IKT aastakonverents 2024

Märtsis teatas AS Hansab, et taastab viiendat päeva oma IT-süsteeme, sest küberrünnak „läks läbi kõikide kaitsekihtide“. Kuu hiljem sattus küberründe alla Apotheka apteekidele ja koostööpartneritele ühtset lojaalsusprogrammi pakkuv andmebaas. Juulis tabas IT-katkestus ettevõtteid üle ilma, põhjustades tohutuid häireid. Neid juhtumeid ning üldist olukorda küberturbes avab Telia Eesti küberkaitse osakonna juht Margus Vaino. Samuti räägib ta, mis muutusi on kaasa toonud tehisintellekti kasutamine küberkurjategijate poolt.

Euroopa Liit võttis suvel vastu AI määruse, mis on mõeldud tehisintellektil põhinevate teenuste-toodete reguleerimiseks. See mõjutab oluliselt nende arendamist ja turuletoomist. AI tooted ja teenused liigitakse riskiastmete alusel ning määratakse, kas ja kuidas võib neid ELi turule tuua. Näiteks peavad arendajad tagama teatud AI toodetel ja teenustel inimjärelevalve, tegema turueelse vastavushindamise ja lisama CE-märgistuse. Samuti reguleerib uus määrus teenuseid ja tooteid, mis kasutavad sünteetilist kõnet, fotot ja videot. Vandeadvokaat Toomas Seppel selgitab AI määruse mõju.

Müügiedule aitab oluliselt kaasa tipptasemel, digitaalne ning personaliseeritud kliendikogemus. Digitaliseerimise suurimateks trendideks on hetkel aga hüperpersonaliseerimine ning automatiseerimine. Mida müügi digitaliseerimisel tähele panna, kuidas seda protsessi juhtida ning mis roll võiks digimuutuse elluviimisel olla IT-partneril, kommenteerib SEB digitaalse panganduse juht Baltimaades Edward Rebane.

Eesti majandus on languses alates 2022. aasta teisest kvartalist. Oma panuse annavad sinna ka IKT-ettevõtted. Samuti püsib langustrendis Eesti eksport, seda nii kaupade kui teenuste osas. Lisame juurde iduettevõtete raskused raha kaasamisel ning turbulentsed ajad paljudel IKT-ettevõtete klientidel. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina räägib, mis toimub makromajanduses, kuidas mõjutab see meie IKT-sektorit, milline on välisnõudluse väljavaade ja millal näeme taas kasvu.

Info ja side tegevusala on viimasel aastakümnel olnud tööturu musterlaps: kõrgeimad palgad, töötajate arvu kasv ka keset kriise, tööandjate väitel kõige suurem haritud tööjõu puudus ning suurim kasvuambitsioon. Ent viimase 1,5 aastaga on töökohtade arv siin märkimisväärselt langenud. Näiteks programmeerimise valdkonnas on suurim muutus toimunud noorte töötajate seas. Mis on muutuse taga ning mida näitab värske tööturu kiirstatistika, räägib statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Eesti vajab igal aastal üle 2500 uue IKT-spetsialisti, seitsme aasta perspektiivis pea 20 000. Osa neist tuleb meie kutse- ja ülikoolidest, ent kuidas leida ülejäänud? Talendid välismaalt? Karjääripöörde tegijad? Ning milliste oskustega tehnoloogiainimesi me lähitulevikus üldse vajame? Nõu annab sihtasutuse Kutsekoda [tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi] OSKA uuringujuht Urve Mets, kes oli varem ka ise BCSi kaudu tegev IKT-äris.

IT-ettevõte Iglu kasvatas mullu müüki enam kui viiendiku ja kasumit ligi poole võrra. Samas pole nad pidanud vajalikuks meeletult laieneda ega osaleda n-ö raha kaasamise võidujooksus. Ettevõtte asutajast tegevjuhi Kristjan Aiaste sõnul ei mõõda nad oma edu läbi geograafiliste ambitsioonide, püsides siiski tugeval ja iseseisval finantsvundamendil. Mis eelise annab IT-äris fookuse seadmine Eestile turule ning kuidas tagada seejuures kasv?

Tehisaru on kõige olulisem viimase 30 aasta jooksul tekkinud tehnoloogia, mis muudab maailma, väidab äri- ja tarkvaraarendusfirma Net Group juht Priit Kongo. Selle kasutamist aga saab kõikide ettevõtete ellujäämise küsimus. Kindlasti on tehismõistust katsetanud või rakendanud enamik Eesti IKT-ettevõtteid. Mis muutusi toob AI kaasa tehnoloogiaäris, kirjeldab Net Groupi juht Priit Kongo.

USA börsil noteeritud tehnoloogiaettevõte Dynatrace avas märtsis Tallinnas 3000ruutmeetrise kontori. Koos tehnoloogialaboriga on seal töökohad 60 inimesele ning potentsiaal meeskonda kasvatada. Eestis alustas Dynatrace tegutsemist 2021, ostes siin ettevõtte SpectX. Millele pöörata tähelepanu kahe ettevõtte liitumisel, milliste väljakutsetega peab arvestama kasvule orienteeritud IT-firmat ehitades, kuivõrd sobib Eesti arenduskeskustele?

Meid on alati huvitanud kõik, mis seondub digiplatvormide või automatiseerimisega, kinnitab Baltimaade suurima erakapitaliinvestori BaltCap asutaja Kristjan Kalda. Seda tüüpi ettevõtteid vaatame ikka ja alati, märgib ta ja lisab, et siis on ka suurem tõenäosus ekspordiks. BaltCapi portfellis on muuhulgas tehnoloogiaettevõtted nagu Fitek, Hansab ja Ridango, lisaks teisigi. Mille järgi investor ettevõtet valib ja hindab, millele tasuks Eesti IT-sektoris keskenduda ning mille poolest erinevad riskikapital ja kasvukapital?