuidas seda protsessi juhtida ning mis roll võiks digimuutuse elluviimisel olla IT-partneril, kommenteerib SEB digitaalse panganduse juht Baltimaades Edward Rebane.
11:30 – 12:30
Lõuna
12:30 – 13:00
Mida tähendavad muutused majanduses IKT-sektorile?
Tõnu Mertsina Swedbanki peaökonomist
Eesti majandus on languses alates 2022. aasta teisest kvartalist. Oma panuse annavad sinna ka IKT-ettevõtted. Samuti püsib langustrendis Eesti eksport, seda nii kaupade kui teenuste osas. Lisame juurde iduettevõtete raskused raha kaasamisel ning turbulentsed ajad paljudel IKT-ettevõtete klientidel. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina räägib, mis toimub makromajanduses, kuidas mõjutab see meie IKT-sektorit, milline on välisnõudluse väljavaade ja millal näeme taas kasvu.
13:00 – 13:20
Miks kaovad Eesti IKT-sektorist noored töötajad?
Kadri Rootalu Statistikaameti andmeteadur
Info ja side tegevusala on viimasel aastakümnel olnud tööturu musterlaps: kõrgeimad palgad, töötajate arvu kasv ka keset kriise, tööandjate väitel kõige suurem haritud tööjõu puudus ning suurim kasvuambitsioon. Ent viimase 1,5 aastaga on töökohtade arv siin märkimisväärselt langenud. Näiteks programmeerimise valdkonnas on suurim muutus toimunud noorte töötajate seas. Mis on muutuse taga ning mida näitab värske tööturu kiirstatistika, räägib statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.
13:20 – 13:40
Kuidas muutub oskuste vajadus IKT-tööturul?
Urve Mets SA Kutsekoda uuringujuht
Eesti vajab igal aastal üle 2500 uue IKT-spetsialisti, seitsme aasta perspektiivis pea 20 000. Osa neist tuleb meie kutse- ja ülikoolidest, ent kuidas leida ülejäänud? Talendid välismaalt? Karjääripöörde tegijad? Ning milliste oskustega tehnoloogiainimesi me lähitulevikus üldse vajame? Nõu annab sihtasutuse Kutsekoda [tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi] OSKA uuringujuht Urve Mets, kes oli varem ka ise BCSi kaudu tegev IKT-äris.
13:40 – 14:20
Debatt: „Miks pakub riik oma IT-majadega üha enam erasektorile konkurentsi?“
Andres Birnbaum CGI Eesti juht
Tuuli Pärenson Gofore juht, ITLi juhatuse liige
Merike Saks Rahandusministeeriumi kantsler
Ergo Tars Riigi IT Keskuse juht
Riigi IT-süsteeme üleval hoidvate ja arendavate IT-majade töötajate arv on paari aastaga kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Selleks värbab riik inimesi erasektorist, andes panuse palgarallisse ja konkureerides meie IT-sektoriga. Enamiku ministeeriumite külge tekkinud riigi IT-majad sarnanevad üha enam ettevõtetega. Nende konsolideerimine säästaks tublisti maksuraha. Kuidas mõjutab avaliku sektori poolt tehtava IT-arenduse kasv meie IKT-ettevõtete konkurentsivõimet, efektiivset rahakasutust riigis ja ka tööturgu?
14:20 – 14:40
Suhtluspaus
14:40 – 15:00
Miks seada fookus Eestile?
Kristjan Aiaste Iglu juht
IT-ettevõte Iglu kasvatas mullu müüki enam kui viiendiku ja kasumit ligi poole võrra. Samas pole nad pidanud vajalikuks meeletult laieneda ega osaleda n-ö raha kaasamise võidujooksus. Ettevõtte asutajast tegevjuhi Kristjan Aiaste sõnul ei mõõda nad oma edu läbi geograafiliste ambitsioonide, püsides siiski tugeval ja iseseisval finantsvundamendil. Mis eelise annab IT-äris fookuse seadmine Eestile turule ning kuidas tagada seejuures kasv?
15:00 – 15:30
Kuidas tehisintellekt muudab IT-äri?
Priit Kongo Net Groupi juht
Tehisaru on kõige olulisem viimase 30 aasta jooksul tekkinud tehnoloogia, mis muudab maailma, väidab äri- ja tarkvaraarendusfirma Net Group juht Priit Kongo. Selle kasutamist aga saab kõikide ettevõtete ellujäämise küsimus. Kindlasti on tehismõistust katsetanud või rakendanud enamik Eesti IKT-ettevõtteid. Mis muutusi toob AI kaasa tehnoloogiaäris, kirjeldab Net Groupi juht Priit Kongo.
15:30 – 16:00
IT-ettevõtete liitmise ja arendamise väljakutsed
Kristian Sägi Dynatrace´i juht
USA börsil noteeritud tehnoloogiaettevõte Dynatrace avas märtsis Tallinnas 3000ruutmeetrise kontori. Koos tehnoloogialaboriga on seal töökohad 60 inimesele ning potentsiaal meeskonda kasvatada. Eestis alustas Dynatrace tegutsemist 2021, ostes siin ettevõtte SpectX. Millele pöörata tähelepanu kahe ettevõtte liitumisel, milliste väljakutsetega peab arvestama kasvule orienteeritud IT-firmat ehitades, kuivõrd sobib Eesti arenduskeskustele?
16:00 – 16:30
Milline tehnoloogiaettevõte huvitab investorit?
Kristjan Kalda BaltCapi juht
Meid on alati huvitanud kõik, mis seondub digiplatvormide või automatiseerimisega, kinnitab Baltimaade suurima erakapitaliinvestori BaltCap asutaja Kristjan Kalda. Seda tüüpi ettevõtteid vaatame ikka ja alati, märgib ta ja lisab, et siis on ka suurem tõenäosus ekspordiks. BaltCapi portfellis on muuhulgas tehnoloogiaettevõtted nagu Fitek, Hansab ja Ridango, lisaks teisigi. Mille järgi investor ettevõtet valib ja hindab, millele tasuks Eesti IT-sektoris keskenduda ning mille poolest erinevad riskikapital ja kasvukapital?
16:30 – 16:40
Lõpetamine
Toimumiskoht:
Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus
Kiire laienemine on Eesti IKT-sektoris mõneks ajaks möödas, näitab statistika. Ettevõtted seisavad osaliselt silmitsi kasvu vähenemise ning kohati ka kahanemisega. Töötajate arv palju ei suurene, rõhk on kuludel ja näiteks tehisintellekti rakendamisel efektiivsuse teenistusse. Ka paljudel klientidel on keskmisest turbulentsemad ajad, mistõttu erasektor on ettevaatlik ning avalikus sektoris on näha suurt konkurentsi tellimustele.
Kuidas neis tingimustes IKT-äri ajada? Mis mõju on maailmamajanduse trendidel ja mismoodi neid ära kasutada? Kuidas tehisaru ettevõtlust muudab? Milline on klientide vaade digitaliseerimisele? Mis oskused lähevad IKT-valdkonnas lähiajal hinda?
Neid ja mitmeid teisi küsimusi arutatakse traditsioonilisel IKT aastakonverentsil. Kokku saavad sektori ettevõtete juhid, omanikud, võtmetöötajad, sekka ka IT-juhid ja avaliku sektori esindajad.
Pakume kaasa mõtlemiseks kommentaare, nõuandeid ja kogemuslugusid. Samuti võimaldab IKT aastakonverents esinejailt lisa küsida või ideede ja lahenduste üle diskuteerida.
Miks tasub konverentsile tulla?
- See on IKT-äri aasta kõige olulisem sündmus
- Programm keskendub sektori väljakutsetele ja lahendustele
- Pakume ideid ja teadmisi, kuidas edukalt IKT-äri ajada
- Kuuled kolleegidelt kogemuslugusid ja visioone
- Võimalus konkurentide ja partneritega suhelda, osaleda aruteludes nii saalis kui vahepausidel
Registreeruge varakult, et kindlustada koht saalis!
Lisainfo programmi kohta: Indrek Kald, [email protected] või telefonil 511 1112.
NB! Ajakavas võib tulla muutusi!
Programm
08:50 – 09:20
Registreerumine
09:20 – 09:30
Avamine
Indrek Kald Moderaator
09:30 – 10:10
IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjate autasustamine, juhtide vestlusring
10:10 – 10:40
Mida õppida tänavustest küberrünnetest ja IT-katkestusest?
Margus Vaino Telia Eesti küberkaitse osakonna juht
Märtsis teatas AS Hansab, et taastab viiendat päeva oma IT-süsteeme, sest küberrünnak „läks läbi kõikide kaitsekihtide“. Kuu hiljem sattus küberründe alla Apotheka apteekidele ja koostööpartneritele ühtset lojaalsusprogrammi pakkuv andmebaas. Juulis tabas IT-katkestus ettevõtteid üle ilma, põhjustades tohutuid häireid. Neid juhtumeid ning üldist olukorda küberturbes avab Telia Eesti küberkaitse osakonna juht Margus Vaino. Samuti räägib ta, mis muutusi on kaasa toonud tehisintellekti kasutamine küberkurjategijate poolt.
10:40 – 11:10
Kuidas mõjutab Euroopa Liidu AI-määrus IKT-äri?
Toomas Seppel Advokaadibüroo Hedman partner, vandeadvokaat
Euroopa Liit võttis suvel vastu AI määruse, mis on mõeldud tehisintellektil põhinevate teenuste-toodete reguleerimiseks. See mõjutab oluliselt nende arendamist ja turuletoomist. AI tooted ja teenused liigitakse riskiastmete alusel ning määratakse, kas ja kuidas võib neid ELi turule tuua. Näiteks peavad arendajad tagama teatud AI toodetel ja teenustel inimjärelevalve, tegema turueelse vastavushindamise ja lisama CE-märgistuse. Samuti reguleerib uus määrus teenuseid ja tooteid, mis kasutavad sünteetilist kõnet, fotot ja videot. Vandeadvokaat Toomas Seppel selgitab AI määruse mõju.
11:10 – 11:30
Millised on digitaliseerimise õppetunnid kliendi vaatest?
Märten Liinat SEB digitaalse panganduse juht
Müügiedule aitab oluliselt kaasa tipptasemel, digitaalne ning personaliseeritud kliendikogemus. Digitaliseerimise suurimateks trendideks on hetkel aga hüperpersonaliseerimine ning automatiseerimine. Mida müügi digitaliseerimisel tähele panna, kuidas seda protsessi juhtida ning mis roll võiks digimuutuse elluviimisel olla IT-partneril, kommenteerib SEB digitaalse panganduse juht Baltimaades Edward Rebane.
11:30 – 12:30
Lõuna
12:30 – 13:00
Mida tähendavad muutused majanduses IKT-sektorile?
Tõnu Mertsina Swedbanki peaökonomist
Eesti majandus on languses alates 2022. aasta teisest kvartalist. Oma panuse annavad sinna ka IKT-ettevõtted. Samuti püsib langustrendis Eesti eksport, seda nii kaupade kui teenuste osas. Lisame juurde iduettevõtete raskused raha kaasamisel ning turbulentsed ajad paljudel IKT-ettevõtete klientidel. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina räägib, mis toimub makromajanduses, kuidas mõjutab see meie IKT-sektorit, milline on välisnõudluse väljavaade ja millal näeme taas kasvu.
13:00 – 13:20
Miks kaovad Eesti IKT-sektorist noored töötajad?
Kadri Rootalu Statistikaameti andmeteadur
Info ja side tegevusala on viimasel aastakümnel olnud tööturu musterlaps: kõrgeimad palgad, töötajate arvu kasv ka keset kriise, tööandjate väitel kõige suurem haritud tööjõu puudus ning suurim kasvuambitsioon. Ent viimase 1,5 aastaga on töökohtade arv siin märkimisväärselt langenud. Näiteks programmeerimise valdkonnas on suurim muutus toimunud noorte töötajate seas. Mis on muutuse taga ning mida näitab värske tööturu kiirstatistika, räägib statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.
13:20 – 13:40
Kuidas muutub oskuste vajadus IKT-tööturul?
Urve Mets SA Kutsekoda uuringujuht
Eesti vajab igal aastal üle 2500 uue IKT-spetsialisti, seitsme aasta perspektiivis pea 20 000. Osa neist tuleb meie kutse- ja ülikoolidest, ent kuidas leida ülejäänud? Talendid välismaalt? Karjääripöörde tegijad? Ning milliste oskustega tehnoloogiainimesi me lähitulevikus üldse vajame? Nõu annab sihtasutuse Kutsekoda [tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi] OSKA uuringujuht Urve Mets, kes oli varem ka ise BCSi kaudu tegev IKT-äris.
13:40 – 14:20
Debatt: „Miks pakub riik oma IT-majadega üha enam erasektorile konkurentsi?“
Andres Birnbaum CGI Eesti juht
Tuuli Pärenson Gofore juht, ITLi juhatuse liige
Merike Saks Rahandusministeeriumi kantsler
Ergo Tars Riigi IT Keskuse juht
Riigi IT-süsteeme üleval hoidvate ja arendavate IT-majade töötajate arv on paari aastaga kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Selleks värbab riik inimesi erasektorist, andes panuse palgarallisse ja konkureerides meie IT-sektoriga. Enamiku ministeeriumite külge tekkinud riigi IT-majad sarnanevad üha enam ettevõtetega. Nende konsolideerimine säästaks tublisti maksuraha. Kuidas mõjutab avaliku sektori poolt tehtava IT-arenduse kasv meie IKT-ettevõtete konkurentsivõimet, efektiivset rahakasutust riigis ja ka tööturgu?
14:20 – 14:40
Suhtluspaus
14:40 – 15:00
Miks seada fookus Eestile?
Kristjan Aiaste Iglu juht
IT-ettevõte Iglu kasvatas mullu müüki enam kui viiendiku ja kasumit ligi poole võrra. Samas pole nad pidanud vajalikuks meeletult laieneda ega osaleda n-ö raha kaasamise võidujooksus. Ettevõtte asutajast tegevjuhi Kristjan Aiaste sõnul ei mõõda nad oma edu läbi geograafiliste ambitsioonide, püsides siiski tugeval ja iseseisval finantsvundamendil. Mis eelise annab IT-äris fookuse seadmine Eestile turule ning kuidas tagada seejuures kasv?
15:00 – 15:30
Kuidas tehisintellekt muudab IT-äri?
Priit Kongo Net Groupi juht
Tehisaru on kõige olulisem viimase 30 aasta jooksul tekkinud tehnoloogia, mis muudab maailma, väidab äri- ja tarkvaraarendusfirma Net Group juht Priit Kongo. Selle kasutamist aga saab kõikide ettevõtete ellujäämise küsimus. Kindlasti on tehismõistust katsetanud või rakendanud enamik Eesti IKT-ettevõtteid. Mis muutusi toob AI kaasa tehnoloogiaäris, kirjeldab Net Groupi juht Priit Kongo.
15:30 – 16:00
IT-ettevõtete liitmise ja arendamise väljakutsed
Kristian Sägi Dynatrace´i juht
USA börsil noteeritud tehnoloogiaettevõte Dynatrace avas märtsis Tallinnas 3000ruutmeetrise kontori. Koos tehnoloogialaboriga on seal töökohad 60 inimesele ning potentsiaal meeskonda kasvatada. Eestis alustas Dynatrace tegutsemist 2021, ostes siin ettevõtte SpectX. Millele pöörata tähelepanu kahe ettevõtte liitumisel, milliste väljakutsetega peab arvestama kasvule orienteeritud IT-firmat ehitades, kuivõrd sobib Eesti arenduskeskustele?
16:00 – 16:30
Milline tehnoloogiaettevõte huvitab investorit?
Kristjan Kalda BaltCapi juht
Meid on alati huvitanud kõik, mis seondub digiplatvormide või automatiseerimisega, kinnitab Baltimaade suurima erakapitaliinvestori BaltCap asutaja Kristjan Kalda. Seda tüüpi ettevõtteid vaatame ikka ja alati, märgib ta ja lisab, et siis on ka suurem tõenäosus ekspordiks. BaltCapi portfellis on muuhulgas tehnoloogiaettevõtted nagu Fitek, Hansab ja Ridango, lisaks teisigi. Mille järgi investor ettevõtet valib ja hindab, millele tasuks Eesti IT-sektoris keskenduda ning mille poolest erinevad riskikapital ja kasvukapital?
16:30 – 16:40
Lõpetamine
Lisainfo
Konverentsi materjalide ja sisu kopeerimine, salvestamine, reprodutseerimine või levitamine on ilma AS Äripäeva kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Täpsemat teavet andmete kasutamise kohta leiab Äripäeva Privaatsustingimustest.
Reklaam
Kui soovite tutvustada oma ettevõtet konverentsil, siis võtke ühendust [email protected] või 667 0105.
Tühistamisinfo
Palume teatada mitteosalemisest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva enne ürituse toimumist aadressil [email protected] .
Sellisel juhul tagastame laekunud osalustasu või tühistame veel tasumata arve.
Kui teatate mitteosalemisest 5-9 tööpäeva enne konverentsi kuulub tasumisele 50% arvest.
Kui teatate mitteosalemisest hiljem või unustate teatada, osalustasu ei tagastata ja tasumisele kuulub 100% arvest.
Asukoht ja kontaktid
Aadress
Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus